← Eesti

2-09-42298/124

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-09-42298 Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2016. a, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ulvi Loonu

§ 178lg 4).

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates (

§ 178lg 2).

Asjaolud ja menetluse käik

  1. Osaühing CHARLOT ja Aktsiaselts Parme Trans Group (endine ärinimi Aktsiaselts NBI LOGISTIC) esitasid
  2. augustil
  3. a Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi ALLANTE TRANSPORT vastu veolepingu täitmiseks ja asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Koos hagiga esitasid hagejad ka hagi tagamise taotluse, mille kohus rahuldas
  4. augusti
  5. a määrusega, keelates kostjal tehingute ja toimingute tegemise hagi tagamise määruses märgitud kaubaga ning kohustas kostjat andma kaup kohtutäiturile hoiule.
  6. Kohtutäitur E.Vilippus (kohtutäitur) algatas hagejate avalduse alusel täitemenetluse nr 022/2009/5947, mille raames koostati
  7. septembril
  8. a vallasvara arestimise akt hagi tagamise määruses nimetatud kauba osas ning määrati kauba hoidjaks Abemi Laoteenused OÜ.
  9. Harju Maakohus rahuldas
  10. augusti
  11. a otsusega hagi ning jättis vastuhagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  12. juuni
  13. a otsusega maakohtu otsuse, jättis hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi. Menetluskulud jäeti solidaarselt hagejate kanda. Riigikohus jättis
  14. septembri
  15. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hagejate kanda.
  16. Kostja esitas
  17. oktoobril
  18. a avalduse, millega palus määrata kindlaks menetluskulude rahalise suuruse käesolevas tsiviilasjas.
  19. jaanuari
  20. a määrusega rahuldas kohus avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks riigilõivu ja lepingulise esindaja kulusid puudutavas osas osaliselt ning peatas menetluse kostja hagi tagamise määruse täitmisega seonduvate kulude hüvitamise nõude osas kuni tsiviilasjas nr 2-13-61693 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
  21. märtsi
  22. a Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-13-61693 on jõustunud
  23. aprillil
  24. a.
  25. märtsi
  26. a määrusega uuendas maakohus menetluse tsiviilasjas nr 2-09-42298 kostja hagi tagamise määruse täitmisega seonduvate kulude hüvitamise nõude osas.
  27. Kostja taotluse kohaselt tegi kohtutäitur
  28. juunil
  29. a täiteasjas nr 022/2009/5947 täitekulu väljamõistmise otsuse, millega mõisteti kostjalt välja täitekulu 15 606,24 eurot vara hoiustamise kuludega seonduvalt. Kostja tasus
  30. septembril
  31. a kohtutäiturile 15 606,24 eurot. Sisendkäibemaksu kohtutäituri otsuse alusel tasutud täitekulult ei ole kostjal võimalik maha arvata, kuna kohtutäitur ei väljasta kostjale täitekulu väljamõistmise otsuse alusel arvet. Eeltoodu tõttu taotleb kostja mõista hagejatelt solidaarselt välja kostja kasuks menetluskulud seonduvalt hagi tagamise korras kaupade hoiustamisega summas 15 606,24 eurot ja märkida, et menetluskulult tuleb tasuda menetluskulu suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Hagejate seisukoht
  32. Hagejad leiavad, et kostja nõue ladustamiskulude hüvitamiseks on vähemalt osaliselt põhjendamatu. Abemi Laoteenused OÜ on lasknud oma hoiutasu nõudel olulises osas aeguda, mistõttu oleks kostja pidanud esitama Abemi Laoteenused OÜ hoiutasu nõudele aegumise vastuväite. Vastavalt
  33. juuni
  34. a täitekulu väljamõistmise otsusele on Abemi Laoteenused OÜ-l alates
  35. septembrist
  36. a kuni hagi tagamise määruse tühistamiseni
  37. novembril
  38. a tekkinud kostja vastu hoiutasu nõue 15 606,24 eurot. TsÜS §-st 154 tulenevalt on Abemi Laoteenused OÜ hoiutasu 2 nõuded kostja vastu vähemalt osaliselt aegunud. Hagejad leiavad, et olukorras, kus Abemi Laoteenused OÜ ei vaidlustanud kohtulikult kohtutäituri tegevusetust hoiutasu sisse nõudmata jätmisel, on Abemi Laoteenused OÜ ise võtnud hoiutasu nõuete aegumise riski.
  39. Kui kostja oleks esitanud enne
  40. juuni
  41. a täitekulu väljamõistmise otsuse tegemist Abemi Laoteenused OÜ hoiutasu nõuetele aegumise vastuväite, ei oleks kohtutäitur tohtinud kostjalt välja mõista kogu 15 606,24 euro suurust hoiutasu. Kostja oleks saanud aegumise vastuväite esitada ka
  42. juuni
  43. a täitekulu väljamõistmise otsusele esitatavas kaebuses, kuid kostja ei ole seda otsust vaidlustanud.
  44. Kostja on jätnud Abemi Laoteenused OÜ-le esitamata hoiutasu nõude aegumise vastuväite perioodil
  45. september
  46. a kuni
  47. detsember
  48. a sissenõutavaks muutunud hoiutasu osas. Seega ei ole hagejad kohustatud kostjale hüvitama vähemalt 830 x 10,40 eurot = 8632 eurot hoiutasu. Kõige enam saab hagejatelt kostja kasuks seega välja mõista ladustamiskulusid 15 606,24 eurot – 8632 eurot = 6974,24 eurot. Maakohtu määrus
  49. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks hagi tagamise määruse täitmisega seonduvate kulude osas, mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulud seonduvalt hagi tagamise korras kaupade hoiustamisega summas 15 606,24 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
  50. Hoiutasu nõude aegumise küsimuses nõustus kohus kostja seisukohaga, mille kohaselt on kohtutäituri
  51. juuni
  52. a täitekulude väljamõistmise otsus täiteasjas nr 022/2009/5947 täitedokumendiks (TMS § 2 lg 1 p 16). Vastavalt TsÜS § 157 lg-le 1 on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Kuivõrd kostja sai nimetatud otsuse kätte
  53. juunil
  54. a, siis aegumistähtaeg lõpeb
  55. juunil
  56. a.
  57. Kohtu hinnangul ei ole täitekuluna kantud hagi tagamise määrusega seonduvad kauba hoiustamiskulud ülemääraselt suured. Määruskaebus
  58. Hageja II esitas määruskaebuse, milles palus tühistada osaliselt maakohtu määrus ja muuta selle motiive, kohaldada aegumist hagejate vastuväidete alusel ning vähendada väljamõistetud täitekulu suurust vastavalt hagejate maakohtus esitatud vastuväidetele.
  59. Määruskaebuse alusena esitab kaebaja uuesti aegumise vastuväite, kuna Abemi Laoteenused OÜ (laokulude tegelik kandja) nõue laokulude osas osaliselt aegus. Maakohus ei ole põhistanud, miks kohus kostjate vastuväidetega laokulude sissenõudmise aegumise fakti osas ei nõustunud. Kogu summas täitekulu tasumine avaldaja poolt täiteotsust vaidlustamata on sisuliselt hagejate huve kahjustav ja laokulude aegunud summa väljamõistmine hagejatelt solidaarselt pole õige ega seaduslik. Oli avaldaja valik, kui ta jättis täiteotsuse vaidlustamata ning nõustus tasuma kogu summa, tekitades sellega kaudselt kahju hagejatele. Menetluse edasine käik
  60. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
  61. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused 3
  62. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata arvestades ka ringkonnakohtu määruses toodud põhjendusi (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

