KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1705 A.A. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja – A.A. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
- Jätta A.A. kaebus rahuldamata.
- Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt
- jaanuaril 2016 Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- A.A. esitas 16.04.2015 Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude, millega taotles iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest 15 eurot. 1.
- Väidetav kahju on tekkinud ajavahemikus 06.05.2013–08.05.2014 alandava kohtlemise tõttu Tallinna Vanglas viibides, kuna kaebajale oli tagatud ebapiisavalt isiklikku ruumi. Taotletav hüvitis on samaväärne sellega, mis Euroopa Inimõiguste kohus (EIK) mõistis välja kohtuasjas Tunis vs Eesti. 3-15-1705 1.
- Tallinna Vangla jättis 16.06.2015 otsusega nr 5-37/15/119-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, esitades järgmised põhjendused. Taotluse esitaja viibis 06.05.2013–08.05.2013 Põhja Prefektuuri arestikambris ning selle aja eest ei saanud kahju tekitada Tallinna Vangla. Taotlejal on kogu Tallinna Vanglas viibitud ajal olnud tagatud põrandapinda kehtivas õiguses ette nähtud ulatuses. Väär on seisukoht, et põrandapinnast tuleb maha arvata tualeti ja mööbli alla jääv pind. Mitte igasugune ebamugavustunne vanglas kinnipidamisel ei kujuta endast väärikust alandavat kohtlemist. Eelvangistuse sisuks ongi vabaduse võtmine ja liikumise piiramine, samuti pole kambriväliseks liikumiseks ette nähtud võimalust vastuvõtuosakonnas. Kaebajale oli tagatud igapäevane ühe tunni pikkune jalutuskäik, olmetingimused ja mõningane meelelahutus, mistõttu võis kinnipidamistingimusi pidada vähemalt rahuldavaks. Kaebaja ei ole vangla poole pöördunud kaebustega ebasobivate kinnipidamistingimuste üle enne teadasaamist EIK-i lahendist kohtuasjas Tunis vs Eesti.
- Tallinna Halduskohtule saabus 06.07.2015 A.A. kaebus. Kaebaja taotles otsuse nr 537/15/119-2 tühistamist ning asjas uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada ja mõista Tallinna Vanglalt välja ajavahemiku 08.05.2013–08.05.2014 eest mittevaralise kahju hüvitis 15 eurot iga päeva eest. Kaebaja väitel viibis ta sel ajal Tallinna Vanglas õigusvastastes kinnipidamistingimustes (ebapiisav kambripind koosmõjus muude tingimustega). Kohus tagastas 18.08.2015 määrusega kaebuse Tallinna Vangla 16.06.2015 vastuse nr 537/15/119-2 tühistamise nõude osas.
- Tallinna Vangla on vastsuseks kohtunõudele esitanud 13.07.2015 kahju hüvitamise taotluse menetlusega seotud dokumendid ning esitanud kaebusele vastuse koos täiendavate tõenditega 08.10.
- MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, mis on tekitatud väärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas viibimisel ajavahemikus 08.05.2013–08.05.
- Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla on jätnud tema kahju hüvitamise taotluse põhjendamatult rahuldamata. Kaebaja väidab järgmist. 4.
- Kaebaja on pidanud viibima õigusvastaselt väikese põrandapinnaga kambrites. Vastustaja on kambri pindalast ebaõigesti jätnud välja arvamata kambri juurde kuuluva tualeti pindala. Samuti tuleb maha arvata mööbli alune pind. 4.
- EIK seisukohtade järgi on mitme kinnipeetavaga kambrites soovituslik 4m2, kuid alla 3m2 puhul tuleb ülerahvastatust pidada sedavõrd tõsiseks, et seda pidada Euroopa iniõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumiseks. Ebapiisava põrandapinna probleemile on tähelepanu juhtinud ka Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee. 4.
- Vangistuse täideviimine ei tohi toimuda väärikust alandaval moel. 4.
- Kaebaja palub arvestada ka vanglale kahju hüvitamise taotluses esitatud seisukohti.
- Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub kohtul kaebuse lahendamisel arvestada ka 16.06.2015 vastuses kahju hüvitamise taotlusele toodud põhjendustega. Täiendavalt esitab vastustaja järgmised seisukohad. 5.
- Vastustaja on seisukohal, et tualettruum on kambri osaks. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 6 lg 6 v.r. (kehtiv kuni 31.12.2013) ja § 7 lg 1 ei näe ette, et igale kinnipeetavale peab olemas 2
(6)3-15-1705 kambris ettenähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda lisaks pinnale, millel asub VSKE § 7 lg 1 ettenähtud kambrisisustus. Tualettruum ja kambris paiknev inventar on Tallinna Vanglas viibivatele kinni peetavatele isikutele mõeldud igapäevaseks kasutamiseks ning seega ei ole põhjendatud nende alla kuuluva pinna väljaarvamine kambripinna arvutamisel. Kambrites, kus kaebuse esitaja on Tallinna Vanglas paiknenud, asuvad WC-d kambris ning see võimaldab kinnipeetavale privaatsuse. 5.
- Vastustaja lähtus kuni 31.12.2013 kehtinud VSKE § 6 lg-st 6 ja tagas kaebajale põrandapinda 2,72 – 5,73 m2, millest ei ole maha arvestatud kambri tualettruumi ja mööblialust pinda. Alates 01.01.2014 oli kaebuse esitajale kambrites tagatud pind vahemikus 3,93 – 5,43 m
- Kartserikambrites viibimise perioodidel oli kaebajale tagatud 7 – 9 m2 pinda. Vangla tegevuses puudus õigusvastasus. 5.
- EIK praktikas ei ole kindlaks määratud, milline ruutmeetrite arv peab olema kinnipeetavale tagatud muid faktoreid arvesse võtmata ning ruum alla 3 m2 ei ole alati automaatselt EIÕK artikli 3 rikkumine. Kohtupraktikast lähtudes tuleb hinnata kaebajale mõju avaldanud kinnipidamistingimusi kogumis. 5.
- Tallinna Vangla tingimused kogumis, ei olnud sellised, et oleksid kaebajale kannatusi põhjustanud. Kambrites, milles kaebuse esitaja viibis, oli osaliselt avatav aken, mis võimaldas ruume hõlpsasti ventileerida ning tagas kambri loomuliku valgustatuse. Täiendava kunstliku valgusallikana oli kambrite laes valgusti ning kaks seinalampi (tualetis ning kambriukse kohal olev öövalgusti). Kambrites on osaliselt loomulik ning osaliselt sundventilatsioon. Nõutava temperatuuri kindlustas keskküttesüsteem. Kõigis kõnealustes kambrites oli veega tualett ning kraanikauss. Lisaks võimaldati duši kasutamist ühel korral nädalas. Voodipesu vahetati reeglina kaks korda kuus. Igal isikul oli oma voodikoht, oma padi, tekk, madrats ja voodipesu. Ajavahemikul 22:00 – 06:00 oli vanglas öörahu, st oli tagatud, et iga vanglas viibiv isik saaks korralikult välja puhata. Vangla tagas toitlustamise kolm korda päevas. 5.
- Vanglas viibivatele isikutele oli tagatud mõningane meelelahutus, infovajaduse rahuldamine ja neile, kelle suhtes ei olnud rakendatud suhtlemispiiranguid, ka suhtlemisvõimalus lähedastega (kirjavahetus, helistamine, lühiajalised kokkusaamised). Umbes iga kahe nädala tagant oli võimalus laenutada Tallinna Vangla raamatukogust raamatuid, vangla väljastas ajalehti. Soovi korral oli võimalik vanglateenistuse vahendusel tellida mõistlikus koguses isiklikke ajalehti või ajakirju. Loa alusel väljastati kambritesse isiklikke raadioid, televiisoreid ja muid meelelahutusliku iseloomuga esemeid. Sisseoste võimaldati vanglas viibivatel isikutel sooritada reeglina kaks korda kuus, lisaks oli vahistatutel lubatud saada pakke. Usuliste vajaduste rahuldamiseks oli võimalus kohtuda individuaalselt vangla kaplaniga ning vanglas viibivate isikutel oli võimalus pöörduda vangla sotsiaaltöötajate, psühholoogide ning meditsiinipersonali poole. 5.
