KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 17.11.2016 Kohtuasja number 1-15-3189 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Tarasova Kaitsja Eduard Bulattšik Kohtuasi Süüdimõistetu Viru Vangla materjalid Jevgeni Kovaljovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Jevgeni Kovaljov, isikukood 38305220286, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 05.11.2014 ja lõpp 05.10.2018 RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Kovaljov elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Jevgeni Kovaljovilt menetluskuluna riigituludesse 115.20 (ükssada viisteist eurot 20 senti) kaitsetasu vandeadvokaat Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99915700041850 ning selgitusse märkida „Jevgeni Kovaljov, 1-15-3189, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 115.20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku 1 poolt süüdimõistetu Jevgeni Kovaljovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Jevgeni Kovaljovile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Kovaljovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 04.06.2015 otsusega tunnistati Jevgeni Kovaljov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 05.11.
- Jevgeni Kovaljovi on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab isik neljandat korda. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning käesoleva kuriteoga olemuselt sarnase kuriteo pani isik toime ka aastal
- Lisaks on isikut 3-l korral karistatud vägivaldse kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetava vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Kuritegusid on kinnipeetav toime pannud nii ettekavatsetult kui ka planeerimata. Enamik kuritegusid on olnud suunatud majandusliku kasu saamisele. Vangistuse jooksul osales isik riigikeele B1-taseme kursusel ning ootab hetkel eksamitulemust. Kinnipeetav määrati majandustöödele, kuid isik keeldus töötamast. Isikut on distsiplinaarkorras karistatud kokku 9-l korral (vanglaametniku korraldusele mitteallumise, kooli mitteilmumise, tööst keeldumise, nimesildi mittekandmise ja vanglariietuse ebakorrektse kandmise eest). Isik asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde aadressile xxxx. Tegemist on heas seisukorras oleva 2-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimustele. Isikul on omandatud põhiharidus ning olemas elektriku algtaseme kutse tunnistus. Vabanemisjärgselt garanteeriks kinnipeetavale töökoha automaalri abilisena autoremonditöökoda xxxx. Töölepinguga määrataks isikule 4-kuuline katseaeg, mille jooksul tagataks Jevgeni Kovaljovile minimaalne töötasu. Kinnipeetaval on 06.10.2016 seisuga tasumata võlanõudeid summas 2189,56 eurot. Kinnipeetava ema ei ole nõus isikut vabanemisjärgselt toetama – ema on nõus pakkuma kinnipeetavale ainult eluaset. Eeltoodust tulenevalt on kinnipeetava majanduslik olukord peale vabanemist raske. Kinnipeetava päritoluperekonna moodustavad ema, isa ja vend. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isiku vanemad on lahutatud. Ema sõnul soovis poeg asuda elama isa juurde, kuid viimane keeldus sellest ning andis teada, et ei taha temaga tegemist teha. Ema tingimuseks enda juurde elama võtmisel on tööle asumine ning võlgnevuste tasuma hakkamine. Kinnipeetav on sooritanud alkoholijoobes vägivaldseid kuritegusid. Isik tunnistab ka ise, et kui ta tarvitab rohkelt alkoholi, siis tema käitumine muutub impulsiivseks ja vägivaldseks. Kuivõrd kinnipeetav ei ole pika perioodi vältel vabaduses olnud, siis ei ole tal olnud võimalik ennast 2 tõestada alkoholi tarvitamisest püsivalt hoidumise näol. Eeltoodust tulenevalt on alkoholi kuritarvitamise osas uue kuriteo risk ja ohtlikkus olemas. Käesoleva kuriteo pani isik toime karistusjärgse käitumiskontrolli ajal. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt arvestades isiku korduvaid kuritegusid, käitumist ning seda, et isik pisendab oma probleeme, on isikul kujunenud välja kriminaalsed hoiakud. Kinnipeetav on seadnud oma vajadused esikohale ning ei näe põhjust oma käitumist muuta ja väidab, et tal ei ole probleeme. Sellest nähtuvalt ei teadvusta isik kuritegeliku käitumisega seotud riske. Ühtlasi on kinnipeetaval ametnikega suheldes esinenud üleolevat ning ebaviisakat käitumist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ohustatud on ühiskond tervikuna ning isikud, kellega tekib konflikt või kellel on materiaalset vara. Oht seisneb vägivalla kasutamises või narkootiliste ainete käitlemisega tekitavas kahjus rahvatervisele. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem juhul, kui isik on alkoholijoobes või kui isik tunneb vajadust ja näeb võimalust kiiresti tulu teenida. Üldise uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 28 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks isiku tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o. kuni 05.10.2018, ning käitumiskontroll 14 kuuks. Vangla teeb ettepaneku kohustada isikut täitma käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning soovitab kohaldada kinnipeetava suhtes KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 9 lisakohustusi. Elektroonilise järelevalve kestuseks soovitab vangla 4 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur kinnitab, et ei ole vastu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Prokuratuur möönab, et isik pani toime raske rahvatervisevastase kuriteo, kuid leiab, et antud juhul üksnes kuritegude tehiolud ei välista isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Jevgeni Kovaljovi käitumises võib positiivseks lugeda seda, et isik osales riigikeele B1-taseme kursusel. Eeltoodu viitab sellele, et süüdimõistetu on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vabanemisjärgselt oleks isikul võimalik asuda tööle abitöölisena xxxx. Kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja elada edaspidi seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Antud juhul oleks vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglast, s.t. kuni 05.10.
- Käitumiskontrolli aja jooksul saaks kinnipeetaval jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega. Samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokuratuur teeb kohtule ettepaneku määrata käitumiskontrolli pikkuseks karistuse ärakandmata osa – kuni 05.10.
- 3 Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Jevgeni Kovaljovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. tingimisi Maakohtu istung 17.11.2016 toimunud kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta istus oma karistuse täielikult ära ning ta ei pidanud seda õigeks, et ta pidi veel aasta järelevalve all olema. Ta tunnistab, et pani toime uue kuriteo ajal, mil karistuse kandmisest oli möödunud kaks kuud. Ta soovis osta autot ja korterit, kuid tal ei jätkunud raha, mistõttu ta sooviski lisaraha teenida. Sellepärast asuski ta kriminaalsele teele. Isik leiab, et ta on muutunud, ta on oma vigadest aru saanud ning ta kahetseb oma tegu. Distsiplinaarkaristuste kohta arvab ta seda, et need on pigem vanglaametnike nina alla hõõrumised vangide suhtes. Isik leiab, et käesolev vangla poolt koostatud iseloomustus on valesti koostatud, sest tema enda käitumises impulsiivsust ei näe. Lisaks leiab, et vangla iseloomustusse lisati agressiivsus vanast 2010.a kinnipeetava iseloomustusest. Samuti läbis ta psühholoogia ja viha juhtimise kursuse. Kinnipeetav garanteerib, et ta täidaks kõiki kohustusi, mis kohus talle määraks. Ta soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla, sest ta on juba 33aastane, kuid tal ei ole perekonda ega lapsi. Kaitsja seisukoht Kaitsja toetas videokohtuistungil kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Isiku uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 28 %. Vangla, kriminaalhooldusamentik ja prokuratuur toetavad isiku vabastamist. Lisaks on kinnipeetaval olemas garantiikiri tööle saamise kohta. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Jevgeni Kovaljov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht ja garanteeritud töökoht, mis aitaksid kaasa isiku majanduslikule toimetulekule vabaduses. Siiski nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et kinnipeetava ema on isikule nõus pakkuma ainult eluaset ning vabanemisjärgselt ta isikut toetama ei ole nõus. Ema võtaks poja enda juurde elama vaid tingimusel, kui viimane asuks tööle ja tasuks oma võlgnevusi. Garanteeritud töökohas saaks isik 4-kuulise katseaja jooksul töötasu üksnes minimaalselt. Kuivõrd isikul on tasumata võlanõudeid summas 2189.56 eurot ning ta on enamik kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis ei ole kohus veendunud, et isik ei pane toime uusi kuritegusid majanduslikult raskes olukorras lisaraha teenimise eesmärgil. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kinnipeetav määrati vangistuses majandustöödele, kuid kinnipeetav keeldus töötamast. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. 4 Positiivseks tuleb lugeda asjaolu, et kinnipeetav on osalenud riigikeele B1-taseme kursusel. Samuti avaldas kinnipeetav kohtuistungil, et ta läbis psühholoogia ning viha juhtimise kursuse. Siiski nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isik on käitunud vanglaametnikega suheldes üleolevalt ning ebaviisakalt. Lisaks on kinnipeetaval 9 distsiplinaarkaristust, millest 4 on vanglaametniku korraldusele mitteallumine. Kohtul peab olema kindel veendumus, et isik käituks vabaduses õiguskuulekalt. Kohus rõhutab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuse tingimustes suutnud järgida seal kehtivaid reegleid. Olgugi, et tegemist on vähese tähtsusega rikkumistega, näitab isiku käitumine, et tal puudub tõsine tahe seaduskuulekaks eluks. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral ning vangistuses viibib ta neljandat korda. Isikul on kahel korral olnud võimalus olla kriminaalhooldusel, kuid mõlemal korral pani isik toime uue kuriteo ning rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Järelikult ei ole varasemad karistused isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et isik kannab käesoleval hetkel karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning käesoleva kuriteoga olemuselt sarnase kuriteo pani isik toime ka
- aastal. Kohus leiab, et karistuse üldprventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole saanud aru oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava puhul olemas alkoholi kuritarvitamise risk. Uue kuriteo toimepanemine on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes. Kuivõrd isik ei ole olnud pika perioodi vältel vabaduses ning tal pole olnud võimalik tõestada ennast alkoholi tarvitamisest püsivalt hoidumise näol, siis ei ole alkoholi kuritarvitamine tema puhul täielikult välistatud ning püsib jätkuv oht alkoholijoobes uue kuriteo toimepanemise osas. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Jevgeni Kovaljovi puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Jevgeni Kovaljovi vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5