Menetlusaluse isiku poolt veetud veos (UN2794) on antud nimekirjas nimetatud.
lg 2 on loetelu viis punkti, milliste veoste puhul kehtivad erisused ning käesoleva määruse nõudeid ei rakendata või rakendatakse teatud erisustega. Seega tuleks hinnata veetava kauba eripära ja kogust:
lg 2 p 1 puhul väikeses koguses ohtliku aine veol tuleb hinnata määruse § 36 ja lisa 2 toodud piiranguid.
lg 3 kohaselt, kui veoüksuses veetavad ohtlikud ained ja esemed kuuluvad samasse kategooriasse, on nende maksimaalne kogus veoüksuses näidatud lisa 2 tabeli veerus 3. Markeeringu UN2794 maksimaalne kogus on 1000 kg veoüksuse kohta, menetlusaluse isiku poolt teostava veo kaal saatekirja kohaselt 24000 kg. Seega ei kehti teostatava 3 veo puhul väikeses koguses veetava ohtlike ainete ja esemete veo iseärasused ning vabastused määruse nõuete rakendamise osas.
lg 2 p 2 piiratud koguse ohtliku aine vedu toimub määruse § 37 ja lisa 3 kohaselt. § 37 lg 11 lähtuvalt, kui veoüksus, mille täismass ületab 12 tonni ja millega veetakse piiratud koguses ohtlikke kaupu sisaldavaid saadetisi, tuleb tähistada veoüksuse ees ja taga paikneva käesoleva paragrahvi lõike 14 kohase märgisega, välja arvatud juhul, kui veoüksusega veetakse samaaegselt teisi ohtlikke kaupu, mis nõuavad veoüksuse tähistamist käesoleva määruse § 27 kohaselt ohtliku veose tunnusmärgiga. Sellisel juhul võib veoüksus olla tähistaud kas ainult käesoleva määruse § 27 kohase ohtliku veose tunnusmärgiga või lisaks ka käesoleva paragrahvi lõike 14 kohase märgisega. Menetlusaluse isiku poolt veetava veose kogus oli 24000 kg, seega igal juhul oli veoüksuse märgistus kohustuslik.
ei anna ka erandina vabastust ADR veoste nõuete täitmisest (nt: ohtlikku veost vedava autojuhi kutsetunnistus, veoüksuse märgistus jne).
lg 2 p 2`1 ja p 3 käesoleval juhul ei rakendu, kuna veetav veose puhul ei ole tegemist antud alapunktides nimetatud veosega.
lg 2 p 4 erandkoguses ohtliku veose autovedu.
`1 kohaselt määruse lisa 1 tabeli veerus 8 on näidatud aine või eseme kohta tähtnumbriline kood «E0», siis selle aine või eseme veol ei ole lubatud kasutada erandkoguse osas kehtivaid lihtsustusi. Kõik ülejäänud «E»-ga algavad tähtnumbrilised koodid tähendavad, et ADR-i sätteid ei rakendata, kui erandkoguses pakkimise tingimused on täidetud.
