← Eesti

1-15-6160/45

Obsah (7)§ 315§ 181§ 179§ 175§ 180§ 126§ 301

1-15-6160 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2016.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-6160 (14274000085) Kohtukoos

§ 315lg 4, § 311-313, § 180 lg 1, 181 lg 1 järgi Mõista Madis Haugasmägi õigeks Kar

S § 184 lg 1 järgi 59 margi, mis sisaldasid narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiin (25B-NBOMe; 2C-B-NBOMe), edasiandmises. Mõista Madis Haugasmägi õigeks KarS § 184 lg 1 järgi 86 margi, millest 76 sisaldasid narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül) metüül]etaanamiin (25B-NBOMe; 2C-B-NBOMe) ja 10 sisaldasid narkootilist ainet 2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-(2metoksüfenüül)metüül)etanamiin, omandamises. Tunnistada Madis Haugasmägi süüdi KarS § 184 lg 1 järgi 27 narkootilist ainet sisaldava margi, millest 17 sisaldasid narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiin (25B-NBOMe, 2C-BNBOMe) ja 10 sisaldasid narkootilist ainet 2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N(2metoksüfenüül)metüül)etanamiin, hoidmises ning mõista karistuseks kaks

(2)aastat vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Madis Haugasmägi ei pane kahe
(2)aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1
(16)1-15-6160 KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ekspertiisiobjektideks olnud narkootilised ained (40 margiks perforeeritud margipoogen, 17 marki ja 10 marki), hoiul EKEI keemiaosakonnas. Tõkendit kohaldatud ei ole. Karistusaja algust arvata alates 28.03.2016.a. Juhindudes

§ 181

lg 1, jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda: ekspertiisiaktide tasud kokku 105,74 € (akt nr 14E-AN1358 – 14 €; akt nr 14E-LÕX0013 – 7,74 €; akt nr 14E-AN0165 – 84 €) ja riigi õigusabi osutamisega seotud tasud ja kulud summas 1491 €, kokku 1596,74 €. Välja mõista Madis Haugasmägi`lt riigituludesse menetluskulud:

§ 179

lg 1 p 2 alusel sundraha 975 €,

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisiaktide tasud kokku 91,74 € (akt nr 14E-LÕX0013 – 7,74 €, akt nr 14E-AN0165 – 84 €),

§ 175lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 670,50 €, kokku 1737,24 €.

Juhindudes

§ 180

lg 3 ja arvestades, et Madis Haugasmägi`l puudub stabiilne sissetulek, võimaldada menetluskulude tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eesti Advokatuuril hüvitada advokaat Mihkel Gaver`ile õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.h 20% käibemaksuga 1969,50 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700087270. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid:  Ekspertiisiobjektideks olnud narkootilised ained (40 margiks perforeeritud margipoogen ning 17 marki ja 10 marki) –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetu asi.

 CD-plaat jälitustoimingute salvestistega –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Faktilised asjaolud Madis Haugasmägi`le on esitatud süüdistus selles, et tema ebaseaduslikult tellis alates mai lõpust kuni 2014.a oktoobrini neljal korral 100 margi kaupa narkootilist ainet, millest hoidis selleks luba omamata 09.02.2015.a oma elukohas x kokku 27-t marki ning mis sisaldasid narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül)metüül] etaanamiini (25B-NBOMe; 2C-B-NBOMe). Samuti andis tema 2014.a pärast juunit mõned kuud hiljem edasimüügi eesmärgil x vähemalt 59 marki, kes need omakorda müüs edasi x ning mis sisaldasid narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül] etaanamiin (25B-NBOMe; 2C-BNBOMe). Narkootilist ainet sisaldavad 19 marki, mille eest tasuti 01.12.2014.a 190 2