  1. Hagi tagamise korras kolmandale isikule makstud kaupade hoiutasu on täitekulud TMS § 37 lg 1 mõttes, mille hüvitamise kohta kehtib erikord (vt Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 14 ja
  4. märtsi
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-11, p-d 15-17). Need kulud nõutakse võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel (TMS § 38 lg 2, kohtutäituri seaduse § 31 lg 1, § 38 lg-d 4 ja 5). Kuigi täitemenetluse raames tekkivale hoiusuhtele kohaldatakse hoidja vastutuse ning asja säilimise ja tagastamise kohustuse osas VÕS
  6. ptk
  7. jao sätteid, tuleb arvestada siiski sellega, et hoiusuhe tekib hoidja suhtes TMS § 72 ehk seaduse alusel. Seda ka juhul, kui võlgnik ja sissenõudja hoidja isikus TMS § 72 lg 2 järgi kokkuleppele jõuavad. Seetõttu tuleb kolleegiumi arvates kohaldada TMS § 72 järgi tekkivast hoiusuhtest tulenevatele nõuetele TsÜS § 149 järgi 10 aasta pikkust aegumistähtaega.
  8. Seaduse alusel tekkiv hoiusuhe tähendab ühtlasi seda, et suhe kestab seni kuni kestab vajadus arestitud vara hoiuks. Kuna hoidjal täitemenetluse kestuse üle kontrolli ei ole, ei ole kolleegiumi arvates ka sel põhjusel mõistlik kohaldada hoidja nõudele tavapärast TsÜS § 146 lg-s sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega ega §-s 154 sätestatud korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumise tähtaega. Vastasel juhul ei ole täitemenetluses määratud hoidja kaitstud ohu eest, et menetluse venimise korral võivad hoiukulud jäävad aegumise tõttu mingis osas hoidjale hüvitamata. Samuti on täitemenetluses tekkiva hoiusuhte puhul mõistlik, kui hoidja saab esitada tasunõude tervikuna hoiusuhte lõppemisel ning täitemenetluse kestel ei pea tegema vahearveldusi jooksvalt esitatud arvete järgi ning kartma nende alusel sissenõutavaks muutuvate nõuete aegumist enne täitemenetluse lõppemist.
  9. Hageja II poolt määruskaebuses esitatud aegumise vastuväide on ainetu ka põhjusel, et TMS § 72 alusel tekkiva hoiusuhte puhul on TMS § 72 lg 7 järgi hoiuleandjaks sissenõudja. Kuna hageja II on võlgnik ja ei ole seetõttu hoiusuhte pooleks, ei saa hageja hoiukuludele aegumise osas vastu vaielda. Liiatigi on praegusel juhul tegemist kohtumenetlusekulude kindlaksmääramisega, mitte enam täitekulude kindlaksmääramisega.
  10. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.