lisa 1 tabelist nähtub, et UN2794 koodi veerus 8 on kood „E0“, seega ka antud paragrahvi erisused menetlusaluse isiku poolt teostaval veol ei rakendu. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS (Väärteomenetluse seadustik) § 132 p 1 ja § 120 lg 1 palume jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU UURITUD TÕENDID JA PÕHJENDUSED VTMS (Väärteomenetluse seadustik) § 120 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on olnud nõus asja kirjaliku menetlemisega. VTMS (Väärteomenetluse seadustik) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS (Väärteomenetluse seadustik) §-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid 3-1-1-16-09; 3-1-1-45-11). KarS (Karistusseadustik) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kõigepealt peab kohus vajalikuks selgitada menetlusalusele isikule järgmist. 4 Mõningal määral on ebatäpne menetlusaluse isiku avalduses tl 34 väljendatud seisukoht, et ohtlike veoste rahvusvaheline vedu on reguleeritud välislepinguga (ADR), mis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil ja millest tulebki lähtuda. Kohus juhib tähelepanu sellele, et vastavalt Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe ( lühend ADR, millega on Eesti Vabariik ühinenud Vabariigi Valitsuse 28.05.1996 määruse nr 150 alusel) art-le 4 punkt 1 igal lepingupoolel on õigus piirata või keelata ohtlike veoste sissevedu oma territooriumile teistel veoohutusest erinevatel põhjustel. Seega ekslik oleks menetlusaluse isiku arusaam, et ADR välisleping on võrdsustatav siseriikliku õigusaktiga. Nagu nähtub ADR lepingu art-st 4 p 1, lepinguga ühinenud poolel ( antud juhul Eesti Vabariigil) on õigus kehtestada ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo rangemaid reegleid oma territooriumil. Edasi selgitatakse menetlusalusele isikule, et Eesti Vabariigi territooriumil kehtib Autoveoseadus, mille §- 23 lg 1 alusel ning arvestades Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepet (ADR) on Teede- ja Siseministri 14.12.2001 määrusega nr 118 kehtestatud Ohtlike veoste autoveo eeskiri. Eesti seaduseandja on kasutanud ADR art 4 p 1 tulenevat õigust, mille tulemusena on siseriikliku õigusega sätestatud piirangud ja keelud ohtlike veoste sisseveo kohta oma territooriumil. Siseriikliku õiguse alusel on ohtlike veoste autovedu reguleeritud järgmiselt.
nr 118 § 2 lg 1 ja 2 sätestab, millal määruse nõudeid ei rakendata, ehk millal milliste juhtumite puhul ei ole ADR nõuded rakendatavad. Menetlusalusele isikule selgitatakse, et juhul, kui tema arvates ei ole tema veose puhul kohaldatavad ADR reeglid, tuleks tal pöörduda nimetatud määruse § 2 normidele. Süüdistus puudutab LS (Liiklusseadus) § 34 lg 14, TSM ( Teede- ja Sideministri) määrus nr 118 § 4, § 13 lg 2 p 2, § 27 lg 1 nõuete rikkumisi, mis on kvalifitseeritud AutoVS ( Autoveoseadus) § 3111 lg 3 järgi. Käesoleval juhul seisneb vaidlus selles, kas Salvis Grantinš teostas 17.02.2016 kell 10.00 JõhviTartu-Valga 23.-l kilomeetril ADR kohast vedu või mitte. Nii on kõige olulisemaks tõendiks väärteotoimikus olev saateleht (tl 10). Saatja: xxx. Saaja: xxx Vedaja: xxx Seega on tegemist rahvusvahelise veoga (Lätist Eestisse).
