3-15-1668/16

KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse teatavakstegemine

1. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1668 Haldusasi M.U.'i kaebus Pirita Linnaosa Valitsuse
2. aprilli 2015 teate tühistamise, Tallinna Linnavalitsuse
3. mai 2015 korralduse nr 829-k osalise tühistamise ning kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamiseks enampakkumise läbi viimiseks kohustamise nõuetes. Menetlusosalised Kaebaja: M.U. Esindaja: adv. Martin Kirsipuu Vastustaja: Tallinna linn Esindaja: Terje Krais Kolmas isik: P.Š RESOLUTSIOON
4. Jätta M.U.'i kaebus rahuldamata.
5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
6. detsembril
7. ASJAOLUD
8. Tallinna linna omandis on 34/100 Tallinnas X tn x asuvast elamust. Nimetatud elamu korterit nr x kasutab üürilepingu alusel M.U. ning korterit nr xx V.O. Korteri nr xx üürnikuks oli alates
9. aastast kuni oma surmani
10. veebruaril 2011 V.O.’u isa L.Š, kelle pärijateks on V.O. ja P.Š.
11. Pirita Linnaosa Valitsus saatis M. U.’ile, V.O.’ule ja P.Š’ile
12. jaanuaril 2015 teate (tl. 16) Tamme tn 4 hoones Tallinna linnale kuuluva 768/2877 suuruse mõttelise osa erastamise kohta. Selle mõttelise osa suurus vastab M.U.’i kasutuses oleva eluruumi suuruse kogu Tamme 4 elamust. Teates näidatud tähtaja jooksul esitasid erastamisavaldused M.U. (tl. 12 pöördel) ja P.Š (tl. tl 7). Järgnevalt saatis Pirita Linnaosa Valitsus M.U.’ile ja P.Š’ile kirja (tl. 11 pöördel), milles teavitas enampakkumine toimumise aja. M.U. esitas seepeale Tallinna Linnavalitsusele vaide (tl. 8 pöördel), milles vaidlustas P.Š’i õiguse enampakkumisel osaleda ning palus määratud ajal enampakkumist mitte läbi viia.
13. aprillil 2015 teatas Pirita Linnaosa Valitsus (tl. 39), et kuni M.U.i vaide lahendamiseni ja erastamise õigustatud subjektide väljaselgitamiseni on xxx erastamismenetlus peatatud. Tallinna Linnavalitsuse
14. mai 2015 korraldusega nr 829-k rahuldati osaliselt M.U.’i vaie, kohustati Pirita Linnaosa Valitsust uuesti määrata eluruumi erastamise õigustatud subjektid ning edastada neile vastav teade. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
15. M.U. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Pirita Linnaosa Valitsuse
16. aprilli 2015 teate tühistamist, Tallinna Linnavalitsuse
17. mai 2015 korralduse nr 829-k tühistamist osas, millega linnavalitsus pani Pirita Linnaosa Valitsusele kohustuse uuesti kindlaks määrata erastamise õigustatud subjektid, ning Pirita Linnaosa Valitsuse kohustamist
18. jaanuaril 2015 alustatud kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise menetluse jätkamiseks selliselt, et enampakkumisel saab osaleda üksnes kaebaja kui ainsana
19. jaanuari 2015 teates näidatud tähtaja jooksul erastamisavalduse esitanud üürnik.
20. Kaebaja leiab, et P.Š’il pole õigust enampakkumisel osaleda, kuna ta pole erastamise subjekt, sest pärast L.Š’i surma astus tema asemel üürisuhtesse V.O. ning Tallinna linna organid on isegi kinnitanud, et xxx eluruumi kasutamiseks on sõlmitud üürileping just V.O.’uga. Kaebaja on ka seisukohal, et P.Š’ile ei saa erastamise õigust tekkida ka V.O.uga
21. veebruaril 2015 sõlmitud kokkuleppest (tl. 7 pöördel), sest kõnealune kokkulepe on tühine. Kaebaja leiab, et sellise kokkuleppe saanuksid sõlmida üürnik ja temaga koos elav täisealine perekonnaliige, milliste isikute hulka P.Š ei kuulunud.
22. Teiseks on kaebaja seisukohal, et erastamise õigustatud subjektide vale määratlemine vastustaja poolt ei tohtinuks kaasa tuua enampakkumise tühistamist. Kaebaja peab põhjendamatuks viitamist V.O.’u õiguspärasele ootusele, arvestades, et viimane on P.Š’iga sõlmitud kokkuleppest tulenevalt ilmselgelt kajastanud oma tahet enampakkumisel mitte osaleda. Kaebaja on seisukohal, et linnaosavalitsus peaks
23. jaanuari 2015 teate saatmisega alustatud enampakkumist jätkama ning kuivõrd P.Š’il enampakkumisel osalemise õigust ei ole, tuleks selle menetluse raames lugeda ainsaks tähtaegselt erastamisavalduse esitanud erastamise õigustatud subjektiks kaebaja, kellel tekiks seepeale võimalus omandada mõtteline osa elamust enampakkumisel alghinnaga. Kaebaja on seisukohal, et alustades erastamismenetlust algusest peale, ei kohtle linnaosavalitsus teda ja V.O.’u võrdselt, vaid eelistab viimase huve, vaatamata sellele, et
24. jaanuari 2015 teates näidatud tähtaja jooksul V. O. erastamisavaldust ei esitanud. Kaebaja on seisukohal, et see, et P.Š arvas ekslikult, et tal on õigus erastamisel osaleda ei saa kaaluda üle kaebaja õigust viia enampakkumine lõpuni sellistel tingimustel nagu seda alustati. VASTUSTAJA SEISUKOHT
25. Tallinna linn vaidleb M.U.’i kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja on seisukohal, et Pirita Linnaosa Valitsuse poolt P.Š’ile kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise õigustatud subjektide ringi kohta eksitava teabe andmine tingis selle, et V.O. erastamisavaldust ei esitanud ning kaebuse rahuldamisel jääks V.O. seega ilma võimalusest erastada enda koduks oleva elamu mõtteline osa. Vastustaja leiab, et hea halduse ja õigusselguse põhimõttega oleks vastuolus jätkata kõnealust haldusmenetlust sealt, kus see peatati. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
26. P.Š vaidleb kaebusele vastu, pidades meelevaldseks kaebaja seisukohta, et V.O. ei soovi erastamisel osaleda. Kolmas isik toob välja, et eelmisel korral, kui sama mõttelise osa erastamist läbi viia püüti, avaldas V. O. erastamise soovi. Kolmas isik selgitab, et tema ja V.O.’u vahel sõlmitud kokkulepe tulenes asjaolust, et V. tervis võib juhuslikult otsustaval hetkel halveneda, mis takistaks tal osaleda enampakkumisel, liiati pole Viktoril raha, et isegi enampakkumise alghinda tasuda. Kolmas isik leiab, et kuivõrd nüüdseks on ilmne, et V.O. on erastamise õigustatud subjektiks, tuleks viia läbi hoopis enampakkumine, arvestades eelmisel korral (st.
27. aasta augustis) tähtaegselt esitatud avaldusi ehk siis just kaebaja ja V.O.’u vahel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
28. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leian, et M.U.i kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta.
29. jaanuari 2015 teatega nr 2-2/4 alustatud kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise menetluse asjaolusid arvestades ei saa õigusvastaseks pidada Tallinna Linnavalitsuse korraldusega Pirita Linnaosa Valitsusele pandud kohustust määrata esimest eelistust omavate õigustatud subjektide ring uuesti kindlaks ja saata neile vastavad teated. Pirita Linnaosa Valitsuse
30. aprilli 2015 teade menetluse peatamise kohta ei saanud kaebaja õigusi kuidagi rikkuda, liiati oli kaebaja Tallinna Linnavalitsusele
31. märtsil 2015 esitatud vaides ise menetluse peatamist ja
32. aprillil 2015 toimuma pidanud enampakkumise läbi viimisest hoidumist taotlenud.
33. Nõustun esiteks Tallinna Linnavalitsuse
34. mai 2015 korralduses nr 829-k võetud seisukohaga, et P.Š’it ei saa käsitada Tamme 4 elamu üürnikuna ning seega ei kuulu ta kaasomandis oleva mõttelise osa erastamise seaduse (EMOES) § 4 lg 1 punktis 1 nimetatud isikute ringi. Vaidlust pole selles, et pärast xxx üürnikuks olnud L.Š’i surma jäi kõnealust korterit edasi kasutama varem L. Š’i täisealise perekonnaliikmena sama eluruumi kasutanud V.O.. Kuivõrd üürileandjal pole selles osas V. O.’ule olnud mistahes etteheiteid ning viimane on sestpeale arusaadavalt üürileandja ees üürniku kohustused täitnud, tuleb lugeda, et V.O. asus L.Š’i asemel üürilepingusse vastavalt võlaõigusseaduse § 321 lõikele
35. Kaebajal on õigus selles, et kuivõrd seadus ei näe ette üürilepingusse astumise teate vormi, saab V.O.’u üürilepingusse astunuks lugeda tulenevalt sellest, et ta reaalselt eluruumi kasutamist jätkas, üürniku kohustusi täitis ning üürileandja seda aktsepteeris.