(16)1-15-6160 eurot Madis Haugasmägi ema x pangakontole, tõi x kohale x ning 40 marki postitasid x palvel x ja x 08.12.2014.a kell 16:26 x asuvast x pakiautomaadist Kuressaares x asuvasse x pakiautomaati, kust x sai need kätte 09.12.2014.a kell 12:21. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et ühest margist saadi üks narkojoove ning seega Madis Haugasmägi poolt käideldud 86 marki vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. Eelpool nimetatud aine – 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül)metüül]etaanamiini (25B-NBOMe; 2C-B-NBOMe) - kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Nimetatud aine käitlemiseks puudus Madis Haugasmägi`l selleks õigustav luba. Eelpool kirjeldatud narkootilise aine käitlemise asjaolud olid Madis Haugasmägi`l teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Madis Haugasmägi käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Madis Haugasmägi tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasiandmisega pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käik Kohtuistungil jäi vanemprokurör 27 keelatud ainet sisaldava margi hoidmise osas süüdistusaktis esitatu juurde ning loobus 30.11.2015.a. kohtuistungil süüdistusest omandamise ning edasiandmise osategudes. Riiklik süüdistaja palus Madis Haugasmägi KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdi tunnistamist ning tema karistamist kahe aastase vangistusega, mis jääb alla keskmise sanktsiooni määra ning leidis, et koheselt kuuluks ärakandmisele kolm kuud vangistust, millest vangistuse ülejäänud osa, so ühe aasta ja 9 kuu ärakandmisest Madis Haugasmägi vabastada KarS § 74 kohaselt, kui ta kahe aastase katseajal kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav end temale etteheidetava süüteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning palus enda õigeks mõistmist. Kaitsja kinnitas, et jääb kaitseaktis esitatu juurde, juhtides tähelepanu, et tuvastamata on, kellele 09.02.2015.a. läbiotsimisel leitud margid kuuluvad, ekspertiisiaktis nr 14EAN0165 on juttu tegelikult kahest erinevast narkootilisest ainest, esimene neist - 17 marki - baseerusid ainel broom ja 10 marki baseerusid ainel jood. Joobe tekitamiseks vajaliku koguse osas on olemas hinnang ainult ühe aine osas, antud hinnangu üle kandmine teisele ainele ei ole võimalik. Kaitsja hinnangul on tuvastamata puhta aine kogus, mida hinnates oleks võimalik teha järeldusi, kas aine kogusest on võimalik saada joove, ei ole võimalik öelda, et üks mark tähendab kindlasti ühte annust. 3
(16)1-15-6160 Käesoleval juhul ei saa kogust tuvastada pakendamisest või pakendamise meetodist lähtudes. On tuvastamata, et ainet oleks olnud suures koguses. Kaitsja taotleb süüdistatava õigeksmõistmist. Samas alternatiivselt oli seisukohal, et süüdimõistva otsuse langetamisel peaks kohus karistuse mõistmisel arvestama, et kohtupraktika peaks olema ühtlane, senisest teistele isikutele mõistetud karistustest hälbimiseks peaks olema põhjus. Teo objektiivne raskus on väike, kuna suure koguse piir on ületatud napilt, tegemist ei ole nii öelda keskmise klassikalise raske narkootikumiga. Menetluskulude osas taotleb kaitsja ajatamist, arvestades süüdistatava sissetulekute ebaregulaarsust. Samuti menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuna prokurör osaliselt süüdistusest loobus. 07.12.2015.a. Pärnu Maakohus mõistis Madis Haugasmägi õigeks KarS § 184 lg 1 järgi 59 margi, mis sisaldasid narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül)metüül]-etaanamiin (25B-NBOMe; 2C-B-NBOMe), edasiandmises. Samuti mõisteti Madis Haugasmägi õigeks KarS § 184 lg 1 järgi 86 margi, millest 76 sisaldasid narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül) metüül]etaanamiin (25B-NBOMe; 2C-B-NBOMe) omandamises. Kohus tunnistas Madis Haugasmägi süüdi KarS § 184 lg 1 järgi 17 (seitsmeteistkümne) 2-(4-bromo-2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini (25B-NBOMe, 2C-B-NBOMe) sisaldava margi hoidmises ning mõistis karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 jättis kohus karistuse tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Madis Haugasmägi ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 10-ne narkootilist ainet 2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-etoksüfenüül)metüül]etaanamiin sisaldava margi osas avaldas kohus, et ei saa seisukohta võtta, kuna süüdistust selles osas Madis Haugasmägi`le esitatud ei ole. 31.12.2015.a. esitas vanemprokurör Elle Keeman apellatsioonikaebuse. 06.01.2016.a. esitas apellatsioonikaebuse Madis Haugasmägi kaitsja Mihkel Gaver. 28.01.2016.a. määrusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu 7.12.2015 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-15-6160 täies ulatuses ja saatis kriminaalasja Pärnu maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et Madis Haugasmägi`le on esitatud süüdistus 27-e narkootilist ainet sisaldava margi ebaseaduslikus käitlemises, mistõttu teise aine nimetuse täpsustamata jätmist süüdistuse tekstis ei saa lugeda süüdistuse esitamata jätmiseks. Seega pidi maakohus võtma seisukoha, kas Madis Haugasmägi`le esitatud süüdistus on tõendamist leidnud või mitte (ning millises osas) ja vastavalt sellele tegema ka 10-e narkootilist ainet sisaldava margi käitlemise osas kas õigeks- või süüdimõistva lahendi. Maakohtu seisukoht Madis Haugasmägi süüdistatakse KarS § 184 lg 1 sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastava teo toimepanemises. Talle on esitatud süüdistus 86 narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini (25BNBOMe; 2C-B-NBOMe) sisaldava margi omandamises, 59 narkootilist ainet 2-(4-bromo2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini sisaldava margi edasiandmises ning 27 narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül)metüül]etaanamiini (25B-NBOMe; 2C-B-NBOMe) sisaldava margi hoidmises. 4
(16)1-15-6160 Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas esitatud tõendite pinnalt on võimalik lugeda tõsikindlalt tuvastatuks süüdistatava poolt etteheidetud süüteo toimepanemises. Narkootilise aine omandamine ja edasiandmine Madis Haugasmägi`le on esitatud süüdistusest 86 narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini (25B-NBOMe; 2C-B-NBOMe) sisaldava margi omandamises ja 59 narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini sisaldava margi edasiandmises. 30.11.2015.a. kohtuistungil kohtuvaidluses riiklik süüdistaja loobus süüdistusest narkootilise aine omandamise ning edasiandmise osategudes.

