Obsah (4)

§ 110§ 111§ 252§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2455 Haldusasi E. N.i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldami

) § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot.

§ 110lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule enda majandusliku seisundi teatise (tl 3-9p) ja K-Raha konto väljavõtte (tl 2 ja selle pöördel), millest nähtub, et taotluse esitamise seisuga oli kaebaja kontojääk 0,02 eurot. Seega tuleb pidada kaebajat maksejõuetuks (vt ka Riigikohtu 12.04.2016 lahend nr 33-1-35-15). Eeltoodust nähtub, et kaebajal puuduvad sellised rahalised vahendid, millest oleks võimalik käesoleva taotluse pealt riigilõivu tasuda. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (

§ 252

lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (

§ 249

lg 1), ei pea kohus praegusel juhul otstarbekaks analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust, vaid annab taotleja maksevõimetuse tõttu taotlejale menetlusabi ja vabastab ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 5.

§ 249

lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Seega tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-31-85-04 p 15). 6. 24.10.2016 esitas E. N. vanglale taotluse (reg nr 5-8/16/24228-1) 12.10.2016 maksikirjaga saadetud valgest metallist ikooni vanglast välja saatmiseks. Tallinna Vangla jättis 11.11.2016 otsusega nr 5-8/16/24228-2 E. N.i taotluse rahuldamata. Taotluse esitaja on Tallinna Vangla 11.11.2016 otsuse vaidlustanud vaide korras. Seega on käesolevas asjas käimas vaidemenetlus, mille raames on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle (

§ 249lg-d 2 ja 5).

1. E. N. taotleb kohtult esialgse õiguskaitse korras kohustada vaide menetluse ajaks Tallinna Vanglat peatada temalt 12.10.2016 aktiga ära võetud ususümboolika võõrandamine, hävitamine või riigieelarve tuludesse kandmine. Kohus leiab, et E. N.il on esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd lähtudes VSKE § 50 lg-st 3 ja §
2. Nimelt sätestab VSKE § 70 lg 1, et kui äravõetud esemete väärtus on üle 6,39 euro, saadab vanglateenistus vahistatule pakis keelatud esemeid saatnud isikule asjakohase selgituse selle kohta, milliseid esemeid on pakis lubatud saata ning informatsiooni saadetud asjade kättesaamise võimaluste kohta. Kui isik ei ole kahe kuu möödumisel teabe saatmisest esemele järele tulnud, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui sama isik saadab paki teel teist korda keelatud esemeid, siis äravõetud esemeid ei tagastata, vaid võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse olenemata äravõetud esemete maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 tuleneb aga, et kui äravõetud esemete väärtus on 6,39 euro või alla selle, siis ese võõrandatakse, hävitatakse või kantakse riigieelarve tuludesse. Kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha, edastatakse ese politseile, võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse vahistatule vabanemisel vastavalt käesolevale korrale. Tallinna Vangla on kohtule antud vastuses teatanud, et hetkel ei ole teada, kes kaebajale paki saatis. Samas on vangla asunud sellest tulenevalt ekslikule seisukohale, et kuni paki saatjat ei ole kindlaks tehtud, siis seni kuni paki adressaati on teavitatud ja ta ei ole kahe kuu jooksul esemele järele tulnud või muud võimalust eseme kättesaamiseks vanglaga kokku leppinud ripatsit ei hävitata (sj aktis on vastav ettepanek ripatsi hävitamiseks tehtud). Kohus leiab, et arvestades lisaks VSKE § 70 lg 1 tuleb arvestada ka sama paragrahvi lg 2, millest nähtub, et tegelikult eksisteerib oht vaidlusaluse ripatsi hävitamisele alates hetkest, kui vangla jõuab seisukohale, et paki saatjat ei ole suudetud kindlaks teha. Arvestades, et vangla on kohtule kinnitanud, et kirjal ei olnud saatja nime ja aadressi ning seda, et oma 11.11.2016 otsuses on vangla märkinud, et kaebaja suusõnalistest ütlustest ei piisa kirja saatja kindlaks tegemiseks, leiab kohus, et vastav oht on reaalne. Sellest tulenevalt esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd eseme hävitamisel ei oleks võimalik enam vaide ja hilisema võimaliku kohtukaebuse eesmärki saavutada.
3. Teiseks tuleb hinnata vaide ja hilisema võimaliku kohtukaebuse eduväljavaateid. Kaebaja taotles 24.10.2016 avalduses vanglalt, et tal võimaldataks talle saadetud ja kirjast ära võetud ikoon saata vanglast välja, millest Tallinna Vangla oma 11.11.2016 otsusega keeldus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus leiab, arvestades juba eelpool viidatud VSKE regulatsiooni, et kaebuse esitaja vaie ja hilisem võimalik kohtukaebus on väga väheste eduväljavaadetega, kuna seadus võimalust kaebajal endal talle ebaseaduslikult saadetud ese vanglast välja saata ette ei näe. VSKE on sätestatud ühene ja selgelt arusaadav kord, kuidas toimitakse äravõetud esemetega ja kuidas on saatjal võimalik need kätte saada. Õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et kaebaja saaks talle ebaseaduslikult saadetud eseme ise vanglast välja saata. Seega ei ole vaidel sisuliselt eduväljavaateid, millest tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
4. Kohus peab vajalikuks käesoleval juhul juhindudes mõistlikkuse põhimõttest juhtida poolte tähelepanu sellele, et kui kaebaja teab, kes talle vaidlusaluse eseme saatis ja ka tegelikult soovib, et ese saatjale tagastatakse, siis avaldab ta selle isiku nime ja kontaktandmed vanglale. Kohus leiab, et sellisel juhul on vanglal põhimõtteliselt võimalus teha paki saatja kindlaks (kontrollida kaebaja poolt talle antud teavet) ning seejärel rakendada VSKE § 70 lg 1 sätestatud korda. Kohus märgib ka, et kaebaja võiks taotleda vanglalt eseme hävitamise asemel (milline ettepanek on aktis tehtud ja mis viiakse läbi juhul kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha või ta ei tule pakile seaduses sätestatud aja jooksul järgi) eseme säilitamiseks ja tagastamiseks kaebaja vabanemisel. Kohus leiab, et vastav taotlus on õigus E. N.il vanglale esitada.
5. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata. Arvestades asjaoluga, et vaidel ning hilisemal võimalikul kohtukaebusel on vähesed eduväljavaated, puudub kohtul vajadus eraldi ja pikemalt kaaluda avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik