3-15-1355/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-1355 Haldusasi A. S kaebus Pärnu Maavalitsuse kohustamiseks vastama kaebaja 28.04.2015 pöördumisele seadusega ettenähtud korras Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – A. S; RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 15.02.
2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. Vastustaja – Pärnu Maavalitsus, esindaja maavanem K. K ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. A. S esitas 27.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Maavalitsuse kohustamiseks vastama 28.04.2015 esitatud pöördumisele seadusega ettenähtud korras, andma palutud selgitused, vastama kõigile pöördumises esitatud küsimustele selgelt, arusaadavalt ja täitma pöördumises sisalduv teabenõude osa AvTS nõuete kohaselt ja palutud viisil. Kaebaja sooviks on saada sisuline ja konkreetne vastus oma 28.04.2015 pöördumises esitatud küsimustele (tl 6-8; 16-19).
4. Tallinna Halduskohtu 04.06.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 21). Vastustaja esitas 02.07.2015 omapoolse vastuse kaebuse kohta (tl 30-33).
5. Tallinna Halduskohtu 05.01.2016 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Sama määrusega anti menetlusosalistele vastavad tähtajad täiendavate taotluste, selgituste või menetlusdokumentide esitamiseks ja nendele vastamiseks ning ühtlasi määrati kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg (tl 54). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole menetlenud tema 28.04.2015 (eelnev 20.04.2015) pöördumist seadusega ettenähtud korras ega ole vastanud pöördumises esitatud küsimustele või on vastanud küsitust mööda ning jätnud pöördumises sisalduva teabenõude nõuetekohaselt täitmata. AvTS § 18 lg 1 alusel tuleb teabenõue täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul.
7. Kaebaja edastas 20.04.2015 vastustajale pöördumise, mille punktis 1 teatas, et ei ole saanud sisulisi ja konkreetseid vastuseid 27.12.2014 pöördumises esitatud küsimustele, paludes maavalitsusel edastada need küsimused, millele maavalitsus ei olevat ise pädev vastama, vastamiseks pädevale isikule ja sellest ka kaebajale teatada. Eelnimetatud pöördumise punktides 2.1 - 2.11 palus kaebaja oma küsimustele konkreetseid ja sisulisi vastuseid ning juhul, kui mõnes 2.1 - 2.11 punktis esitatud küsimuse vastus on selgelt ja konkreetselt juba dokumenteeritud, siis väljastada vastavast dokumendist väljavõte ja ainult sellest kohast kus konkreetne vastus sisaldub. Punktis 3 palus kaebaja Audru Vallavolikogu dokumenti. 28.04.2015 kirjas nr 2-3/15/271-7 ei teatanud vastustaja millistele planeerimisalastele küsimustele vastamine ei kuulu maavalitsuse pädevusse vaid teatas, et ei edasta küsimusi vastamiseks pädevale isikule kuna selleks puudub seaduslik alus. Ülejäänud küsimuste osas viitas vastustaja varasematele kirjadele või vastas küsitust mööda. Punktis 3 palutud volikogu dokumendi asemel edastati kaebajale mittepalutud dokument ega põhjendanud vale dokumendi saatmist. Punktides 2.8-2.11 esitatud küsimustele jättis vastustaja üldse vastamata kuna need ei olevat kindlate „sündmustega“ seotud. 28.04.2015 täiendavas pöördumises palus kaebaja viidata seaduslikule alusele, millest maavalitsus lähtus kui leidis, et kaebaja küsimusi ei pea edastama pädevale isikule vastamiseks ja palus teatada millistele küsimustele ei olnud maavalitsus ise pädev vastama. Kaebaja palus vastata selgelt kas jaatavalt või eitavalt ning otse, mitte küsitust mööda.
8. Haldusorgan peab lähtuma uurimisprintsiibist ja pöördumise saamisel kõigepealt välja selgitama isiku tegeliku tahte ning sellest lähtuvalt tema pöördumist ka menetlema. Pärnu Maavalitsus on oma tegevusega rikkunud kaebaja põhiõigusi. Vastuses ei kajastu teabenõudes soovitu.