nr 118 § 4 lg 1kohaselt toimub rahvusvaheline autovedu ADR nõuete kohaselt, lg 2 kohaselt peab autojuhil kaasa olema ADR nõuete kohane koolituse tunnistus ja sõiduki rahvusvahelisele ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus. Vaidlust ei ole asjaolus, et vastavaid dokumente menetlusalusel isikul kontrolli hetkeks Eesti Vabariigi territooriumil esitada ei olnud. Saatelehel on märgitud selgitustes, et veose sisu on: „Lead batteries, plastik boxes 24, palet“, kaal „24000 kg“ ja allpool „Tara Boxes 1076“. Fakt on see, et lead batteries tähendab tõlkes pliiakusid, millest järeldab kohus, et veose sisuks olid pliiakud plastkastides, kogumahuga 24000 kg. Saatelehest ei nähtu, et veose puhul oleks tegemist kasutatud akudega, nagu väidab menetlusalune isik avalduses tl 34. Seda ei nähtu isiku ütlustest tl 8 ega tema kaebuse tekstist tl 1. Sellest järeldab kohus, et tegemist on menetlusaluse isiku poolt enda õigustamiseks hiljem tekkinud versiooniga. 5 Kohus lähtub veose olemuse tuvastamisel saatelehest, mis oli välja antud veose saatja poolt – ettevõte xxx asukohaga Läti Vabariik. Saatja juhiste alla on märgitud kood „UN 2794; 8 (6,1) III, mida tuleb tõlgendada vastavalt
nr 118 lisa 1 alusel, millega on sätestatud ohtlike veoste nimekiri ÜRO numbrite järjestuses. Teisisõnu, kood näitab, et tegemist on ohtliku veosega ja millise veosega. Lisast nähtub, et ÜRO nr 2794 tähistab järgnevat: „vedelikakud, happega täidetud, elektriliselt laetud; klass 8; aine liigi kood C11; ohumärgise nr 8; piiratud kogus 1 L; erandkoguse kood E0; veo kategooria (tunneli kood) 3 (E); ohu tunnusnumber 80. Seega on käesoleval väärteoasja materjalides oleva saatelehega tõendatud, et veose puhul on tegemist akudega, mis kvalifitseerub ohtlikuks veoseks. Järgmise sammuna tuleb kontrollida, kas kõnealloleva ohtliku veose puhul kehtivad õigusaktidega kehtestatud erandid, mille esinemisel ADR nõudeid ei kohaldata. Sellest hoolimata võib kõne alla tulla erandkogus, mille puhul ei ole ohtlike veoste luba ( samutikoolituse tunnistust) vaja ehk ADR reeglid ei ole kohaldatavad ja kohus kontrollib seda järgmisena vastavalt
nr 118 § 2 lg 2 alusel ( juhtimis, millal määruse nr 118 ADR nõudeid ei kohaldata). Sätte kohaselt on lubatud järgmised erandid: 1) väikeses koguses ohtliku aine § 36 ja lisa 2 kohasel autoveol; Lisa 3 kohaselt on markeeringu 2794 maksimaalne kogus 1000 kg. Menetlusaluse isiku veos kaalus 24000 kg. Seega ei kohaldu vastav erand. 2) piiratud koguses pakitud ohtliku aine § 37 ja lisa 3 kohasel autoveol; Piiratud koguses pakitud ohtlike veoste vedu puudutavat erandit võib rakendada, kui selle aine sisepakendi või eseme suhtes kohaldatavat koguselist piirangut näitav number on nullist erinev arv, mis ei ületa lisa 1 veerus 7 toodud koguse suurust, ja selle piiratud koguses aine pakendi kasutamiseks on täidetud vastavad ADR nõuded. Veerus 7 on markeeringu 2794 koguseks 1L. Samas tuleb tähele panna, et § 37 lg 11 sätestab ADR nõuded, mille kohaselt tuleb veoüksus, mille täismass ületab 12 tonni (ja millega veetakse ohtlikke kaupu sisaldavaid saadetisi), vastavalt märgistada. Menetlusaluse isiku veos kaalus 24000 kg. Seega ei kohaldu vastav erand. Seda enam, et see oli ka nõuetekohaselt märgistamata. 3) jahutusaine või konditsioneeris kasutatava lämmatava gaasi, mis vähendab või asendab atmosfääris hapnikku § 272 kohasel autoveol; Eelnevalt on tuvastatud, et tegemist oli pliiakudega, mistõttu see erand ei kohaldu. 4) demineerimistöödel leitud lõhkematerjali veol leiukohast lõhkamiskohale; Eelnevalt on tuvastatud, et tegemist oli pliiakudega, mistõttu see erand ei kohaldu. 5) erandkoguses ohtliku veose autoveol (lisa 13). Lisa 13 sätestab, et E0 koodiga ei ole erandkogused lubatud. Seega see erand ei kohaldu. Puuduvad andmed, et juhil oleks olnud esitada ADR koolituse tunnistus, sõiduki ADR veole lubamise tunnistus ja et sõiduk oleks nõuetekohaselt tähistatud. Ta arvas, et ei teosta ADR vedu. Need aga on nõutavad vastavalt