- Isik viibis alla 3m2 kambris vaid 14 päeval oludes, kus kambripinda oli tagatud 2,72 m2, mis ei ole oluliselt vähem, kui 3 m
- Sellest tulenevalt ei saa kaebajale olla tekkinud märkimisväärne mittevaraline kahju, mis tingiks kahju rahalise hüvitamise. Ka juhul, kui kaebajale oleks kogu vaidlusaluse perioodi vältel olnud tagatud 3m2 kambripinda, ei oleks kaebaja heaolu või elukvaliteet olulisel määral paranenud võrreldes viibimisega pisut väiksemates kambrites. Iga ebamugavustunne või takistus, mida isikud vanglas peavad taluma, ei ole inimväärikuse alandamine. 3
(6)3-15-1705 5.
- Kaebuse esitaja ei ole Tallinna Vanglas viibimise ajal esitanud pöördumisi, mis viitaksid ruumipuudusele või muudele vangistustingimustega kaasnevatele vaimsetele ja/või füüsilistele kannatustele. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kaebaja taotleb talle Tallinna Vanglas viibitud ajal (08.05.2013 – 08.05.2014) väidetavalt väärikust alandavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väitel, oli talle tagatud kambri põrandapinda õigusvastaselt väikeses ulatuses. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri (Kinnipeeturegister) andmetel on kaebuse esitaja viibinud Tallinna Vanglas kõnealusel perioodil (366 päeva) vahistatu režiimil. Selles osas puudub poolte vahel ka vaidlus. Vastustaja on 16.06.2015 otsuses selgitanud, et süüdimõistev kohtuotsus kaebaja suhtes jõustus 14.04.2014 (seni viibis ta vanglas vahistatuna) ning otsusest teadasaamisel kohaldati vangistusseaduse (VangS) § 14 lg-t 3 ning paigutati ta vastuvõtuosakonda, kus viibis vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 8 lg 4 alusel eraldi lukustatud kambris.
- Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja väidab kahju tekitamist väärikuse alandamisega.
- EIK on leidnud värskemas praktikas (nt EIK 08.12.2015 otsuses kohtuasjas Mironovas jt vs. Leedu, kaebused nr 40828/12, 29292/12, 69598/12, 40163/13, 66281/13, 70048/13 ja 70065/13, p-d 118-123), et mitme kinnipeetavaga kambris on soovitatav minimaalne põrandapind 4 m2 isiku kohta, kuid alati tuleb täiendavalt arvestada muude kinnipidamistingimuste (sh isiku suhtes kohalduva režiimi) mõjudega, mis võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Siiski loob alati vähemalt tugeva eelduse, et tegemist on EIÕK art 3 tähenduses alandava kohtlemisega, juba ainuüksi ühe järgmise nõude rikkumine: a) igal kinnipeetaval peab kambris olema isiklik magamisase; b) iga kinnipeetava käsutuses peab olema vähemalt 3 m2 põrandapinda; c) kamber peab võimaldama kinnipeetaval mööbliesemete vahel vabalt liikuda. Olukorras, kus kinnipeetava isiklik ruum jääb vahemikku 3–4 m2, saab EIÕK art 3 rikkumisega olla tegemist vaid juhul, kui isiku olukorda raskendasid muud puudused, iseäranis seoses värskes õhus jalutamise võimalusega, juurdepääsuga loomulikule valgusele või värskele õhule, ventilatsiooni või küttega, tualettruumi kasutamise privaatsusega või põhiliste sanitaar- ja hügieeninõuetega (vt ka Riigikohtu 09.12.2015 otsus nr 3-3-1-42-15, p-d 14-15). Riigisiseselt kehtis vaidlusalusel ajavahemikul enne 01.01.2014 VSKE § 6 lg 6 v.r, mis nägi kinnipeetavale kambris ette vähemalt 2,5 m2 põrandapinda. Alates 01.01.2014 sätestab VSKE § 6 lg 6 vähemalt 3 m2 nõude.