§ 301

sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab Madis Haugasmägi õigeks KarS § 184 lg 1 järgi 59 margi, mis sisaldasid narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül)metüül]-etaanamiin (25B-NBOMe; 2C-B-NBOMe), edasiandmises ja 86 margi, millest 76 sisaldasid narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül) metüül]etaanamiin (25B-NBOMe; 2C-B-NBOMe) ja 10 sisaldasid narkootilist ainet 2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-(2metoksüfenüül)metüül)etanamiin, omandamises. Arvestades asjaoluga, et riiklik süüdistaja 30.11.2015.a. kohtuistungil kohtuvaidluses loobus süüdistusest narkootilise aine omandamise ning edasiandmise osategudes, ei käsitle kohus järgmisi kohtutoimikusse võetud asitõendeid: X kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; asitõendi vaatlusprotokoll, 09.12.2014; ekspertiisiakt nr 14E-AN1358, 12.01.2015; läbiotsimisprotokoll, 09.12.2014; asitõendi vaatlusprotokoll, 09.12.2014; PPA Lääne prefektuuri nõudekiri AS-le x koos 31.12.2014.a vastusega nr A09.04-200-02/20459-2; Rahvastikuregistri väljatrükk; PPA Lääne prefektuuri taotlus x OÜ-le koos 08.01.2015.a vastusega; PPA Lääne prefektuuri nõudekiri AS-le x koos 19.01.2015.a vastusega nr A09.04-200-02/1-2; asitõendi vaatlusprotokoll, 10.02.2015.a. (x telefon); asitõendi vaatlusprotokoll, 10.02.2015.a. (x telefon); sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, 03.12.2014.a. (x ja x ühenduses olemine); sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, 03.12.2014.a. (x levis olemine jne.); sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, 27.01.2015; tunnistaja x ütlused; kahtlustatava x ülekuulamise protokoll, 09.12.2014; kahtlustatava x ülekuulamise protokoll, 09.03.2015.a., osas, mis on seotud narkootilise aine edasiandmisega; jälitustoimingu protokoll, 11.05.2015.a.; DVD-plaat helisalvestusega (jälitustoimingu protokoll); tunnistaja x ütlused; tunnistaja x ütlused osas, mis puudutavad narkootilise aine edasiandmist; tunnistaja x ütlused; tunnistaja x ütlused osas, mis on seotud narkootilise aine edasiandmisega; tunnistaja x ütlused osas, mis puudutavad narkootilise aine edasiandmist; tunnistaja x ütlused, mis on seotud narkootilise aine edasiandmisega ja süüdistatava Madis Haugasmägi ütlused osas, mis on seotud narkootilise aine omandamise ja edasiandmisega. 10-ne narkootilist ainet sisaldava margi 2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-(2 metoksüfenüül) metüül)etanamiin hoidmise analüüs süüdistatava suhtes. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2016.a. seisukohale kohus analüüsib, kas Madis Haugasmägi pani tema elukohast 09.02.2015.a. leitud 10 narkootilist ainet 2-(4jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-(2-metoksüfenüül)metüül)etanamiini sisaldava margi 5

