lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Kohtuväline menetleja: Tööinspektsioon. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: Krista 47307100329; elukoht: XXXX. RESOLUTSIOON Lagus; isikukood: Menetlusaluse isiku kaitsja: advokaat Villy Lopman, Advokaadibüroo RASK, Rotermanni tn 8 „Uus Jahuladu“, Tallinn. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras 1. Jätta Krista Laguse kaitsja kaebus Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Marlee Kruusimäe 27.05.2016 kiirmenetluse otsusele nr 3-2/4834 Krista Laguse karistamises
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot rahuldamata. 2. Jätta Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Marlee Kruusimäe 27.05.2016 kiirmenetluse otsus nr 3-2/4834 Krista Laguse karistamises
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot muutmata ja tühistamata.
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, selles, et Krista Lagus olles XXXXAS juhatuse liige rikkus
ja
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja alljärgneva kaebuse. 2.
§-des 101 ja 102 sätestatud regulatsiooni. Otsuses kirjeldatakse muu hulgas seda, et väärteomenetluse käigus selgus, et usaldusisikuga või selle puudumisel töötajatega ei olnud konsulteeritud ning et usaldusisikule ega töötajatele
Samas on menetleja otsuse lk-l 2 refereerinud kaebaja ütlusi, mille kohaselt olid töötajad kollektiivsest ülesütlemisest informeeritud ning töötajatel oli võimalus valida, mil viisil töölepingud lõpetada. Seega esineb ilmselge vastuolu etteheidetava informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise osas. Ainuüksi kaebaja ütlustest tuleneb selgelt, et XXXXAS-i töötajad olid olukorrast informeeritud ning neile anti võimalus valida, mil viisil töölepingud lõpetada. Samuti ei olnud otsuse tegemisel selge, kas ja millises ulatuses oli usaldusisikule või töötajatele edastatud
9. Siinkohal tuleb tähele panna, et menetleja ei ole otsuse tegemisel välja selgitanud, kummal juhatuse liikmel lasus kohustus järgida
§-des 101 ja 102 sätestatud nõuete täitmist. XXXXAS ja kaebaja vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingus on sätestatud, et kaebaja vastutusalaks on XXXXAS finantsjuhtimine, XXXXAS tütarettevõtete juhtimistegevuses osalemine ning XXXXAS üldjuhtimises osalemine (Lisa 2 - K.Lagus ja XXXXAS vaheline juhatuse liikme leping, vt p 2.5). Töösuhteid puudutate valdkondades oli vastutus ning sellest johtuvalt ka vastavad kohustused teisel juhatuse liikmel XXXX.
16. Vaatamata asjaolule, et
lg 1 ja lg 2 osas ei olnud kiirmenetluse kohaldamisel väärteo toimepanemise asjaolud selged, selgitab kaitsja, et väärteoasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid töötajate informeerimise või konsulteerimise või neile
Kaebaja kiirmenetluse otsuses refereeritud ütlustest tuleneb selgelt, et XXXXAS olid teadlikud kollektiivsest töölepingute ülesütlemisest. Sõltumata eeltoodule ei ole menetleja ilma vastupidist kinnitava tõendita kaebaja selgitusi arvesse võtnud. Kaitsja taotleb: 1) tühistada Tööinspektsiooni 13.06.
27.05.2016 kiirmenetluse otsuses nr 3-2/4834 on selgelt välja toodud, et XXXXAS (pankrotis) juhatuse liige Krista Lagus selgitas 27.05.2016 koostatud ülekuulamise protokollis, et: „/.../ töötajad olid igati nõustatud ja informeeritud toimuvast koosolekutel ning skype kaudu. Kahjuks esitasime Eesti Töötukassale andmed alles 31.03.2016, mitte eelnevalt. Eesti Töötukassale tõesti 15 päeva enne koondamist teadet ei läinud, kuna ei meie jurist ega ajutine pankrotihaldur ei teavitanud selle vajalikkusest. Töötajad olid igakülgselt informeeritud ja hoitud, kuid mitte seaduses sätestatud dokumendi vormis. Kahetsen väga juhtunut, kuid toetusin protsessis ajutise pankrotihalduri A. Tootsmani ja juristi nõuannetele. Usaldasin nende ekspertiisi. Miks kumbki neist ei olnud teadlik
Minu südametunnistus on puhas selles mõttes, et töötajatele mingit kahju ei sündinud, isegi kui reglement jäi täitmata. Nad olid igakülgselt hoitud ja nõustatud.“ Need sõnad pani kaebaja omakäeliselt 27.05.2016 toimunud ülekuulamise kohta vormistatud protokolli kirja (väärteoasja 3-2/4834 tl nr 29 ja 29 pöördel).