9. Vastustaja tegevus ei ole pöördumises toodud selgitustaotluse menetlemisel vastavuses põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõttega, MSVS-ga, HMS-ga ning hea halduse tavaga. Kaebaja ei ole saanud kasutada subjektiivset õigust saada oma pöördumisele sisulist ja arusaadavat vastust.
10. Pöördumises on esitatud üldküsilaused mis enamik eeldavad minimaalselt „jah“ või „ei“ lühivastust. Maavalitsus ei vastanud, millistele planeerimisalastele küsimustele ei ole ta pädev vastama ega põhjendanud miks ta ei ole seda teinud. Samuti ei ole maavalitsus arusaadavalt selgitanud ega põhjendanud miks ta ei edastanud neid küsimusi vastamiseks pädevale isikule vastavalt MSVS § 5 lg 3 sätestatule. Pärnu Maavalitsus punktis 2.3-2.7 esitatud küsimustele vastust ei andnud, käsitledes vaid endale meelepäraseid teemasid. Kaebaja ei saanud ka selles selget ja arusaadavat vastust, millised olid maavanema järelevalve teostamata jätmise põhjendused (Audru ja Lavassaare valla ühinemisel). Vastustaja jättis õigusvastaselt punktides 2.8-2.11 toodud küsimustele vastamata ega põhjendanud miks küsimusele ei saa vastata kui küsimus ei ole seotud mingi sündmusega. VASTUSTAJA SEISUKOHT
11. Vastustaja leiab, et kaebaja selgitustaotlusele ja teabenõudele on vastatud ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Kaebus tuleks ühtlasi ka tagastada lähtuvalt HKMS § 121 lõike 2 punktidest 1 ja 2 või siis jätta rahuldamata.
12. Kaebuses toodud asjaolud on esitatud moonutatult ja kontekstist välja rebitud. Vastustaja on kaebaja selgitustaotlustele vastanud. Kaebajal oleks võimalik pöörduda ka omaalgatuslikult maavalitsuse vastuskirjades märgitud vastavate ametiasutuste poole. 27.01.2015 maavalitsuse kirjas 2 nr 2-3/15/271-1 selgitas vastustaja muuhulgas, et planeerimisseadus ei ole välja töötatud maavanema poolt ning vastava õigusakti kohta selgituste saamiseks tuleb vastustajal pöörduda Siseministeeriumi poole, sarnaselt haldusmenetluse seaduse rakendamisega kui kaebaja peab vajalikuks saada veel täpsemaid selgitusi. See aga ei tähenda, et vastustaja oleks keeldunud küsimustele vastamisest seoses pädevuse puudumisega. Tegelikult palus Pärnu Maavalitsus punktides 2.8-2.11 esitatud küsimusi kaebajal täpsustada. Kaebaja teatas 28.04.2015, et tegemist on üldist laadi küsimusega. Vastustaja teatas kaebajale kiiremas korras, et vastustajale jääb arusaamatuks, miks peaks haldusorgan kehtestatud detailplaneeringut muutma ilma uut planeerimismenetlust alustamata või maavanem põhjendama teise haldusorgani haldusakti või jätma haldusakti vastavuse õigusaktidega kontrollimata või mitte kontrollima haldusakti vastuvõtmise korra võimalikku rikkumist. 05.05.2015 vastuskirjaga nr 2-3/15/271-9 tõi maavanem välja vastused kaebaja küsimustele Pärnu Maavalitsuse 26.04.2012 kirjast nr 2-3/747-2, 06.12.2012 kirjast nr 2-3/2241-2, 27.01.2015 kirjast nr 2-3/15/271-1, 01.03.2015 kirjast nr 2-3/15/271, 27.04.2015 kirjast nr 2-3/15/271-7 ja osutas nii faktilisele kui õiguslikule alusele kaebaja 27.12.2014 kirja edastamata jätmiseks.