nr 118 § 4, § 13 lg 2 p 1,2, § 27 lg 1. Tulenevalt eelpooltoodust on kohtu hinnangul tõendatud, et Salvis Grantinš, juhtides 17.02.2016 kella 10.00 paiku Ida-Virumaal Mäetaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga 23.-l kilomeetril mootorsõidukit xxx (registreerimismärk xxx), teostas ADR kohast autovedu. Kontrollimise hetkel polnud juhil esitada ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistust, pannes sellega toime väikese ohuga nõuete rikkumise. Puudusid nii sõiduki kui ka haagise xxx registreerimisnr xxx) ADR kohane sõiduki rahvusvahelisele ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus, pannes sellega 6 toime kõrgendatud ohuga nõuete rikkumise. Samuti juhtis autorongi, teostades ADR kohast autovedu, mille veoüksus oli nõuetekohaselt tähistamata ohtliku veose tunnusmärkidega. Nimetatud teoga rikkus Salvis Grantinš Liiklusseaduse (LS) § 34 lg 14, Teede- ja Sideministri 14.12.2001 määruse nr 118 (edaspidi TSM määrus nr 118) § 4, § 13 lg 2 p 1,2, § 27 lg 1 nõudeid. AutoVS (Autoveoseadus) § 3111 lg 3 sätestab, et ohtlike ainete, esemete või jäätmete autoveole kehtestatud nõuete rikkumise eest, kui tegemist oli inimese tervisele või keskkonnale kõrgendatud ohuga seonduvate nõuete rikkumisega karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohus märgib, et väärteokorras AutoVS (Autoveoseadus) § 31-11 lg 3 alusel on karistatav üksnes kõrgendatud ohuga seonduvate nõuete rikkumine. Väikese ohuga rikkumine on karistatav AutoVS (Autoveoseadus) § 31-11 lg 1 järgi. Tõepoolest,
nr 118 § 51 lg 8 p 3 kohaselt loetakse väikeseks rikkumiseks autojuhil ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistuse kaasas puudumist. Seega autojuhil ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistuse kaasas puudumist tuleb kvalifitseerida AutoVS § 31-11 lg 1 järgi. Rikkudes
nr 118 § 27 lg 1 sätestatud nõuet, teostades ADR kohast vedu, mille veoüksus on nõuetekohaselt tähistamata vastavalt
nr 118 § 27 lg 1 sätestatule, pani menetlusalune isik toime kõrgendatud ohuga rikkumise
nr 118 § 51 lg 6 p 14 ja 15 mõttes - veose ohtlikkuse varjamine, muuhulgas sõiduki või saadetise tähistamata jätmine, vedu tunnusmärkidega tähistamata sõidukiga. Rikkudes
ja 13 lg 2 p 1 sätestatud nõuet, teostades ADR kohast vedu, mil autojuhil puudus ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus, pani menetlusalune isik toime kõrgendatud ohuga rikkumise
nr 118 § 51 lg 6 p 14 mõttes – veose ohtlikkuse varjamine. Kaks viimast rikkumist on kvalifitseeritavad AutoVS (Autoveoseadus) § 31-11 lg 3 järgi. Seega on väärteona käsitletav menetlusaluse isiku järgmine tegu: Salvis Grantinš, juhtides 17.02.2016 kella 10.00 paiku Ida-Virumaal Mäetaguse vallas JõhviTartu-Valga 23.-l kilomeetril mootorsõidukit xxx (registreerimismärk xxx), teostas ADR kohast autovedu. Puudusid nii sõiduki kui ka haagise (xxx registreerimisnr xxx) ADR kohane sõiduki rahvusvahelisele ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus, pannes sellega toime kõrgendatud ohuga nõuete rikkumise. Samuti juhtis autorongi, teostades ADR kohast autovedu, mille veoüksus oli nõuetekohaselt tähistamata ohtliku veose tunnusmärkidega. Nimetatud teoga rikkus Salvis Grantinš Liiklusseaduse (LS) § 34 lg 14, Teede- ja Sideministri 14.12.2001 määruse nr 118 (edaspidi TSM määrus nr 118) § 4, § 13 lg 2 p 1, § 27 lg 1 nõudeid; juhtides 17.02.2016 kella 10.00 paiku Ida-Virumaal Mäetaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga 23.-l kilomeetril juhtis Salvis Grantinš mootorsõidukit xxx (registreerimismärk xxx), teostades ADR kohast autovedu. Kontrollimise hetkel polnud juhil esitada ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistust, pannes sellega toime väikese ohuga nõuete rikkumise, rikkudes