§-d 101–103 näevad ette menetlusreeglid, mida tööandja peab järgima, kui ta kavandab
§-s 90 toodud kollektiivset koondamist. Paragrahv 101 reguleerib töötajate informeerimist ja nendega konsulteerimist töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel. Kui tööandjal tekib vajadus töötajaid kollektiivselt koondada, peab ta enne töölepingute lõppemiseks ülesütlemisavalduste esitamist töötajaid informeerima ja nendega konsulteerima. Konsultatsioon tuleb läbi viia aegsasti enne ülesütlemisavalduste esitamist, tagades piisava aja töötajate ettepanekute läbiarutamiseks ning omapoolsete selgituste andmiseks. Konsulteerimise edukaks läbiviimiseks peab tööandja töötajate esindajale või tema puudumisel töötajatele esitama kogu olulise teabe kavandatavate ülesütlemiste kohta (
lõige 2), esitades viidatud teabe samaaegselt Eesti Töötukassale (
Töötukassa varajane teavitamine kollektiivsest koondamisest annab ametile võimaluse ja kohustuse valmistuda tõhusalt kollektiivse koondamise tagajärgede leevendamiseks. Nii Eesti Töötukassale kui töötajatele esitatav teave peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri, Intranet vms) ning sisaldama ülesütlemise põhjuseid, töötajate arvu ja ametinimetusi tööandja juures, samuti andmeid nende töötajate kohta, kelle töösuhe plaanitakse üles öelda (arv, ametinimetused ja valikukriteeriumid, kui vastavasisulised kriteeriumid on olemas), ajavahemik, mille jooksul kavandatakse töölepingud üles öelda, ja juhul, kui töötajatele makstakse lisaks seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud hüvitisi, siis selliste hüvitiste arvutamise viis. Usaldusisikul või töötajatel on õigus kohtuda tööandja esindajatega ja teha ettepanekuid kavandatava kollektiivse koondamise osas (
Ettepanekud tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 15 päeva jooksul
lõikes 2 nimetatud teatise kättesaamisest arvates (
Seega teavitamiskohustus (nii töötajate kui Töötukassa) peab olema täidetud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuigi ei ole keelatud töötajaid lisaks ka suuliselt 1 Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. – Sotsiaalministeerium, Juura Kirjastus, 2013, lk 115-116. Arvutivõrgus kättesaadav aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused _toolepingu_seaduse_juurde.pdf 4 informeerida, siis suusõnalise info edastamine koosolekutel või Skype vahendusel ei ole tagantjärgi tõendatav või on selle kontrollimine üsna keeruline (sh, millal infot edastati ja millise sisuga). Samuti puudub informeeritavatel hilisemalt võimalus suuliselt edastatud teavet vajadusel üle kontrollida ning suuline informeerimine võib tekitada vääriti mõistmist (näiteks koosolekul mitteviibinud töötaja kuuleb kollektiivsest koondamisest kolleegilt, kes võis infot valesti tõlgendada või moonutada). Seaduses ettenähtud töötajate teavitamise vorm ning kohustuslikud teabe liigid ei ole juhuslikud, vaid põhjusega anda töötajatele tegelik ja piisav teave, et viimased saaks parimal viisil kohaneda muutustega, teha õigemaid otsuseid tulevikuks ning et Töötukassa saaks efektiivseimail viisil toetada oma teenustega peatselt töö kaotavaid inimesi. Õigeaegne teavitamine võib isegi vältida või vähendada töösuhte lõppemist, sh läbirääkimiste raames on võimalik töölepingu tingimuste muutmine töökoha säilimise eesmärgil. Seaduses sätestatud minimaalsete tingimuste täitmata jätmise korral ei saa väita, et töötajad said antud situatsioonis vajalikku teabe.