36. Põhiline vaidlus taandub poolte vahel sellele, kas olukorras, kus on tuvastatud, et P.Š
37. jaanuari 2015 teatega alustatud menetluse käigus Tamme 4 elamu mõttelist osa erastada ei saaks, tuleks lugeda, et ainsa esimest eelistust omava õigustatud subjektina on erastamisavalduse esitanud kaebaja (millisel juhul saaks kaebaja omandada eeltoodud teates nimetatud mõttelise osa alghinnaga) või võis erastamise kohustatud subjekt otsustada erastamismenetlust algusest peale uuesti alustada.
38. Leian, et kuivõrd enne enampakkumise toimumist leidis tuvastamist, et üks erastamismenetluses osalemiseks kutse saanud isikutest tegelikult ei kuulu isikute ringi, kellel on esimese eelistusena mõttelise osa erastamise õigus, ei ole erastamise korraldajal tingimata kohustust sellist enampakkumist läbi viia ning põhjendatud kaalutluste korral on erastamise kohustatud subjektil õigus alustada menetlust algusest peale uuesti. Kõnealune Tamme 4 mõttelise osa erastamise menetlus algas Pirita Linnaosa Valitsuse
39. jaanuari 2015 teate saatmisega kaebajale, kolmandale isikule ning V.O.’ule. Sellisel teatel on kahetine õiguslik iseloom, ühelt poolt on tegemist menetlustoiminguga, mis seisneb kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise menetluse alustamises. EMOES § 5 lõikes 2 nähakse ette kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise menetluse alustamine just sarnase teate esitamisega esimese eelistusena erastamise õigustatud subjektideks olevatele isikutele. Teisalt aga vastab teade ka eelhaldusakti tunnustele, kuna selles teates määratakse edaspidise menetluse seisukohast siduvalt kindlaks xxx elamu mõttelise osa erastamise tingimused, milleks on esiteks erastatavate osa suurus (768/2877), erastamisavalduse esitamise tähtpäev (üks kuu teate saamisest) ning erastatava osa alghind (736,39 eurot). Sellise eelhaldusakti võib haldusorgan haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lõike 1 ja § 67 lõike 1 kohaselt kaalutlusõiguse alusel kehtetuks tunnistada, kui see on õigusvastane. Antud juhul tuleb Tallinna Linnavalitsuse
40. mai korralduse nr 829-k punkti 5 käsitada vaideorgani otsusena haldusakt kehtetuks tunnistada. Kuigi korralduse nimetatud punktis ei mainita sõnaselgelt
41. jaanuari 2015 teate kehtetuks tunnistamist, on seal pandud korraldus erastamise õigustatud subjektid uuesti kindlaks määrata ning neile vastav teade. Subjektide ringi kindlaks määramise ja neile vastava teate esitamise järgi puuduks vajadus, kui oleks soovitud menetlust jätkata
42. jaanuari 2015 teates nimetatud tingimustel.
43. Linnaosavalitsuse
44. jaanuari 2015 teade on õigusvastane, kuna menetluse alustamisel ning erastamise tingimuste kindlaks määramisel on oluliselt rikutud menetlusnormi. Nimelt tuleneb EMOES § 5 lõikest 2 erastamise kohustatud subjekti kohustus saata selline teade kõigile esimest eelistust omavatele üürnikele. See kohustus hõlmab keeldu saata seda teadet (ehk kutsuda erastamises osalema) isikuid, kes esimest eelistust omavate isikute hulka ei kuulu. EMOES § 5 lõikes 2 nimetatud teate adressaatide määratlemise näol ei ole tegemist pelgalt selle teate teatavakstegemise küsimusega, vaid sellel võib olla sisuline tähendus ka seetõttu, et teate adressaadid võivad oma edasiste otsuste tegemisel tugineda usaldusele selle vastu, et erastamise korraldaja on esimest eelistust omavate isikute ringi õigesti välja selgitanud. Antud juhul on usutav, et peamiseks põhjuseks, miks V.O. erastamisavaldust ei esitanud, oli