13. Vastustaja selgitab, et 20.04.2015 teabenõude taotluses palus kaebaja vastavalt AvTS § 17 lõikele 4 oma õiguste ja vabaduste kaitseks väljastada ametlikult kinnitatud Audru Vallavolikogu dokument, millega Audru Vallavolikogu täitis Pärnu Maavalitsuse kirjas 19.07.2011 nr 2-1-6/277 tehtud ettepaneku. 27.04.2015 vastuskirja punktis 3 kinnitas maavanem, et eelviidatud maavanema 19.07.2011 ettepanek nr 2-1-6/227 on täidetud ja lisas Audru Vallavalitsuse sellekohase kirja nr 20.09.2011 nr 7-1.4/
14. Maavalitsuse 05.05.2015 vastuskirjas teavitati kaebajat, et lisaks Audru Vallavalitsuse kirjale nr 20.09.2011 nr 7-1.4/1830 ei ole maavalitsusel täiendavaid tõendeid lisada. Kaebajat teavitati võimalusest tutvuda Pärnu Maavalitsuses või Audru Vallavalitsuses Valgeranna külas Valgeranna noortelaagri maa-ala detailplaneeringu toimikuga, et veenduda volikogu otsuse vastavuses. Seega vastustaja on täitnud teabenõude sisuliselt ja väljastanud asjakohase teabe. Samuti on teabenõue täidetud tähtaegselt. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks ei ole kaebajale piisav teabenõude täitmiseks maavanema sellekohasest kinnitusest, lisatuna Audru Vallavalitsuse kiri. Kaebaja ei ole ka esitanud ühtegi põhjendust, milliste tema õiguste ja vabaduste kasutamisega või kohustuste täitmisega on selline dokument vajalik.
15. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et kaebaja on juba pikema aja vältel esitanud vastustajale sarnaseid küsimusi, millele ootab meelepärast vastust. Vastustaja on selgitanud kaebajale 27.01.2015 vastuskirjas nr 2-3/15/271-1, et selgitustaotluse esitajal puudub subjektiivne õigus teha vastajale ettekirjutusi selles osas, millises vormis tuleks vastus anda. Ühestki seadusest ei tulene kaebaja subjektiivset õigust ette anda selgitustaotlusele vastamiseks eitavat või jaatavat vastuse varianti. Samuti jäid kaebaja küsimused vastustajale ebaselgeks. 05.05.2015 kaebajale saadetud vastuskirjas on märgitud, miks peaks haldusorgan kehtestatud detailplaneeringut muutma ilma uut planeerimismenetlust alustamata või maavanem põhjendama teise haldusorgani haldusakti või jätma haldusakti vastavuse õigusaktidega kontrollimata või mitte kontrollima haldusakti vastuvõtmise korra võimalikku rikkumist. Kui selgitustaotlus ei ole arusaadav, siis võib MSVS § 5 lõike 9 punkti 6 alusel vastamisest loobuda. Vastustaja palvele täpsustada küsimust ja võimalusel viidata sündmusele, oli igati asjakohane, sest küsimused iseenesest olid ebatavalised. Kaebaja jättis küsimused täpsustamata, mistõttu maavanemal ei olnud võimalik neile täpsemalt vastata. Vastustaja on punktides 2.3-2.7 toodud küsimustele vastanud. Samuti on väär kaebaja väide, et vastustaja on keeldunud vastamisest seoses kaebaja küsimuste mitteseotusega mingi kindla sündmusega selgitustaotluse punktides 2.8-2.11 küsimuste osas. 05.05.2015 maavalitsuse vastuskirjas kaebajale on esitatud täpsustavad küsimused, miks peaks haldusorgan kehtestatud detailplaneeringut muutma ilma uut planeerimismenetlust alustamata või maavanem põhjendama teise haldusorgani haldusakti või jätma haldusakti vastavuse õigusaktidega kontrollimata või mitte kontrollima haldusakti vastuvõtmise korra võimalikku rikkumist, millele kaebaja ei ole vastanud. 3 KOHTU PÕHJENDUSED
16. Käesoleva haldusasja raames on taotletud Pärnu Maavalitsuse kohustamist vastama kaebaja 28.04.2015 pöördumisele kui selgitustaotlusele ja teabenõudele seadusega ettenähtud korras. Käesoleva vaidluse eripära väljendub selles, et Pärnu Maavalitsus ei vastanud A. S pöördumisele täpselt nii nagu ta soovis ning kaebaja on seisukohal, et konkreetsed ja sisulised vastused jäid tegelikult saamata.