-s sätestatud kollektiivse ülesütlemise normistik põhineb Euroopa Nõukogu
2 Direktiiv 98/59/EÜ on kättesaadav lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=celex:31998L0059 arvutivõrgus aadressil: http://eur- 3 Töölepingu seaduse (299 SE) seletuskiri 01.07.2009 jõustunud seaduse juurde. Arvutivõrgus kättesaadav aadressil: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a595ab858438cd05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lep ingu%20seadus/ 5 lg-tes 2-4 toodud kohustused. Kirjaliku teabe edastamine töötajatele ja Töötukassale töölepingute ülesütlemisavaldustega samaaegselt ei kanna
Tuginedes eeltoodule saab kohtuväline menetleja väita, et menetlusalune isik Krista Lagus, isegi kui ta teavitas töötajaid Skype vahendusel või selgitas koosolekutel ettevõtte majanduslikku seisu ja sellega kaasnevaid tagajärgi töötajatele suuliselt, ei ole täitnud
lg-tes 2-4 toodud nõudeid töötajaid informeerida ja nendega konsulteerida ning samaaegselt Eesti Töötukassat teavitada eesseisvast võimalikust kollektiivsest koondamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3.1.2. Kaebaja toob kaebuses muuhulgas välja järgmist (sõnastus muutmata): „/.../menetleja ei ole otsuse tegemisel välja selgitanud, kummal juhatuse liikmel lasus kohustus järgida
§-des 101 ja 102 sätestatud nõuete täitmist. XXXXAS ja kaebaja vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingus on sätestatud, et kaebaja vastutusalaks on XXXXAS finantsjuhtimine, XXXXAS tütarettevõtte tegevuses osalemine ning XXXXAS üldjuhtimises osalemine. Töösuhteid puudutate valdkondades oli vastutus ning sellest juhtuvalt ka vastavad kohustused teisel juhatuse liikmel XXXX.“ Lähtuvalt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1, § 315 lg-st 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §–st 35 peab juriidilise isiku juhtorgani liikmed täitma oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on märkinud, et juhatuse liikme hoolsuskohustust oma kohustuste täitmisel saab pidada täidetuks, kui ka teine keskmine heas usus tegutsev professionaal oleks sarnases olukorras samamoodi käitunud (RKTKo 3-2-1-33-10). Nagu eelnevalt märgitud, siis juhatuse liikmed peavad oma töös lähtuma neile seadusega pandud kohustustest (nt hoolsus- ja lojaalsuskohustus) ning neist kohustustest, mis võivad tuleneda ka juhatuse liikmega sõlmitud ametilepingust. Samas annab lepingu sõlmimine võimaluse mitte üksnes laiendada ja täpsustada juhatuse liikme vastutust vaid ka sätestada selgemad reeglid juhatuse töökorraldusele, määrata kindlaks juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad ja piirata rahaliselt, ajaliselt, raskusastmelt jms asjaolude poolest juhatuse liikme vastutust. Vastutusvaldkondade jagamine on üks viis, kuidas juhatuse liikmetel on võimalik vähendada oma vastutust ning eriti suuremate äriühingute puhul on see ka tavapärane ja mõistlik. Siiski ei vabasta vastutusvaldkondade jagamine ülejäänud juhatuse liikmeid automaatselt vastutusest. Võib tekkida olukord, kus üks juhatuse liige on rikkunud küll oma kohustust ja tekitanud sellega äriühingule kahju, kuid teised ei ole seetõttu tingimata vastutusest vabastatud, kui neil lasus järelevalve kohustus. Näiteks võivad olla teised juhatuse liikmed oma kohustust rikkunud sellega, et ei näidanud üles piisavalt hoolt, et rikkumist avastada ja ära hoida. Seejuures tsiviil- ja kriminaalmenetluses (aga ka väärteomenetluses) on vastutusvaldkondade jagamisel väga erinev tähendus. Näiteks nn XXXX kriminaalasjas (RKKKo 3-1-1-89-11) toonitas riigikohus, et kriminaalõiguslikult saab vastutada vaid iga juhatuse liige enda toime pandud tegude eest ning teised võivad vastutata kaasaitajatena, kui nad olid teost teadlikud ja tegutsesid ühise eesmärgi nimel. Samuti toonitas kohus, et paberil kirjas olev tööjaotus ei anna alust vastutuse välistamiseks – hinnata tuleb tegelikku tööjaotust ühingus. Kohtuväline menetleja soovib kaebaja tähelepanu juhtida asjaolule, et viimane on 17.05.2016 kohtuvälise menetleja ametnikule saadetud e-kirjas märkinud mh järgmist „/.../ Vastavalt juhatuse liikme lepingutele oli töötajatega seonduv XXXXvastutusala, alla kirjutasime kõik dokumendid siiski koos. XXXX poolt edastatud meie kui juhatuse seisukohtadega olen nõus – me tegelikult oma parima teadmise kohaselt tegime just kõik selleks, et töötajatega sai käitutud ausalt ja eetiliselt.“ (väärteoasja nr 3-2/4834 tl nr 24). Lisaks on Eesti Töötukassale 31.03.2016 edastatud teatisele kollektiivsest ülesütlemisest alla kirjutanud mõlemad juhatuse liikmed, nii kaebaja kui XXXX(väärteoasja nr 3-2/4834 tl nr 1). Antud väärteoasja puhul ei oma sisuliselt tähtsust juriidilise isiku teovõime ja esindusõigusega seonduv, sest süüteo sai seaduse mõistes toime panna iga tööandja rolli 6 (seaduses ettenähtud ülesannet/kohustust) seadusest tulenevalt või volituse alusel täitev füüsiline isik.
