KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 31. november 2016. a, Tallinn Tsiviilasja

) § 184 lg 7 kohaselt ei eelda juhatuse liikme tagasiastumine osanike otsuse tegemist. Kandemääruses on ebaõigesti tuginetud

§ 184lg-le 1.

Lisaks on kohtunikuabi põhjendamatult viidanud ebaõigete andmete esitamisele. Määruskaebusele lisatud IT-teenusepakkuja vastusega on tõendatud, et kandeavaldusele lisatud e-kirja on saatnud HH.

1. Kohtunikuabi ei teinud täiendavaid päringuid ega puuduste kõrvaldamise määrust. Menetluse edasine käik
2. Kohtunikuabi võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lõike 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas viidatud sätte lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu
4. juuli
5. a kandemäärus registriasjas nr Ä 10151039 / 9 on lõppjärelduses seaduslik ja põhjendatud. Avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, arvestades määruse põhjendamisel ka ringkonnakohtu põhjendusi. 8.

§ 184

lg 7 kohaselt võib juhatuse liige juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. VÕS §-st 631 ja § 195 lg-st 1 tulenevalt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seega toimub juhatuse liikme tagasiastumine tahteavalduse tegemisega osanikele. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et antud juhul ei ole osanikel võimalik otsustada juhatuse liikme tagasikutsumise üle ja kohtunikuabi on 13. juuli 2016. a määruses kande tegemata jätmisel ebaõigesti tuginenud

§ 184lg-le 1.

9. Riigikohus on selgitanud, et juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov ehk konstitutiivne. Kanne äriregistris kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad registrikandele tuginedes

§ 34

lg-te 3 ja 4 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantu õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Selliseks kolmandaks isikuks ei ole aga registripidaja, kelle ülesandeks ongi tagada registrisse kantud andmete õigsus. Registripidajat on eksitanud

§ 184

lg 1 teine lause, mille kohaselt tuleb juhatuse liikme volituse lõppemise registrisse kandmise avaldusele lisada osanike või nõukogu vastav otsus või protokoll. Hoolimata mõneti ebaselgest sõnastusest tuleb nimetatud regulatsiooni vaadata

§ 184

lg 3 kontekstis, s.t see saab kohalduda vaid juhul, kui juhatuse liikme ametiaeg lõpeb osanike või nõukogu otsuse alusel. Kuna juhatuse 2 liikme õigussuhtele osaühinguga tuleb kohaldada käsunduslepingu sätteid, kehtivad juhatuse liikmete ametiaja lõppemise kohta ka käsunduslepingu lõppemist puudutavad sätted. Seega on juhatuse liikmel õigus ka suhe erakorraliselt üles öelda, s.t juhatusest tagasi astuda, ja sellisel juhul ei pea osanikud ega nõukogu seda otsusega vormistama (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 15).
3. Vaatamata eeltoodule ei leia ringkonnakohus, et kohtunikuabi oleks saanud esitatud dokumentide alusel juhatuse liikme kande HH kohta kustutada. Kui juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või ametiaja lõppemise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse

§-s 61 sätestatut (

§ 184

lg 8).

§-des 59-61 on ette nähtud registripidajale laialdane avalik-õiguslik kohustus tagada õigete andmete olemasolu registris. Sel eesmärgil on

§-s 61 sätestatud ka registripidaja õigus teha kannete õigsuse kontrollimiseks järelepärimisi (lg 1) ja kohustus algatada andmete ebaõigsuse kindlakstegemisel avalduseta kande tegemise menetlus (lg 2). Kande parandamise ja seega ka kandeotsuse tegemise eeldus

§ 61

järgi on see, et registripidaja teeb kindlaks kande ebaõigsuse või selle puudumise. Kolleegium märgib, et

§ 61

lg-s 1 registripidajale antud õigus teha järelepärimisi tähendab sisuliselt ka asjaolude selgitamise kohustust, kui asjaolud annavad registripidajale alust kahelda andmete õigsuses. Samuti kohustab

§ 61

lg 2 registripidajat andmete ebaõigsuse kindlakstegemisel algatama kontrollimenetluse.

1. Antud juhul esitas RV avaldaja seadusliku esindajana registripidajale
2. juuli
3. a avalduse, milles teavitas registriosakonda HH soovist astuda tagasi juhatuse liikme kohalt, kinnitades ühtlasi, et vastavasisulist otsust ei ole osanikud vastu võtnud. Asjas tehtud eitavast kandemäärusest nähtub, et kuna kohtunikuabi ei pidanud usaldusväärseks teha kanne juhatuse liikme kustutamiseks kandeavaldusele lisatud ekirja koopia alusel, tegi registripidaja järelepärimise HH-le vastavasisulise tahteavalduse kinnitamiseks. Kuigi

§ 184

lg-s 7 nimetatud avalduse vorminõuet otseselt märgitud ei ole, võib

§-des 32-33 nimetatud registripidajale esitatavatele dokumentidele (nii avaldustele kui ka nende lisadele) esitatud vorminõuetest järeldada, et ka juhatusest tagasiastumise avaldus peaks olema kas notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud. Asjaolu, et e-kiri edastati registrile avalduse lisana notarite elektroonilise infosüsteemi (nn e-notari) kaudu, ei oma antud juhul tähtsust, kuna dokumendil ei ole allkirja, mille õigsust oleks notar saanud kinnitada. Eeltoodust tulenevalt oli põhjendatud nõuda kandest puudutatud isikult vormikohase avalduse esitamist. Asja materjalist nähtuvalt on HH registrimenetluses esitanud digitaalallkirjastatud avalduse, milles ta eitab ScandicTex OÜ juhatusest tagasiastumise avalduse esitamist (tl 32-33). Kuna eelneva põhjal ei olnud registripidajal kindlaid andmeid, et HH on avaldanud soovi juhatusest tagasi astuda, jättis registripidaja õigesti kande tegemata.

1. Kuivõrd taotletud kande aluseks oli
2. juuli
3. a avalduse kohaselt HH tahteavaldus, ei oleks andnud soovitud tulemust ka avaldajale puuduste kõrvaldamise määruse tegemine, kuivõrd HH kinnitas registripidajale tagasiastumise tahteavalduse puudumist. Eeltoodud põhjendustel ei ole tegemist juhatusest tagasiastumisega, millist kannet saaks teoreetiliselt teha ilma, et osanikud juhatuse liikme tagasi kutsuksid. Määruse muutmiseks ei anna alust ka määruskaebusele lisatud IT-teenusepakkuja vastus, kuivõrd info e-kirja päritolu kohta ei kinnita HH tahteavaldust.
4. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 2 sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale. 3 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Reet Allikvere Margo Klaar 4