45. jaanuari 2015 teate pinnalt tekkinud veendumus, et erastamise kohustatud subjekt käsitleb esimest eelistust omava erastamise õigustatud subjektina ka tema venda P.Š’it, kes vastava avalduse esitas. Kaebaja eksib, leides, et V.O. on selgelt avaldanud soovi elamu mõttelist osa mitte erastada. Kaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust, et V. O. oleks erastamise õigusest loobunud mistahes tingimustel. Kui talle oleks olnud teada, et P.Š esimest eelistust omavate õigustatud subjektide hulka ei kuulu, poleks ta suure tõenäosusega avaldust esitamata jätnud. See, et V.O.’u tervislik seisund on kehv ning et tal endal erastamiseks piisavalt raha ei ole, ei välista kuidagi seda, et erastamise õigustatud subjektide ringist adekvaatse ülevaate olemasolul oleks V.O. siiski avalduse esitanud. Teades, et tema vend saab erastamisel osaleda, võis V.O. jääda lootma sellele, et venna pakkumise edukaks osutumisel saab ta eluruumi edasi kasutada mingisuguse oma vennaga sõlmitava kokkuleppe alusel. Seda, kas mingisugune selline kokkulepe kolmanda isiku ja V. O.’u vahel oli või ei olnud, ei ole teada, ent see pole käesoleva asja lahendamisel ka oluline. Piisab tõdemusest, et V.O.’ul võis tekkida ekslik arusaam oma huvide kaitseks vajalike sammude astumise osas just linnaosavalitsuse
46. jaanuari 2015 teates kajastatud adressaatide loetelu põhjal. Võimalus, et tegelikult esimest eelistust omav subjekt jääb sellise erastamise korraldaja poolt antud eksliku teabe tõttu erastamisest kõrvale, on kaalukas argument, mille tõttu võis
47. jaanuari 2015 teate kehtetuks tunnistada.
48. Leian, et kaebaja ootus sellele, et
49. jaanuaril 2015 teates näidatud tingimustel enampakkumine läbi viidaks, ei ole sama kaalukas kui vajadus kaitsta V. O.u huve, mis vastasel korral saaks suure tõenäosusega kahjustada erastamise kohustatud subjekti eksitava käitumise tõttu. Haldusorganil on üldine kohustus anda isikutele piisav ja adekvaatne teave selleks, et nad saaksid oma õigusi teostada ja huve kaitsta. Üldjuhul peab isik saama avaliku võimu poolt antud teavet usaldada. Kaebaja ja V.O.u huvide kaalumisel ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et menetluse alustamisel algusest peale, ei kaota kaebaja iseenesest võimalust elamu kaasomandiosa erastamiseks. Samas oleks
50. jaanuari 2015 avalduse alusel mõttelise osa kaebajale erastamine ilmselgelt ebaõiglane V. O.’u suhtes, kuivõrd eeltoodud asjaoludel on usutav, et tema jättis avalduse esitamata, usaldades erastamise korraldaja teatest saadud informatsiooni, et erastamisel saab osaleda tema vend. Neil asjaoludel on linnavalitsus teinud põhjendatud otsuse ning kohustanud Pirita Linnaosa Valitsust Tamme 4 erastamise õigustatud subjekte uuesti kindlaks määrama ning neile EMOES § 5 lõikes 2 nimetatud tunnustele vastava uue teate esitama.
51. Kaebaja väited selle kohta, et linn üürileandjana on jätnud oma kohustused Tamme 4 üürnike ees täitmata ning eluruumid ei vasta nõuetele, samuti kohtuistungil antud selgitused selle kohta, et kaebaja isiklikult on hoolitsenud elamus ja selle ümbruses paljude selliste asjade eest, mille eest oleks hoolt kandma pidanud linnaosavalitsus, võivad olla õiged, ent need ei anna talle eelist elamu kaasomandi mõttelise osa erastamisel ega anna alust väita, et antud vaidluse kontekstis pidanuks kaebaja huve eelistama V.O.’u huvidele ning avalikule huvile haldusorgani õiguspärase ja õiglase tegevuse vastu.
52. Kuivõrd linnaosavalitsusele ei saa panna kohustust viia enampakkumine läbi
53. jaanuari 2015 teates näidatud tingimustel, ei saa kaebaja õigusi kuidagi rikkuda ka Pirita Linnaosa Valitsuse
54. aprilli 2015 kirjas sisalduv otsus erastamise menetlus peatada ja
55. aprilliks 2015 määratud enampakkumine ära jätta. Käesoleval ajal puudub sellel otsusel igasugune õiguslik tähendus, sest
56. aprillil 2015 ei oleks kõnealust enampakkumist ühelgi juhul võimalik korraldada. Teiseks on kaebaja taotlus selle otsuse tühistamiseks kummaline olukorras, kus kaebaja ise taotles Tallinna Linnavalitsusele
57. märtsil 2015 esitatud vaides just seda, et
58. aprillil 2015 enampakkumist läbi ei viidaks.
59. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude välja mõistmist, jäävad kõigi menetlusosaliste kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik