KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-8620 Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2016, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ande Tänav, Kaupo Paal Kohtuasi MM hagi HM ja TM vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1289,88 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.10.2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MM apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MM elukoht XXX) menetlusse (isikukood võtmisest XXXXXXXXXX, Kostja I: HM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja II: TM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostjate seaduslik esindaja KS Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Keelduda menetlusse võtmast MM apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 31.10.2016 otsuse peale.
- Jätta ringkonnakohtu menetluskulud apellandi MM kanda ning mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid apellandilt välja.
- Määruse peale võib apellant esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse 1
(4)ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud 01.06.2016 esitas MM (hageja) maakohtule hagiavalduse ja 18.08.2016 täpsustatud hagiavalduse HM (kostja I) ja TM (kostja II) vastu, milles palus vähendada temalt kostjate kasuks väljamõistetud igakuist elatist suuruseni, mis vastab 2/3-le poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 01.06.2016 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt mõistis Tallinna Ringkonnakohus 27.01.2016 otsusega tsiviilasjas nr 215-115045 hagejalt välja mõlema kostja kasuks igakuise elatisraha muutuva suurusena, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Hageja oli seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud on muutunud. Laste kasvatamises osalevad mõlemad lapsevanemad ja lastel on vahelduv elukoht. Lapsed viibivad hageja juures umbes kolmandiku ajast, s.o üle ühe nädalavahetuse (reede, laupäev, pühapäev), samuti märkimisväärse aja koolivaheaegadel. Lastega seotud kulutusi katavad mõlemad lapsevanemad. Hetkel tekkinud olukorras ei ole hagejal võimalik maksta lastele elatist miinimummääras laste täisealiseks saamiseni ning täiendavalt kasvatada lapsi ainuisikuliselt märkimisväärse aja aastast. Hagejale on selline olukord koormav ning laste isa on arvestanud, et laste ema osaleb rahaliselt laste kasvatamisel sellel perioodil, mil lapsed viibivad isa juures. Hageja leidis, et väljamõistetud elatise summat tuleb vähendada proportsionaalselt perioodide eest, mil lapsi kasvatab ainuisikuliselt laste isa. 31.10.2016 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras, et käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust kindlaks määrata. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole täidetud TsMS § 459 kohaldamise eeldused. Hageja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat asjaolu, mis on võrreldes tsiviilasjas nr 215-115045 tehtud lahenditega, st hagejalt elatise väljamõistmise ajaga oluliselt muutunud või mis on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Vastuseks hageja väitele, et tal ei ole võimalik maksta igakuiselt lastele miinimummääras elatist ning täiendavalt veel lapsi kasvatada, märkis kohus, et ebapiisav sissetulek ei vabasta ülalpidamist andma kohustatud vanemat elatise maksmise kohustusest. Lisaks pidi hageja juba tsiviilasja nr 2-15-115045 menetluse ajal olema teadlik taotletavast elatise suurusest ja pidi hindama oma võimalust maksta lastele elatist taotletavas summas. Hageja ei ole nõude esitamisel tuginenud, tõendanud ega põhjendanud asjaolu, et tema varaline seisund ja/või laste vajadused on võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-115045 kohtulahendite tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kohus lisas, et võrreldes varasema kohtulahendi tegemise ajaga ei ole toimunud ka õiguslikke muudatusi, mis annaksid aluse miinimumsummas väljamõistetud elatise vähendamiseks. Kohus on hagejale 01.09.2016 kohtukirjaga (lk 42) teinud ettepaneku esitada tõendid selle kohta, kui suured on tema igakuised kulutused laste vajaduste rahuldamiseks ning millised laste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab hageja sel ajal, mil lapsed viibivad temaga. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millised on tema poolt tehtavad kulutused lastele ajal, mil lapsed viibivad tema juures. 29.11.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 31.10.2016 otsuse ja rahuldada hagi ning mõista menetluskulud välja kostjatelt. Hageja hinnangul oleks maakohus pidanud tuvastama kostjate vanemate varalise seisundi ning hindama, kumb vanematest on majanduslikult rohkem kindlustatud. Hageja majandusliku seisundi võrdlus 2