(16)1-15-6160 hoidmisega toime KarS § 184 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistusakti kohaselt on Madis Haugasmägi`le esitatud süüdistus selles, et tema hoidis selleks luba omamata 09.02.2015.a oma elukohas narkootilist ainet 2-(4-bromo2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini (25B-NBOMe; 2C-BNBOMe) sisaldavaid marke. Kohtumenetluse käigus ilmnes, et leitud 27st margist 10 sisaldavad narkootilist ainet 2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-(2metoksüfenüül) metüül)etanamiin. Riiklik süüdistaja on süüdistuskõnes käsitlenud ka narkootilist ainet 2-(4-jodo-2,5dimetoksüfenüül)-N-(2metoksüfenüül)metüül)etanamiin. Ka on süüdistatava kaitsja kaitsekõnes võtnud seisukoha eelnimetatud 10-e margi osas. Alates
  1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Kohus kõigepealt kontrollib, kas Madis Haugasmägi elukohast leiti narkootilisi aineid, seejärel analüüsib, kas tema tegevus oli ebaseaduslik, kas tema poolt toime pandud tegu on vaadeldav käitlemisena ning viimasena, kas on tuvastatud narkootilise aine suur kogus. Narkootilise aine analüüs 09.02.2015.a. Madis Haugasmägi elukoha x, läbiotsimise protokolli kohaselt leiti Madis Haugasmägi kasutuse oleva toa laua pealt raamatu „Šveik“ vahelt 10 marki, millel on peal naerev nägu, materjal pakiti pakendisse nr
  2. 09.02.2015.a. asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse 10-ks ruudukujuliseks margiks, suurusega 0,5 cm x 0,5 cm, perforeeritud margipoognat. Markidel naerva näo kujutis, foto nr
  3. Pakiti pakendisse nr
  4. 02.03.2015.a. ekspertiisiakt nr 15E-AN0165 kohaselt on ekspertiisiks esitatud muu hulgas 10 ruudu kujuga värvilist paberitükki kogumassiga 0,11 g. Eksperdiarvamuse kohaselt pakendis nr 6 lahtiselt olevad 10 paberitükki kogumassiga 0,11 g sisaldavad 2-(4-jodo-2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini (25I-NBOMe, 2C-I-NBOMe). Seega on tuvastatud 10 paberitüki osas 2-(4-jodo-2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül)metüül]etaanamiini (25I-NBOMe, 2C-I-NBOMe) olemasolu, mis kuulub sotsiaalministri
  5. mai 20005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Ekspertiisiakt nr 15E-AN0165 on tõendina jäetud kõrvale kolmanda punkti – kanepiõisikute – osas, kuna selles osas on toimunud kriminaalasja eraldamine. Ekspertiisiakti esimeses punktis käsitletud 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül)metüül]-etaanamiini analüüsib kohus samast aspektist eraldi allpool. Narkootilise aine ebaseaduslikkus 2-(4-jodo-2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiin (25I-NBOMe, 2C-I-NBOMe) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 alusel 18.05.2005.a. sotsiaalministri määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil 6
(16)1-15-6160 käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on NPALS § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. 17.06.2015.a. Ravimiameti kirja kohaselt Madis Haugasmägi` ei Ravimiametilt luba narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemiseks. ole saanud Seega puudus Madis Haugasmägi`l seaduslik alus tema elukohast 09.02.2015.a. leitud aine käitlemiseks. Narkootilise aine käitlemine „Käitlemine“ on sisustatav NPALS § 2 lg 3 kohaselt narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Süüteokoosseisu täitmiseks piisab ka ühe käitlemiseks loetava osateo toimepanemisest. Kaitsja esitas kohtuistungil argumendi, et menetluse käigus ei ole tuvastatud, kellele margid kuuluvad. Madis Haugasmägi on andnud ütlusi, et ta suure osa ajast on viibinud mujal muuhulgas ka välismaal, neilt markidelt ei ole võetud süüdistatava ega ka kellegi teise DNA-d, üldse DNA proovi ei ole tehtud. Kaitsja hinnangul ei saa Madis Haugasmägi läbiotsimise protokoll olla kohtukõlbulikuks tõendiks selles protokollis olevate isikute ütluste osas. Prokurör asus selles osas seisukohale, et ütluseks ei ole läbiotsimise käik ja ära võetud objektid. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-56-15 (p 11) asunud seisukohale, et seadusandja on, KarS § 184 lg 1-s narkootilise või psühhotroopse aine käitlemistegude ammendavat loetelu mitte andes, tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks näiteks sellest, et suurt kogust narkootilist ainet hoitakse ilma seda ainet eelnevalt omandamata. Kohtuistungil Madis Haugasmägi andis ütlusi, et tuba, kust läbiotsimise käigus leiti narkootilist ainet sisaldavad margid on tema tuba, täpsemalt, et „seal ei käi mitte keegi muu“. Samuti andis süüdistatav kohtuistungil ütluseid selle kohta, et tema enam ei tarvita neid marke, eelmisel aastal (2014 – kohtu täpsustus) oli see periood, tüdines kiiresti ära sellisest asjast, tarvitamise lõpetas ära ammu enne seda, kui politsei külas käis. 09.02.2015.a. läbiotsimise käigus leitud markide osas ei ole kohtu hinnangul alust kahelda süüdistatava ütluste õigsuses, selles osas poolte vahel vaidlust istungil ei tõusetunud. Madis Haugasmägi andis kohtuistungil vastuolulisi ütlusi süüdistuse selles osas, millest prokurör hiljem loobus ja mida kohus siinkohal asjasse puutumatuse tõttu rohkem ei käsitle, kuid asub Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-131-13 tuginedes seisukohale, et Madis Haugasmägi kohtuistungil antud ütlusi ei tule täielikult tõendikogumist välja jätta ja kohus saab 09.02.2015.a. episoodi osas tema ütlustele toetuda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on nimelt lahendis 3-1-1-131-13 (p. 12) asunud seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Arvestades süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlusi, on kohtu hinnangul leidnud kinnitust, et just Madis Haugasmägi oli isikuks, kes hoidis kümmet narkootilist ainet 7
(16)1-15-6160 sisaldavat marki raamatu „Šveik“ vahel, mis leiti 09.02.2015.a. tema kasutuses olevast toast x, x Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus analüüsida, kelle oma leitud aine oli, kas markide suhtes oleks tulnud teostada DNA analüüs ning kas läbiotsimise käigus antud ütlused on kohtus tõendikõlbulikud. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Madis Haugasmägi hoidis ehk käitles oma elukohas ainet, mille käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud. Narkootilise aine suur kogus Selleks, et isikule heita ette KarS § 184 lg 1 kvalifitseeritavat tegu, peab olema tuvastatud, et ainet oli suures koguses. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Süüdistuse kohaselt saadi ühest margist üks joove, seega on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Samas põhineb riikliku süüdistaja selline seisukoht 20.01.2015.a. ekspertiisi aktil nr 15E-LÕX0013, milles on antud hinnang narkootilise aine 2-(4bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini (25B-NBOMe; 2C-B-NBOMe) osas. Kuigi 2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-(2 metoksüfenüül) metüül)etanamiini osas analoogset ekspertiisi teostatud ei ole, on kohtu hinnangul kriminaalmenetluse käigus kogutud piisavalt tõendeid, mille põhjal võib asuda seisukohale et ka 2-(4-jodo-2,5dimetoksüfenüül)-N-(2 metoksüfenüül) metüül)etanamiini puhul piisab keskmisele inimesele joobe tekitamiseks ühest ainet sisaldavast margist. Riiklik süüdistaja on selles osas viidanud aine pakendamise viisile ja välimusele, mis viitab doosidele. Kohtupraktikas on joovete suurust varemgi tuvastatud ilma puhtaaine eristamiseta. Kaitsja leiab, et sellist metoodikat ei ole võimalik kõnealuse narkootikumi korral kohaldada. Prokuröri kirjeldatud metoodikat suure koguse tuvastamiseks on võimalik kasutada selliste ainete puhul, kus praktika on juurdunud, väljakujunenud ning milliste käitlemine on tavapärasem, kui kõnealune narkootikum. 09.02.2015.a. asitõendite vaatlusprotokolli juurde lisatud fotol nr 1 on fotol kujutatud paberil selgelt näha perforeeringud, mis jagavad paberi väikesteks ühesuurusteks osadeks ehk markideks/doosideks. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad on tunnistanud, et neile piisas joobe tekkimiseks ühest margist. Tunnistaja x kinnitas 09.03.2015.a. ülekuulamisel, et sai joobe 1 margist. Samuti tunnistaja x kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai joobe ühest margist, oli samal ajal tarvitanud alkoholi, kuid selgitas, et margist saadud joove erines alkoholijoobest. Tunnistaja x sõnul on tarvitanud marke ühel korral ning sai sellest joobe, kirjeldades tekkinud seisundit, et oli natukene teistsugune olla. Samuti kinnitas kohtuistungil ühest margist joobe saamist x. Süüdistatav kohtuistungil viitas, nagu ei piisanuks narkojoobe tekitamiseks 1 margist, vaid tema puhul oli tavapäraseks minimaalseks koguseks 3-4 margi nö korraga/järjest tarvitamine. Tunnistaja x andis ütlusi, et temal üldjuhul ühest margist narkojoobeks ei piisanud, oli tarbinud kaks korraga, kolm mingi aja pärast uuesti. Sellist arutlust teoreetiliselt jätkates võiks väita, et süüdistatava elukohast leitud kogusest ei piisaks kümnele inimesele joobe tekitamiseks ning KarS § 184 lg 1 sätestatud koosseis jääks täitmata. Kohtuistungil kaitsja tõstatas küsimuse, et käesoleval juhul on tuvastamata, 8
(16)1-15-6160 kui suur oli aine kogus kasvõi ainult ühes margis, sellist analüüsi ei ole tehtud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-121-06 p. 11 selgitanud, et aine koguse hindamisel tuleb esmalt kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Nimetatud asjaolu tuleneb tõsiasjast, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad (nn pehmed ja tugevad narkootikumid). Seejuures tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus. Järgneva sammuna tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. Samas lahendis (p 13) on asutud ka seisukohale, et kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena, on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. Menetluses ei ole tuvastatud puhta aine kogust, kuid tunnistajate x, x, x ja x ütlused kogumis asjaoluga, et aine on jagatud annusteks/doosideks (paberitükkideks mõõtudega 0,5 cm x 0,5 cm) kohtu hinnangul kinnitavad seisukohta, et 1 mark on piisav ühele keskmisele inimesele joobe tekitamiseks. Siinkohal ei ole kohtu hinnangul oluline, kui levinud või tuntud võib konkreetne aine olla. Kohus ei arvesta Madis Haugasmägi ja x poolt antud ütlustega, kelle sõnul neile ei piisanud joobe tekkimisest ühest margist. Madis Haugasmägi kirjeldas kolme margi korraga tarvitamisel tekkinud joovet sõnaga „malbe“, ja et tugevat joovet ei tekkinud. Tunnistaja x vastas prokuröri küsimusele, kas ühest margist piisas, et mõju kätte saada, mis oli eesmärgiks, et üldjuhul mitte. Kohtu ülesandeks ei ole hinnata, kui tugevat joovet üks doos konkreetset ainet kindlal isikul tekitab, arvestada tuleb keskmise inimesega ning samas ka sellega, et inimesed on erinevad. Tunnistaja x andis ütlusi samuti seoses markide tarvitamisega, kuid kohus jätab need kõrvale, kuna ei ole tuvastatud isiku poolt tarvitatud markide allikas. Madis Haugasmägi kasutuses olevast toast aadressil x leiti 09.02.2015.a. 10 marki, mis sisaldasid ainet 2-(4-jodo-2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiin (25I-NBOMe, 2C-I-NBOMe), mis kuulub 18.05.2005.a. sotsiaalministri määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on NPALS § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Madis Haugasmägi käitles nimetatud marke hoidmise teel. Kohus on seisukohal, et 1 mark vastab 1 doosile. Seega 10-e 2-(4-jodo-2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül)metüül]etaanamiini (25I-NBOMe, 2C-I-NBOMe) sisaldava margi puhul on tegemist suure koguse keelatud ainega, millest piisab joobe tekitamiseks 10-le keskmisele inimesele. Eeltoodu põhjal on kohtu hinnangul leidnud kinnitust, et Madis Haugasmägi pani toime narkootilise aine käitlemise (hoidmise teel) suures koguses KarS §184 lg 1 tähenduses. 17 narkootilist ainet sisaldava margi 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül)metüül]-etaanamiini (25B-NBOMe, 2C-B-NBOMe) hoidmise analüüs süüdistatava suhtes. Madis Haugasmägi`le on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi selles, et hoidis selleks luba omamata 09.02.2015.a oma elukohas narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini (25B-NBOMe; 2C-BNBOMe). Kohtul tuleb võtta seisukoht, kas Madis Haugasmägi pani tema elukohast 09.02.2015.a. leitud 17ne narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2- 9
(16)1-15-6160 metoksüfenüül)metüül]-etaanamiini sisaldava margi hoidmisega toime KarS § 184 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo. Alates
  1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Kohus kõigepealt kontrollib, kas Madis Haugasmägi elukohast leiti narkootilisi aineid, seejärel analüüsib, kas tema tegevus oli ebaseaduslik, kas tema poolt toime pandud tegu on vaadeldav käitlemisena ning viimasena, kas on tuvastatud narkootilise aine suur kogus. Narkootilise aine analüüs 09.02.2015.a. Madis Haugasmägi elukoha x läbiotsimise protokolli kohaselt leiti Madis Haugasmägi kasutuse oleva toa voodi alt suitsupaki kilest 17 lillat värvi mehenäoga marki (pakend nr 5). 09.02.2015.a. asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldakse muu hulgas 17 lilla tausta ja istuva inimese pildiga ruudukujulist marki suurusega 0,5 cm x 0,5 cm, millest üks margipoogen on perforeeritud 8-ks margiks, üks viieks ning üks kaheks margiks, kaks marki on üksikud (protokollile lisatud foto nr 2, Pakend nr 5). Läbiotsimisprotokollis on pakendis nr 5 olevaid marke kirjeldatud kui „lillat värvi mehenäoga marki“, vaatlusprotokollis aga kui „lilla tausta ja istuva inimese pildiga ruudukujulist marki“. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on vaatlusprotokollis täpsustatud läbiotsimisprotokollis antud 17 margi kirjeldust, asitõendite teekond on jälgitav, mõlemal juhul on täpsustatud, et käsitletakse pakendiga nr 5 seotud esemeid. Ekspertiisiakt nr 15E-AN0165 (02.03.2015.a.) kohaselt on käesoleva kriminaalasjaga seoses ekspertiisiks esitatud muuhulgas 17 ruudu kujuga värvilist paberitükki kogumassiga 0,19 g. Eksperdiarvamuse kohaselt pakendis nr 5 lahtiselt olevad 17 paberitükki kogumassiga 0,19 g sisaldavad 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül) metüül] etaanamiini (25B-NBOMe, 2C-B-NBOMe). Seega on tuvastatud 17 paberitüki osas 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül)metüül]etaanamiini (25B-NBOMe, 2C-B-NBOMe) olemasolu, mis kuulub sotsiaalministri
