KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-11318 Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Indrek Parrest Tsiviilasi K-LP h

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

1. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 03.10.2016 maakohtu istungi protokolli kohaselt on kohus küsinud pooltelt, kas on võimalik sõlmida kompromiss. Hageja seaduslik esindaja vastas, et hageja tagantjärgi elatist ei nõua ning on nõus, kui kostja hakkab elatist maksma alates 01.10.
2. Kostja avaldas, et ta on nõus elatist tasuma alates 01.10.
3. Seejärel kanti kompromiss protokolli. Pärast kompromissi avaldamist on pooled kinnitanud, et nad on eelpoolnimetatud kokkuleppega nõus. Maakohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi.
4. Eeltoodust järeldub, et kostja on kohtuistungil vabatahtlikult nõustunud sellistel tingimustel kompromissi sõlmima. Veenvad ei ole kostja väited, et ta ei saanud kohtuistungil kompromissi sisust aru. Esiteks ei ole kostja selgitanud, milline kompromiss siis tema hinnangul sõlmiti. Teiseks ei ole kompromiss keerulise sisuga. Kompromissi kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale alates 01.10.2016 elatist miinimummääras. Sealjuures on kompromissis kirjas ka
5. aastal kehtiva miinimummäära suurus, mistõttu on ebaõige 3 kostja väide, et ta ei saanud aru, kui suur elatise miinimum on. Kolleegiumi hinnangul on sellise sisuga kompromiss arusaadav ka isikule, kes ei ole varem kohtus käinud. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et ta oleks sõlminud kompromissi tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92 lg 3 tähenduses eksimuses olles. Lisaks selgitab ringkonnakohus,

§ 430

lg 8 teise lause kohaselt saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, mille kohaselt kostja nõustus tasuma elatist alates 01.10.2016 miinimummääras, siis ei pidanud maakohus välja selgitama kostja rahalisi võimalusi ega seda, millises ulatuses on kostja lapse ülalpidamist seni täitnud. Samuti on põhjendamatu kostja arusaam, et maakohus ei ole tema seisukohtadega arvestanud. Arvestades, et pooled sõlmisid kompromissi, siis ei pidanud maakohus võtma seisukohta kostja poolt hagile esitatud vastuväidete suhtes. Kui kostja leidis, et kompromiss sellistel tingimustel ei ole jõukohane või on muul viisil kahjulik, oli tal võimalus jätta kompromiss sõlmimata. TsMS § 430 lg 3 sätestab, et kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi hinnangul ei esinenud käesoleval juhul TsMS § 430 lg 3 sätestatud asjaolusid ning kompromissi kinnitamine ei olnud seadusega vastuolus. Ülaltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. 14. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingulise esindaja tasu 300 eurot ning kanda see summa Osaühing Advokaadibüroo Nõmmik arveldusarvele nr EE162200221054304340 Swedbank AS-is. Taotluse kohaselt on seoses määruskaebusele vastuse koostamisega osutatud hagejale õigusabi 2,5 tundi, tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotluses on märgitud, et hageja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kolleegium märgib,

§ 175

lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades määruskaebuse vastuse mahtu, loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Lepingulise esindaja tunnihind jääb turuhinna raamidesse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 240 eurot (sisaldab käibemaksu). Lähtudes hageja taotlusest tuleb kostjal menetluskulud tasuda Osaühingu Advokaadibüroo Nõmmik arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 4