17. Vastustaja leidis, et sellist kaebust ei peakski saama kaebeõiguse puudumise tõttu menetleda ning taotles kaebuse tagastamist (läbi vaatamata jätmist) halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel. Ilmselt on mõeldud siiski kaebuse läbi vaatamata jätmist lähtuvalt HKMS § 151 lg 2 p-st 1, milles on ühtlasi ka viide HKMS § 121 lõikele 2, sest tegemist on menetlusse võetud kaebusega. Protsessuaalses mõttes tähendab see seda, et menetlusse võetud kaebusi ei tagastata, vaid need võidakse jätta sellekohase aluse olemasolul läbi vaatamata. Mis puutub aga kaebuse läbi vaatamata jätmisesse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel viidetega sama seadustiku § 121 lg 2 punktidele 1 ja 2 ning seda seetõttu, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki, siis ei ole see kohustuslik. HKMS § 151 lg 2 p 1 sõnastuse kohaselt võib kohus jätta taolistes olukordades kaebuse läbi vaatamata, kuid ei pea seda ilmtingimata tegema. Kaebuse esitajal on olnud võimalus vaidluse eset täpsustada, mistõttu oleks võinud kaebuse varasem läbi vaatamata jätmine tulenevalt HKMS § 151 lg 2 p-st 1 olla ühtlasi ka ennatlik. Kohtupraktikas on eelistatud taolistes olukordades pigem kaebuste sisulist lahendamist, kusjuures praeguses menetlusjärgus ei oleks kaebuse läbi vaatamata jätmine enam otstarbekohane ka lähtuvalt menetlusökonoomilistest kaalutlustest. Seega tuleb lahendada kaebus sisuliselt ning vastustaja poolt esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlust ei saa rahuldada, kuid kohus seda käesoleva lahendi resolutsioonis eraldi ei kajasta, sest Pärnu Maavalitsuse 02.07.2015 vastuses on esitatud see taotlus alternatiivses tähenduses, mida tuleb antud juhul selliselt tõlgendada, et see ei ole vastustaja jaoks enam olemuslik, olukorras, kus kaebus jääb rahuldamata. Antud juhul jääb kaebus rahuldamata.
18. Pärnu Maavalitsuse 05.05.2015 vastus, mille osas leiab kaebaja, et sellega ei reageeritud 28.04.2015 pöördumisele seadusega ettenähtud korras, on haldusasja materjali juurde ühtlasi ka esitatud (tl 13-14). Kaebaja on seisukohal, et maavalitsus ei edastanud pöördumise punktis 1 soovitud väljavõtet, millega tegelikult keelduti teabenõude täitmisest ja et sisuline ning arusaadav vastus on üldse saamata jäänud.
19. Põhiliselt on A. S soovinud saada selgitusi seoses oma varasema, 20.04.2015 esitatud pöördumisele antud vastusega. Kaebaja leiab, et 20.04.2015 esitatud pöördumise mitmetes punktides püstitatud küsimustele on vastamata, teabenõuded ja selgitustaotlused punktide 2.5 – 2.7 osas täitmata, kusjuures punktis 3 esitatud teabenõue osas edastas vastustaja vale dokumendi. Kaebaja on nimetanud 28.04.2015 pöördumist nii teabenõudeks kui ka selgitustaotluseks, kuid sisuliselt taandub see sellele, et kaebaja vaidleb vastustajaga selles kui ammendavalt on varasematele pöördumistele vastatud. Samas on osasid küsimusi siiski ka korratud, mis tähendab seda, et 28.04.2015 pöördumist tuleb vaadelda vastavalt kaebaja taotlusele ühtlasi ka uue selgitustaotluse ja teabenõudena.
20. Kaebuses on viidatud ka avaliku teabe seaduse nõudele, mille kohaselt tuleb täita teabenõue mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Seejuures ei selgu üheselt mõistetavalt kas see oli mõeldud etteheitena vastustajale või mitte, aga etteheitena ei oleks see põhjendatud, sest 28.04.2015 pöördumisele on vastatud 05.05.2015 ehk nelja tööpäeva jooksul, seega seaduses ettenähtud tähtaega järgides. Ka muus osas ei ole kaebus põhjendatud. Maavalitsuse 05.05.2015 kirjaga on antud kaebajale põhjalik vastus viidates ühtlasi hulgalistele varasematele kirjadele, milles on enam-vähem samasisulistele küsimustele ka eelnevalt vastuseid antud. Mis puudutab 28.04.2015 pöördumise 4 punktis 1 toodud etteheidet selle kohta, et maavalitsus ei esitanud väljavõtet kaebaja nendest küsimustest, mille osas vastustaja leidis, et ta ei ole pädev vastama, siis on selline etteheide põhjendamatu ning vastav küsimuseasetus asjakohatu. Ei saa pidada aktsepteeritavaks nõuda haldusorganilt väljavõtete esitamist nimelt nendest kirjadest, mille kaebajad ise on kirjutanud. Kirja kirjutajatele on üldjuhul alati teada, mida nad on kirjutanud või soovinud ja enda kirjades püstitatud küsimustest väljavõtete nõudmine ei ole reeglina põhjendatud. Sellised küsimused või nõuded kõlaksid retoorilisena. Erandina võiks enda kirjadega tutvumine või koopiate küsimine olla mõistetav siis, kui kirjadele ei ole saadud näiteks vastust ja isikud ei ole arvestatava ajavahemiku möödumise järgselt enam kirjade täpses sõnastuses kindlad ja see seostub tarvidusega lisada kunagist kirja mingisuguses teises kontekstis vastavale taotlusele või pöördumisele dokumentaalses tähenduses. Haldusasja materjalist ei nähtu, et antud juhul oleks võinud olla tegemist taolise situatsiooniga, kus väljavõtte nõudmist iseenda kirjast või kirjas püstitatud küsimustest oleks saanud pidada põhjendatuks. Kaebaja heidab vastustajale oma 28.04.2015 pöördumises ette ka 20.04.2015 teabenõude punktis 3 nimetatud ja Audru Vallavolikogu 09.12.2010 otsuse nr 88 muutmist puudutava otsustuse kohta ebaõige dokumendi esitamist, kuid see ei ole põhjendatud, sest vastustaja on lisanud Audru Vallavalitsuse sellekohase kirja, mis on ühtlasi haldusasja materjali juurde ka esitatud ning märkinud oma 05.05.2015 vastuses, et täiendavaid tõendeid enam lisada ei ole. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et Audru Vallavolikogu otsustusi on võimalik küsida vajaduse korral ka Audru vallalt. Mis puutub nõndanimetatud üldistesse küsimustesse, siis vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 punktile 1 on selgitustaotlus eelnimetatud seaduse tähenduses pöördumine, milles isik taotleb sellist teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Sellest omakorda järeldub, et küsimused peavad baseeruma adressaadi käsutuses oleval teabel ning asetuma vastavasse konteksti, mille kohta tuleks anda suhteliselt põhjalik vastus. Seega ei ole teoreetilist laadi üldised küsimused sellised, mis kvalifitseeruksid eelnimetatud seaduse tähenduses selgitustaotluseks. Selles osas tuleb vastustaja seisukohaga nõustuda. Samuti tähendab see seda, et üldjuhul peaks olema jaatavate või eitavate lühivastuste andmine pigem erandlik.Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et vastavalt MSVS § 5 lg 9 p 6 võib sisulise vastuse andmisest loobuda kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole arusaadav. Pärnu Maavalitsus on palunud kaebajal oma 28.04.2015 vastuses mitmeid küsimusi täpsustada, kuid selles osas jäid vastustajal sisulised selgitused siiski saamata. Samas on vastustaja siiski püüdnud anda võimalikult sisulisi vastuseid. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et põhimõtteliselt on Pärnu Maavalitsus oma 05.05.2015 vastuses kaebaja selgitustaotlusi ja teabenõudeid hõlmavale 28.04.2015 pöördumisele ammendavalt vastanud ja seega seega ei ole vastustaja uuesti vastama kohustamiseks alust. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
21. HKMS § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 5 Jätta A. S apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
22. veebruari
23. a otsus haldusasjas nr 3-15-1355 muutmata.
24. Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda. 6