  2. mai 20005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Ekspertiisiakt nr 15E-AN0165 on tõendina jäetud kõrvale kolmanda punkti – kanepiõisikute – osas, kuna selles osas on toimunud kriminaalasja eraldamine. Ekspertiisiakti teises punktis käsitletud 2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-(2 metoksüfenüül) metüül)etanamiini analüüsis kohus samast aspektist eraldi ülalpool. Narkootilise aine ebaseaduslikkus 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 alusel 18.05.2005.a. sotsiaalministri määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on NPALS § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. 10
(16)1-15-6160 17.06.2015.a. Ravimiameti kirja kohaselt Madis Haugasmägi` ei Ravimiametilt luba narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemiseks. ole saanud Seega puudus Madis Haugasmägi`l seaduslik alus tema elukohast 09.02.2015.a. leitud ainete käitlemiseks. Narkootilise aine käitlemine „Käitlemine“ on sisustatav NPALS § 2 lg 3 kohaselt narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Süüteokoosseisu täitmiseks piisab ka ühe käitlemiseks loetava osateo toimepanemisest. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et narkootilise aine käitlemise puhul ei ole oluline, et isiku elukohast leiti kahte erinevat narkootilist ainet. 2-(4-bromo-2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini sisaldavate markide puhul toob kohus välja, et süüdistatav kohtuistungil antud ütlustes kinnitas, et teadis, et „need (narkootilist ainet sisaldavad margid – kohtu täiendus) on mul kindlasti voodi all alles“. Kohus jääb 10-ne narkootilist ainet sisaldava margi 2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N(2 metoksüfenüül) metüül)etanamiin hoidmise analüüsis süüdistatava suhtes, alapunktis narkootilise aine käitlemine (otsuse lk. 7-8) väljendatud põhjendustele tuginedes seisukoha juurde, et kinnitust on leidnud, et Madis Haugasmägi hoidis ehk käitles oma elukohas ainet, mille käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud. Narkootilise aine suur kogus Selleks, et isikule heita ette KarS § 184 lg 1 kvalifitseeritavat tegu, peab olema tuvastatud, et ainet oli suures koguses. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Madis Haugasmägi`le heidetakse ette 17-ne narkootilist ainet 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiin sisaldava margi käitlemist. Süüdistuse kohaselt saadi ühest margist üks joove, seega on tuvastatud narkootilise aine 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiin käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. Süüdistatav kohtuistungil viitas, nagu ei piisanuks narkojoobe tekitamiseks 1 margist, vaid tema puhul oli tavapäraseks minimaalseks koguseks 3-4 margi nö korraga/järjest tarvitamine. Tunnistaja x andis ütlusi, et temal üldjuhul ühest margist narkojoobeks ei piisanud, oli tarbinud kaks korraga, kolm mingi aja pärast uuesti. Sellist arutlust teoreetiliselt jätkates võiks väita, et süüdistatava elukohast leitud kogusest ei piisaks kümnele inimesele joobe tekitamiseks ning KarS § 184 lg 1 sätestatud koosseis jääks täitmata. Kohtuistungil kaitsja tõstatas küsimuse, et käesoleval juhul on tuvastamata, kui suur oli aine kogus kasvõi ainult ühes margis, sellist analüüsi ei ole tehtud. 20.01.2015.a. koostatud ekspertiisiakti nr 15E-LÕX0013 eksperdiarvamuse põhjenduse kohaselt on 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini 11
(16)1-15-6160 narkojoovet tekitav annus 0,15-1,20 mg ehk 150-1200 µg (tavaliselt 450-600µ), keskmiselt 0,675 mg (675 µg). Seega piisab keskmisele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,675 mg 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül) metüül]etaanamiinist. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 6,75 mg 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiinist. Margina kasutatava 2C-B-NBOMe puhul on narkootiliseks joobeks vajalikuks annuseks 1 mark ning kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 10-st 2-(4-bromo-2,5dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini sisaldavast margist. Kohtuistungil asjatundja x poolt antud ütluste kohaselt margina kasutava aine, lühend 2C-B-NBOMe, puhul on narkojoobeks vajalik kogus niivõrd väike, mikrogrammides, seetõttu immutatakse paberit ainega ja tarvitatakse nii-öelda margina. Üks mark on üks doos tuleneb erialasest kirjandusest ja tööalasest kogemusest, ka mujal Euroopas lähtutakse põhimõttest, et üks mark on üks doos. Asjatundja sõnade kohaselt on üldine, ka teiste riikide, kogemus, et margid on enamasti kõrge aine sisaldusega ja joovet tekitavad. Annuste, kõrvaltoimete osas on saanud informatsiooni EMCDDA-st (Euroopa Monitooringu Keskus). Paber, millele aine on tilgutatud või mis on ainega immutatud on perforeeritud ning seda tuleb lugeda üheks doosiks. Kohtu hinnangul asjatundja selgitused olid veenvad ja jälgitavad. 09.02.2015.a. asitõendite vaatlusprotokolli juurde lisatud fotol nr 2 on fotol kujutatud paberil selgelt näha perforeeringud, mis jagavad paberi väikesteks ühesuurusteks osadeks ehk markideks/doosideks. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad on tunnistanud, et neile piisas joobe tekkimiseks ühest margist. Tunnistaja x kinnitas 09.03.2015.a. ülekuulamisel, et sai joobe 1 margist. Samuti tunnistaja x kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai joobe ühest margist, oli samal ajal tarvitanud alkoholi, kuid selgitas, et margist saadud joove erines alkoholijoobest. Tunnistaja x sõnul on tarvitanud marke ühel korral ning sai sellest joobe, kirjeldades tekkinud seisundit, et oli natukene teistsugune olla. Samuti kinnitas kohtuistungil ühest margist joobe saamist x. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-121-06 p. 11 selgitanud, et aine koguse hindamisel tuleb esmalt kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Nimetatud asjaolu tuleneb tõsiasjast, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad (nn pehmed ja tugevad narkootikumid). Seejuures tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus. Järgneva sammuna tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. Samas lahendis (p 13) on asutud ka seisukohale, et kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena, on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. Menetluses ei ole tuvastatud puhta aine kogust, kuid tunnistajate x, x, x ja x ütlused kogumis eksperdiarvamusega aktis nr 15E-LÕX0013, asjatundja kohtuistungil antud selgitustega ning asjaoluga, et aine on jagatud annusteks/doosideks (paberitükkideks mõõtudega 0,5 cm x 0,5 cm) kohtu hinnangul kinnitavad seisukohta, et 1 mark on piisav ühele keskmisele inimesele joobe tekitamiseks. Siinjuures kohus ei arvesta Madis Haugasmägi ja x poolt antud ütlustega, kelle sõnul neile ei piisanud joobe tekkimisest ühest margist. Madis Haugasmägi kirjeldas kolme margi korraga tarvitamisel tekkinud joovet sõnaga „malbe“ ja et tugevat joovet ei tekkinud. Tunnistaja x vastas prokuröri küsimusele, kas ühest margist piisas, et mõju 12
(16)1-15-6160 kätte saada, mis oli eesmärgiks, et üldjuhul mitte. Kohtu ülesandeks ei ole hinnata, kui tugevat joovet 1 doos konkreetset ainet kindlal isikul tekitab, arvestada tuleb keskmise inimesega ning samas ka sellega, et inimesed on erinevad. Tunnistaja x andis ütlusi samuti seoses markide tarvitamisega, kuid kohus jätab need kõrvale, kuna ei ole tuvastatud, isiku poolt tarvitatud markide allikas. Seega 17-e 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini sisaldava margi puhul on tegemist suure koguse keelatud ainega, millest piisab joobe tekitamiseks 17-le keskmisele inimesele. Eeltoodu põhjal on kohtu hinnangul leidnud kinnitust, et Madis Haugasmägi pani toime narkootilise aine käitlemise suures koguses KarS § 184 lg 1 tähenduses, aine hoidmise teel. Tahtlus Kohtuistungil Madis Haugasmägi kinnitas, et oli teadlik, et alates 02.06.2014.a. on 2(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiini käitlemine keelatud. Samuti selgitas ta, et oli teadlik, et narkootilist ainet sisaldavad margid tema kasutuses olevas toas on ja et nad olid tema toas voodi alla enne seda kui see (2-(4bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiin – kohtu täpsustus) muutus illegaalseks. Samuti andis süüdistatav kohtuistungil ütluseid selle kohta, et tema enam ei tarvita neid marke, eelmisel aastal (2014 – kohtu täpsustus) oli see periood, tüdines kiiresti ära sellisest asjast, tarvitamise lõpetas ära ammu enne seda, kui politsei külas käis. Süüdistatava ütluste usaldusvääruses osas jääb kohus eelpool 10-ne narkootilist ainet sisaldava margi 2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-(2 metoksüfenüül) metüül)etanamiin hoidmise analüüsis süüdistatava suhtes, alapunktis narkootilise aine käitlemine (otsuse lk. 7-8) - väljendatud seisukoha juurde. Eelmärgitud narkootiliste ainete käitlemise asjaolud – hoidmine - olid Madis Haugasmägi`l teada ning tema eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Madis Haugasmägi käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatavale etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toonud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Süü KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. 13
(16)1-15-6160 süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatav oli teadlik, et tema poolt hoitavad narkootilist ainet sisaldavad margid on alates 02.06.2014.a. kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja („Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“) lisa 1 ning on NPALS § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt menetlusaluse isiku teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul kindlaks teha karistusliigi üldosaline raam, eriosas sanktsioonist tulenev raam ja seaduses ettenähtud alustel korrigeeritud raam, see tähendab, et seadusandja võimaldab KarS § 60 lg 2-4 toodud alustel kergendada karistust. Nimetatud korrigeeritud raami kohus ei analüüsi kuna puudub alus isiku suhtes karistuse kergendamiseks. KarS § 184 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest on seadusandja näinud sanktsioonina ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku järgi on süü suurus mõõdetav eelkõige kergendavate ja raskendavate asjaolude abil. Madis Haugasmägi puhul on karistust kergendavaks asjaoluks süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine: isik elukoha läbiotsimisel tegi koostööd, näidates, kus on narkootilist ainet sisaldavad margid. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Nimetatud asjaolud on kriminaalmaterjalides kontrollitavad. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas tuleb kaaluda nii süüdistatava huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. Süüdistatava huvide kaalumisel tuleb hinnata, kas tema süü temale etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtlusteta. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud ning selles vaidlus puudub. Seejärel tuleb kohtul kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normide järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute vara mitteohustamisele tulevikus. KarS § 56 sätestab karistuse eripreventiivse ja üldpreventiivse eesmärgi. Kohus peab prognoosima milline karistus on efektiivsem hoidmaks ära isiku järgmise süüteo pidades samas ka silmas kogu ühiskonna turvalisuse tagamist. Eripreventsioon realiseerub põhimõtteliselt kolmes vormis: hirmutamine s.o karistuse kaudu süüdlase taunimist, parandamist s.o süüdlase mõjutamist, et isik uusi kuritegusid ei paneks toime ning kindlustamist s.o teo toimepanija isoleerimist. Riiklik süüdistaja oli seisukohal, et Madis Haugasmägi tuleb karistada kahe aastase vangistusega, millest kuuluks koheselt ärakandmisele kolm kuud vangistust, 1 aasta ja 9 kuu vangistuse ärakandmisest Madis Haugasmägi tuleks vabastada KarS § 74 14
(16)1-15-6160 kohaselt, kui ta kahe aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus nõustub riikliku süüdistajaga selles osas, et Madis Haugasmägi`le mõistetav karistus peaks jääma sanktsiooni miinimummäära lähedale. Madis Haugasmägi eitas kohtus kuriteo toimepanemist. Arvestades Madis Haugasmägi`le süüdistusaktis ette heidetud ja kohtus tõendamist leidnud narkootiliste ainete kogust, samuti asjaolu, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata ning raskendavad asjaolud puuduvad on kohus seisukohal, et Madis Haugasmägi suhtes tuleb karistus jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Madis Haugasmägi ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärki on võimalik saavutada kergema karistusega, kui reaalse vangistuse mõistmisega ning mõistetav karistus on ilmselt piisav motiveerimaks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normide järgimisele edaspidi ning kaitseb ka õiguskorda läbi piisava üldpreventiivse toime omamise. Menetluskulud Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 192 eurot. Kaitsja esitas kohtule taotlusaruande, mille kohaselt kuulub vandeadvokaadile tasumisele kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistuse, kohtu eelistungil ja kohtuistungitel osalemise ning tekkinud sõidukulude eest kokku 1841,94 €. Kohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud summas 1819,50 € ning rahuldab esitatud taotluse osaliselt. 28.03.2016.a. kohtuistungil esitas kaitsja kohtule taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub talle kohtuistungil osalemise eest hüvitamisele 150 €. Kohus rahuldab esitatud taotluse. Juhindudes