nr 118 § 4, § 13 lg 2 p 2 nõudeid. Seega pani menetlusalune isik toime AutoVS (Autoveoseadus) § 3111 lg 1 ja 3 rikkumised. KarS (Karistusseadustik) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteo toime ettevaatamatusest, kergemeelsuse vormis KarS (Karistusseadustik) § 18 lg 2 mõttes. Menetlusalune isik pidas võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ehk ADR kohase autoveo teostamist ja autoveo teostamisel puudus autojuhil ADR kohane sõiduki rahvusvahelisele ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus ja koolituse tunnistus ning veoüksus oli nõuetekohaselt tähistamata ohtliku 7 veose tunnusmärkidega. Menetlusalune isik lootis vältida süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist kohusetundetuse tõttu. Väärteoasja läbivaatamisel ei ole tuvastatud ühtki asjaolu, millest oleks võimalik järeldada, et menetlusalune isik on olnud astunud mõistlikke samme veendumaks, et autoveo puhul, mida ta peab teostama, ei ole tegemist ADR kohase autoveoga. Menetlusaluse isiku ainuke selgitus, millega ta õigustab oma tegu, on see, et tema tööandja arvates ei ole tegemist ADR kohase autoveoga. Kohus märgib, et viitega teise isiku arvamusele ei ole võimalik vastutusest pääseda. Kohusetundliku käitumise puhul, olles professionaalne tegija autoveo valdkonnas, pidi menetlusalune isik enne autoveo teostamist veenduma, et tema tegevus vastab õigusaktidele. Kohus osutab KarS (Karistusseadustik) § 17 lg 3 sättele, mille kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Käesoleval hetkel on kohus tuvastanud, et leidis aset rikkumine, mis on karistatav väärteona Autoveoseaduse alusel. Seega on tuvastatud koosseisupärane tegu. Menetlusalune isik on põhjendanud oma tegu asjaoluga, et tema tööandja ütles, et tegemist ei ole ADR kohase veoga. Kohus möönab, et sel juhul võis menetlusalune isik kujutada endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse, tuginedes tööandja arvamusele. Kohus leiab, et sellised ütlused ei ole käesoleval juhul käsitletavad teo õigusvastasust välistava asjaoluna KarS § 31 mõttes, sest liiklusseadus sätestab hoolsuskohustuse, mille kohaselt on isik kohustatud kontrollima enne sõidu algust nõutavate dokumentide olemasolu ( LS, Liiklusseadus, § 33 lg 2 p 5). Olnuks menetlusalune isik hoolikam, oleks ta saanud seda vältida. KarS (Karistusseadustik) § 31 lg 1 sätestab, et ka eksimuse puhul vastutab isik ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Seega kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Mis puudutab tõlgi osalemist menetluses ( nimetatud probleemile on menetlusalune isik osutanud nii kaebuses tl 1 kui ka avalduses tl 34), märgib kohus järgmist. Kiirmenetluse otsusest ( isiku ütlusi puudutav osa) on nähtav, et isikule on selge talle etteheidetava rikkumise sisu (tl 8). Menetlusalune isik andis piisava põhjalikkusega ütlusi just süüdistuses kirjeldatud teo kohta. Seega ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku väide, et talle ei olnud midagi selgitatud. Liiklusjärelevalve teostamisel, selle käigus süüteo avastamisel ja välitingimustes menetlustoimingute läbiviimisel (liiklusjärelevalve ja sellele järgnev kiirmenetlus) võib tekkida olukord, et väidetav rikkuja ei valda keelt, millel toimub menetlus. Menetlustoiming, mis viiakse läbi menetlusaluse isiku osavõtul, on isiku ülekuulamine. Kohus selgitab, et kiirmenetluse otsuse koostamine ei ole menetlustoiming, mis viiakse läbi menetlusaluse isiku osavõtul ja mis nõuaks tõlgi osavõttu. Käesoleval juhul võimaldati isikule andma ütlusi oma emakeeles, omakäeliselt. Sel juhul ei ole tõlgi osavõtt kohustuslik. Isik pole kordagi taotlenud läti keele tõlgi osavõttu. Lk 27 kirjas tunnistas isik, et valdab vene keelt ja võiks osaleda menetluses vene keeles. Eluliselt on arusaadav, et välitingimustes kasutab menetleja väidetavale rikkujale arusaadavat keelt, et selgitada talle rikkumise sisu ( ei ole välistatud ka vene keele kasutamine, mida isik valdab teatud tasemel). Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et rikkumise sisu oli isikule lahti selgitatud piisava põhjusega. Tähelepanuväärt on ka asjaolu, et isikule tutvustati menetlusõigusi tema emakeeles lk 7 pöördel, mille kohta andis isik oma allkirja. Kohus selgitab menetlusalusele isikule, et isiku menetlusõigust ei ole rikutud, kui isikule oli piisava selgusega lahti selgitatud, milles teda süüdistatakse ( VTMS, Väärteomenetluse seadustik, § 19 lg 1 p 1 sätestatud nõue). Kas seda nõuet on täidetud isiku emakeelt kasutades või tõlgi osavõtuga või teist keelt kasutades, mida vajalikul määral valdavad mõlemad pooled, ei oma tähtsust. Menetlusõiguslikke rikkumisi ei tuvastatud. 8 KARISTUS 17.02.2016 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega Salvis Grantinš tunnistati süüdi AutoVS (Autoveoseadis) § 3111 lg 3 rikkumise osas ja karistati rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et toime on pandud süütegu, milles ei esine teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. AutoVS (Autoveoseadus) § 3111 lg 3 sätestab, et ohtlike ainete, esemete või jäätmete autoveole kehtestatud nõuete rikkumise eest, kui tegemist oli inimese tervisele või keskkonnale kõrgendatud ohuga seonduvate nõuete rikkumisega karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. AutoVS (Autoveoseadus) 31-11 lg 1 järgi kvalifitseeritav sama tegu väikese ohuga on karistatav rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ehk summas kuni 200 eurot. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS (Karistusseadustik) § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-58-13 p.8) Riigikohtu praktikas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-43-06 p.13.1) on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Riigikohtu praktikas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-14-07, p 6) on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ AutoVS (Autoveoseadus) § 3111 lg 1 ja 3 sanktsiooni keskmine määr on vastavalt 25 ja 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on oma otsusega karistanud menetlusalust isikut täpselt sanktsiooni keskmises määras. Ühe teona, teostades ADR kohast vedu rikkus menetlusalune isik kolme nõuet - tal puudus koolituse tunnistus, mis on väikese ohuga rikkumine, ohtlike veoste autoveo lubamise tunnistus, samuti veoüksus ei olnud nõuetekohaselt tähistatud, mis on ohtlike veoste varjamise viisid ja on kõrgendatud ohuga. Kohus arvestab, et väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest, mitte tahtlikult. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü suurus on keskmine. 9 Kohus arvestab rikkumiste toimepanija isikut. Kohtule ei ole andmeid, et isik on varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Kuna kõik kolm rikkumist on toime pandud ühe teoga ja vastavad kahele väärteokoosseisule, tuleb karistus mõista raskeima väärteo toimepanemise eest KarS (Karistusseadustik) § 63 lg 1 kohaldamisega. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 100 trahviühikut summas 400 eurot on igati põhjendatud ja vastab süü suurusele ja isikule. Karistuse määr jääb raskeima sanktsiooni keskmisesse KOHTU MEETMED Salvis Grantinši kaebus Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna liiklus- ja järelevalvetalituse liikluspolitseinik Kristo Jõksi 17.02.2016 kiirmenetluse otsus peale väärteoasjas nr 2780,16,001358 tuleb rahuldada osaliselt, tühistada nimetatud otsus osaliselt, nimelt isikule esitatud süüdistuse osas ja karistuse osas, mõistes isikule karistus KarS (Karistusseadustik) § 63 lg 1 kohaldamisega, raskendamata tema olukorda. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.