- Riigikohus on 09.12.2015 otsuses nr 3-3-1-42-15 (p 17) märkinud, et kehtivast õigusest ega EIK praktikast ei tulene, et kinnipeetava käsutuses olevat vähemalt 3 m2 või soovitatavalt 4 m2 suurust põrandapinda tuleks arvestada ilma tualettruumi pindala ja mööblialust põrandat 4
(6)3-15-1705 arvesse võtmata. Seega tuleb ka praeguses vaidluses hinnata kaebajale tagatud isiklikku ruumi, võttes aluseks kambrite, milles ta viibis, kogupindala.
- Tallinna Vangla on kohtule esitanud kokkuvõtva tabeli kaebuse esitaja Tallinna Vanglas viibimise kohta, kus on märgitud kambrite number, suurus, kambris viibinud isikute arv ning kambri pindala ühe inimese kohta WC alust pinda arvesse võttes ja ilma selleta (tl 55–59p). Vastustaja esitatud andmetest nähtub, et kogu kaebusega hõlmatud perioodist (366 päeva) on kaebaja viibinud olukorras, kus põrandapinda ühe isiku kohta oli alla 3 m2, vaid 14 päeval vaidlusaluse perioodi alguses, so 08.05.2013 – 21.05.
- Sel ajal oli ühe inimese kohta põrandapinda 2,72 m2 (tualeti ning mööblialust pinda maha arvestamata). Seega on ülejäänud 352 päeva osas olnud järjekindlalt tagatud nii siseriikliku õigusega sätestatud piirmäär, kui ka eelpool viidatud EIK praktikas aktsepteeritavaks peetav tase. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis võiksid tingida kinnipidamistingimuste õigusvastasuse olukorras, kus ühe inimese kohta oli tagatud vähemalt 3 m2 või rohkem põrandapinda.
- Vastustaja on kogu kinnipidamisaja kohta selgitanud, et kambrites oli tagatud koostoimes kunstlik ja loomulik ventilatsioon ning kunstlik ja loomulik valgustus. Nõutava temperatuuri kindlustas keskküttesüsteem. Kõigis kõnealustes kambrites oli veega WC ning kraanikauss, lisaks võimaldati duši kasutamist ühel korral nädalas. Igal isikul oli oma voodikoht, oma padi, tekk, madrats ja voodipesu ning voodipesu vahetati reeglina kaks korda kuus. Ajavahemikul 22:00 – 06:00 oli vanglas öörahu, st oli tagatud, et iga vanglas viibiv isik saaks korralikult välja puhata. Vangla tagas toitlustamise kolm korda päevas. Tagatud oli igapäevane jalutamisvõimalus ja mõningased võimalused meelelahutuseks. Seega ei ole ilmnenud asjaolusid, mis halvendaks kehtivast õigusest tulenevale piirmäärale vastava kambripinna mõju ning annaks aluse pidada kinnipidamistingimusi õigusvastaseks ajavahemikus 22.05.2013 – 08.05.
- Kaebaja ei ole ei kaebuses kohtule ega kahju hüvitamise taotluses vastustajale kurtnud kinnipidamistingimuste üle muus osas peale põrandapinna nappuse.