§ 181lg 1, jätta menetluskulud osaliselt summas 1596,74 € riigi kanda.

Välja mõista Madis Haugasmägi`lt riigituludesse menetluskulud:

§ 179

lg 1 p 2 alusel sundraha 975 €,

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisiaktide tasud kokku 91,74 € (akt nr 14E-LÕX0013 – 7,74 €, akt nr 14E-AN0165 – 84 €),

§ 175lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 670,50 €, kokku 1737,24 €.

Juhindudes

§ 180

lg 3 ja arvestades, et Madis Haugasmägi`l puudub stabiilne sissetulek, võimaldada menetluskulude tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid ja tõkend • Ekspertiisiobjektideks olnud narkootilised ained (40 margiks perforeeritud margipoogen ning 17 marki ja 10 marki) –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetu asi.

• CD-plaat jälitustoimingute salvestistega –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Madis Haugasmägi suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Igor Pütsep Kohtunik Margit Lepassar Rahvakohtunik Helga Koger Rahvakohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2016.a otsuse resolutsioon: 15

(16)1-15-6160 Pärnu Maakohtu
  1. märtsi
  2. a kohtuotsus Madis Haugasmäe (HAUGASMÄGI) suhtes jätta muutmata ja tema kaitsja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista Madis Haugasmäelt Eesti Vabariigi kasuks 144 (sada nelikümmend neli) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Riigikohtu 25.11.2016.a kohtuotsuse resolutsioon:
  3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a otsus Madis Haugasmäe süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 1 järgi muutmata ning kaitsja kassatsioon rahuldamata.
  6. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Madis Haugasmäele kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 28 (kakskümmend kaheksa) eurot.
  7. Mõista Madis Haugasmäelt eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 28 (kakskümmend kaheksa) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
  8. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtuotsus jõustus 25.11.2016.a Riigikohtu otsusega. 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.