lg 1 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust ning
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ⅓ võrra ning ärakandmisele kuulus 4 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.03.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu ja 28 päeva võrra, ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.
Karistuse kandmise alguseks luges kohus 30.12.
Esinenud on ka alkoholijoobes vägivalla kasutamist. Kinnipeetav tunnistab, et alkoholi tarvitamine on toonud tema ellu probleeme. Motivatsioon vabaneda alkoholi tarvitamisest on väidetavalt olemas, kuid alkoholisõltuvust isikul diagnoositud ei ole ning alkoholisõltuvust eitab. Kuritegude toimepanemise dünaamika viitab sellele, et isikul on tõsised alkoholiprobleemid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul on vähene motivatsioon tegeleda probleemidega. Kinnipeetav on vesteldes väga napisõnaline. Siiani on isik lahendanud oma probleeme ebaefektiivselt. Talle on oluline tulla igapäevase eluga toime, kuid senised pingutused ei ole teda viinud seatud eesmärkide saavutamiseni. Kinnipeetav ei väljenda suhtlemisel vaenulikke hoiakuid ning ühtlasi ei samasta isik ennast kriminaalse subkultuuriga. Isik ei pea ennast mõjutatavaks. Senine eluviis näitab ükskõiksust ja hoolimatust ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Vangla iseloomustuse kohaselt puudub kindlustunne, et isiku motivatsioon oma käitumist muuta oleks piisavalt kõrge. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on kõrgohtlik avalikkusele. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mille tulemusena võib isik põhjustada raskete tagajärgedega avarii. Samuti seisneb oht tulirelva väärkasutamises ning raskete kehavigastuste tekitamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik on kaotanud enesevalitsuse ja on tarvitanud alkoholi. Kinnipeetava korduv karistatus viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 21 %. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 30 %. Arvestades isiku ohtlikkuse taset 2 ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Nikolai Mikrjukovi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll kuni 28.03.2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma
Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta Nikolai Mikrjukovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme ka alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel on suur kaal kuritegude toimepanemise asjaoludel. Isik kannab liitkaristust muuhulgas raskete kehavigastuste tekitamise eest. Tegemist on katseajal toime pandud I astme isikuvastase ja üldohtliku (tulirelva ja laskemoonaga seotud) kuriteoga. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale toimepandud kuritegude tehiolusid ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste turvatundesse ja isikupuutumatusesse. Kinnipeetav tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse, millega kaasnes oht tema elule. Süüdlase ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik teha ohtlikkust ühiskonnas alandada. Ühtlasi ei saa jätta tähelepanuta, et isik on kõrgohtlik avalikkusele. Oht seisneb raskete kehavigastuste tekitamises, kui isik kasutab inimese vastu tulirelva. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud rahuldav ning kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Sellest ei saa aga järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval juhul ei pea prokuratuur õigeks kohaldada süüdimõistetu suhtes erandlikku meedet, s.t teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamist. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Nikolai Mikrjukovi ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 3 17.11.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et vanglas on ta esimest korda. Isik soovib vabaneda ning minna tööle, et maksta ära oma võlgnevused. Ta lubab, et ei riku rohkem seadust. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Nikolai Mikrjukov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning suhted lähedastega on head ja toetavad. Samuti on isiku käitumine vangistuse jooksul olnud rahuldav ning seaduskuulekas. Vangla materjalidest nähtub, et isik läbis riigikeele A1-taseme ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, töötas majandustöödel ning alustas riigikeele A2taseme õpet. Samuti puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuivõrd vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine, siis on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis kohtu hinnangul halvendab tema toimetulekut (mh on tasumata võlanõudeid summas 7683.18 eurot) ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isik võib töökoha puudumise tõttu tarvitada rohkem alkoholi ning hakata otsima ebaseaduslikke sissetulekuallikaid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 5-l korral. Korduv kriminaalkorras karistatus peegeldab, kohtu hinnangul, et isik ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning omab negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Kui varasemalt karistati isikut kuritahtliku huligaansuse ning mootorsõiduki joobes juhtimise eest, siis käesolev karistus ei sarnane varasemale käitumisele, sest kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on muutunud liigiliselt raskemaks. Nikolai Mikrjukov pani katseajal toime I astme isikuvastase ja üldohtliku (tulirelva ja laskemoonaga seotud) kuriteo, mis viitab kohtu hinnangul isikule, kelle puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk. Järelikult ei oleks kinnipeetava ohtlikkust võimalik ühiskonnas alandada ka kriminaalhoolduse ajal. Samuti saa jätta tähelepanuta viimase kuriteo raskust, mis omab tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel suurt kaalu. Nikolai Mikrjukovi poolt toime pandud kuritegude dünaamika viitab tõsistele alkoholiprobleemidele. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kuritegude toimepanemise ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem olukorras, kus isik on tarvitanud alkoholi ning kaotab enesevalitsuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb alkoholi kuritarvitamist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul on 21% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul on 30%, milliste 4 näol ei ole tegemist madalate riskidega. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedase toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine jne) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Nikolai Mikrjukovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Nikolai Mikrjukovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus
MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.