- Ajavahemikus 08.05.2013 – 21.05.2013 viibis kaebaja kambris, kus pinda ühe inimese kohta oli vastavuses VSKE § 6 lg 6 v.r nõudega, st üle 2,5 m2 (2,72 m2). Samas ei olnud tagatud EIK praktikas väljakujundatud tase (3 m2), mille rikkumine loob eelnevalt viidatud praktika kohaselt tugeva eelduse, et pidada kinnipidamistingimusi õigusvastaseks. EIK praktikast ega Eesti õigusaktidest ei tulene aga, et ilma tualettruumi pindala ja mööblialust põrandat arvesse võtmata peab kinnipeetava käsutuses igal juhul olema põrandapinda vähemalt 3 m
- Riigikohtu seisukohtade järgi ei ole ka põrandapind 2,5 m2 vanglas kinni peetava inimese kohta sedavõrd väike, et inimväärikuse alandamist saaks eeldada. Riigikohtu hinnangul alandaks inimväärikust tõenäoliselt see, kui isik oleks sunnitud pikka aega viibima ruumis, kus tema jaoks on isiklikku põrandapinda 2,5 m
- Muidu head kinnipidamistingimused võivad väärikust alandava kohtlemise välistada ka alla 3 m2 suuruse isikliku ruumi puhul. (Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-9-14, p-d 37 ja 38; halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-4215, p 18).
- Praegusel juhul ei viibinud kaebaja alla 3 m2 tingimustes pikka aega, vaid ainult 14 päeva. Seejuures oli tagatud ka sel ajal riigisiseses õigus kehtinud määr (2,5 m2) ja seda isegi oluliselt ületatud (2,72 m2). EIK on nt leidnud, et isiku paigutamine 19 päevaks kambrisse põrandapinnaga umbes 2 m2 kinnipeetava kohta ei ületa EIÕK art 3 rikkumise tuvastamiseks vajalikku minimaalset raskustaset (otsus asjades nr 43710/07 jt: Fetisov jt/Venemaa, p 134, 138). 5
(6)3-15-1705 Kohtlemise kestus on oluline faktor, mida tuleb hinnata kogumis muude asjaoludega (viidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-15, p 21). Tähele tuleb panna, et selline kinnipidamine toimus kõnealuse perioodi alguses ning edaspidi on vastustaja järjekindlalt taganud põrandapinna 3 m2 ületavas ulatuses. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja olukorda oleks raskendanud muud ebakohased olmetingimused kambris (vt eespool otsuse p 11). Kaebaja võrdlemisi piiratud võimalus viibida väljaspool kambrit oli tingitud tema vahistatu staatusest (VangS § 90 lg 3) ning seda saab pidada kriminaalmenetluse ajal vahi all viibimisega paratamatult kaasnevaks ebameeldivuseks. Vahistatu saab vastavalt VangS § 93 lg-le 5 iga päev ühe tunni värskes õhus jalutada ning asjas pole vaidlust, et kaebajale poleks sellist kambrivälist liikumisvõimalust antud. Samas ei ole see kuigivõrd oluline leevendus ruuminappusele. Mõnevõrra leevendavad ruuminappust vastustaja kirjeldatud võimalused nagu kirjavahetus ja helistamine, võimalus laenutada raamatukogust raamatuid, lugeda ajalehti, teha sisseoste, suhelda kaplani, sotsiaaltöötajate ja psühholoogiga. Soovi korral on kambritesse lubatud ka isiklikke raadioid, televiisoreid ja muid meelelahutusliku iseloomuga esemeid. Selliste võimaluste leevendavat mõju on tunnustanud ka kohtupraktika (Riigikohtu viidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-15, p 22 ja seal viidatud EIK praktika). Kui ka kaebaja ei ole asunud kõiki kirjeldatud võimalusi kohe vanglas viibimise esimestest päevadest alates aktiivselt kasutama, on nende võimaluste kättesaadavus oluline faktor kinnipidamistingimuste kui terviku õiguspärasuse hindamisel kogu kinnipidamisperioodi arvestades. 14. Arvestades ruuminappuse tingimustes viibimise lühiajalisust, olmetingimusi kogumis ning piiratud liikumisvõimalust mõnevõrra tasandavaid suhtlemis- ja tegevusvõimalusi ei pea kohus kaebaja ebamugavusi sellisteks, et need ületaks inimväärikuse alandamise künnist ning seda isegi vahistatu režiimi tingimustes. Seega pole täidetud RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaldamise eeldus – puudub vastustaja poolt kaebaja inimväärikust alandav õigusvastane kohtlemine, mis tingiks hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD 15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 6
(6)