(4)tsiviilasjas nr 2-15-115045 tehtud otsuse valguses annab kohtule võimaluse hinnata kas asjaolud on käesoleva vaidluse puhul muutunud lähtuvalt TsMS § 459 lg-st
- Kaebuses tugineb hageja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-56-15 p-s 11 avaldatud seisukohale ja leiab, et kohtul tuleks tuvastada, millised on lastele tehtavad minimaalsed kulutused perioodil, mil lapsed viibivad hageja juures. Tsiviilasja nr 2-15-115045 raames on laste ema välja toonud tabeli laste minimaalsete kulude kohta, millest lähtuvalt saab arvestada hinnatõusu arvesse võttes laste minimaalsed kulud perioodil, mil lapsed viibivad hageja juures. Määruse põhjendused Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu otsust põhjusel, et maakohus ei tuvastanud kostjate vanemate varalist seisundit ega hinnanud kumb vanematest on majanduslikult rohkem kindlustatud. Hageja arvates annaks hageja majandusliku seisundi võrdlus tsiviilasjas nr 2-15-115045 tehtud lahendi valguses kohtule võimaluse hinnata, kas asjaolud on käesoleva vaidluse puhul muutunud lähtuvalt TsMS § 459 lg-st
- Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu kaebuse väide hageja majandusliku seisundi hindamise vajadusest võrdluses tsiviilasjas nr 2-15-115045 tehtud otsusega. Hageja ei ole sarnaselt maakohtu menetlusele ka apellatsioonimenetluses tuginenud asjaolule ega tõendanud ega põhjendanud asjaolu, et tema varaline seisund võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-115045 lahendite tegemise aluseks olnud asjaoludega oleks muutnud. Lisaks on maakohus kaevatavas otsuses õigesti osundanud asjaolule, et ebapiisav sissetulek ei vabasta ülalpidamist andma kohustatud vanemat elatise maksmise kohustusest. Apellatsioonkaebuse põhjendusest nähtuvalt on hageja seisukohal, et tulenevalt sellest, et lapsed viibivad hageja juures 1/3 ajast, millisel ajal kannab hageja lastega seotud kulud, ei pea hageja täiendavalt tegema kulutusi samadele kuluartiklitele, mida väljamõistetud miinimumelatis peab katma. Seega tuleb hageja hinnangul kohtul tuvastada, millised on lastele tehtavad minimaalsed kulutused perioodil, mil lapsed viibivad hageja juures. Samadele asjaoludele tuginevalt on hageja põhistanud ka käesolevas asjas maakohtule esitatud hagiavaldust ning vastavate väidete osas on maakohus vaidlustatud otsuses seisukoha kujundanud, leides õigesti, et samad asjaolud on olnud hagejale teada juba tsiviilasja nr 2-15115045 menetluse ajal. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta ka selles, et hagejal puudus objektiivne põhjus, mis takistas tal tugineda tsiviilasjas nr 2-15-115045 juba maakohtus nendele samadele asjaoludele, mille hageja toob välja oma hagis käesolevas menetluses. Sarnaselt käesolevas asjas maakohtu menetluses hageja esitatust ei nähtu ka hageja poolt apellatsioonkaebuses esiletoodust asjaolusid, mis oleksid tsiviilasjas nr 2-15-115045 lahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud ja mis tekkisid pärast tsiviilasjas nr 2-15-115045 arutamise lõpetamist. Seega ei ole hageja toonud kaebuses esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud miinimummääras elatise vähendamiseks. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel MM apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud apellandi väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on 3
(4)põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust kostjatele vastamiseks ning kostjatel ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus hagejalt kostjate kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 4
(4)