) § 649 lg 2 kohaselt, kui apellant kohtuistungile ei ilmu ega ole teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest (käesoleva seadustiku § 422) või ei ole seda põhistanud, võib kohus vastustaja taotlusel jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohus ei jäta kaebust läbi vaatamata, kui apellant ei taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil või palus kohut lahendada kaebus istungil tema osavõtuta. Käesolevas asjas taotlesid hagejad apellatsioonkaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil, kuid hagejate esindaja 10.10.2016 kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumata jätmise mõjuvat põhjust. Samuti ei palunud hagejad kohtul lahendada kaebus istungil ilma nende osavõtuta. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et
13.
lg 1 sätestab, et kui ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse läbi vaatamata seetõttu, et apellant ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest (käesoleva seadustiku § 422) ilmumata jätmiseks, uuendab kohus menetluse apellandi avalduse alusel, kui kohtuistungilt puudumiseks oli mõjuv põhjus, millest ei saadud õigeaegselt kohtule teatada. Apellant peab mõjuva põhjuse olemasolu ja teatamise võimatust põhistama. 14. Hagejate esindaja esitas 14.10.2016 ringkonnakohtule taotluse menetluse uuendamiseks, milles põhjendas, et tal ei olnud võimalik ringkonnakohtu istungil osaleda Tartu Maakohtus tsiviilasjas nr 2-14-21673 toimunud kohtuistungi oodatust pikema kestvuse tõttu.
lg 1 tulenevalt uuendab ringkonnakohus menetluse üksnes juhul, kui apellandil oli kohtuistungilt puudumiseks mõjuv põhjus, millest ta ei saanud õigeaegselt teatada.
lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagejad põhistanud menetluse uuendamise taotluses mõjuva põhjuse olemasolu ning sellest teatamise võimatust. Hagejate esindaja viibimine teises tsiviilasjas toimuval kohtuistungil ei ole mõjuvaks põhjuseks käesolevas asjas kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Samuti ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et advokaat ei osanud teises tsiviilasjas toimuva kohtuistungi sellist kestvust ette nähta ning pidas tõenäoliseks, et istung ei kesta üle ühe tunni. Advokaadibüroos Laus ja Partnerid töötab lisaks advokaat Hannes Ollile veel mitmeid advokaate. Hageja ei ole põhjendanud, miks keegi teine advokaadibüroo advokaatidest hagejaid kohtuistungil esindada ei saanud. Lisaks leiab ringkonnakohus, et hagejate esindajal oleks olnud võimalik kohtule õigeaegselt istungilt puudumisest teada anda. Kohtute infosüsteemist nähtavast kohtuistungi protokollist selgub, et 10.10.2016 tsiviilasjas nr 2-14-21673 Tartu Maakohtu Põlva kohtumajas toimunud kohtuistung algas kell 11.00 ja lõppes kell 15.25. Sealjuures tegi kohus vaheaja 13.30-14.35, mille jooksul oleks hagejate esindajal olnud võimalik teavitada ringkonnakohut istungile ilmumata jäämisest. Ringkonnakohus leiab, et selleks ajaks pidi esindajale olema selge, et ta Põlvast Tallinna Ringkonnakohtu istungile ei jõua. Kuivõrd hagejad ei ole põhistanud, et nende 4
lg-st 2 ja
lg-st 1 lähtudes kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Hagejate menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta nende endi kanda. Kostja esitas 10.10.2016 kohtuistungil menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, milles palub mõista hagejatelt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu summas 580 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabi tunnihinnaga 80 eurot, kokku 7 tunni ja 15 minuti ulatuses (sh apellatsioonkaebuse analüüsile ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele on kulunud 7 tundi, summas 560 eurot ning 10.10.2016 kohtuistungil osalemise ajakulu on 15 minutit, summas 20 eurot). Menetluskulude nimekirjale lisatud arve nr 160705 spetsifikatsioonis on märgitud, et arve summas 560 eurot on kostjale esitatud järgmise õigusabi eest: apellatsioonkaebuse analüüs ja vastus (5 tundi) ja esindamine istungil 2 tundi. Hagejad ei esitanud seisukohta kostja menetluskulude hüvitamise taotlusele. 16.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 80 eurot jääb turuhinna raamidesse ning seda võib pidada põhjendatuks. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul apellatsioonkaebuse analüüsi ja sellele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud 5 tunni ulatuses. Samuti on põhjendatud kohtuistungil osalemise ajakulu 15 minutit. Kokku on põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 5 tundi ja 15 minutit, summas 420 eurot. Seega tuleb igalt hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 105 eurot (420/4). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.