näeb ette vastutuse nii füüsilisele kui juriidilisele isikule. Seda, kas kohtuväline menetleja otsustab väärteomenetluse raames omistada vastutuse konkreetsele juriidilist isikut esindavale või tema huvides tegutsevale füüsilisele isikule või juriidilisele isikule endale või neile mõlemale, sõltub menetluse käigus väljaselgitatavatest asjaoludest ja ka sellest, kas seadus näeb ette vastutuse üksnes füüsilisele isikule või ka juriidilisele isikule. Seadus ei kohusta kohtuvälist menetlejat menetlema süütegu ainult ühe või teise suhtes või mõlema osas (kui kvalifikatsioon selle ette näeb) vaid selle otsustab kohtuväline menetleja igakordselt võttes aluseks kõiki menetluse asjaolusid. Karistusõiguses kehtiva süüpõhimõtte kohaselt vastutab iga süüvõimeline isik individuaalselt enda tegude eest. Seejuures soovib kohtuväline menetleja täpsustada, et antud väärteoasja raames on
Eelnevat arvesse võttes saab seega väita, et kuigi kaebajaga sõlmitud juhatuse liikme lepinguga on mõnevõrra täpsustatud tema vastutusvaldkondi, siis tegelikkuses, nagu ka kaebaja märkis 17.05.2016 e-kirjas, osaleti ettevõtte juhtimisel ja esindamisel (sh töötajaid puudutavates küsimustes, Töötukassa teavitamisel) ühiselt ning dokumente allkirjastasid mõlemad juhatuse liikmed samuti koos. Seega jääb kohtuväline menetleja otsuses väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt väärteomenetluse käigus selgus, et XXXXAS-is (pankrotis) toimus töölepingute kollektiivne ülesütlemine
mõttes ning rikutud on
, 102 märgitud regulatsiooni töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral, st usaldusisikuga või selle puudumisel, töötajatega polnud konsulteeritud ning
lõikes 2 märgitud teavet usaldusisikule või selle puudumisel töötajatele ei esitatud ning andmetest ärakirja Eesti Töötukassale ei saadetud.
lõikes 1 märgitud kohustust saata Eesti Töötukassale
lõikes 2 märgitud andmed ja andmeid konsulteerimise kohta ei täidetud, kuid see oleks olnud reaalselt võimalik mõlemal juhatuse liikmel enne töölepingute kollektiivset ülesütlemist. XXXXAS (pankrotis) ei ole tööandjana täitnud töötajate informeerimise ja konsulteerimise kohustustust töötajate kollektiivsel koondamisel. Nimetatud kohustus lasub ettevõtte juhatusel, kes vastavalt ÄS § 306 esindab ja juhib aktsiaseltsi. XXXXAS (pankrotis) juhatus oli kaheliikmeline, juhatuse liikmeteks olid Krista Lagus ja XXXX. Väärteomenetluse raames ei ole tuvastatud, et juhatus oleks volitanud mõnda kolmandat isikut tegutsema töötajaid puudutavates küsimustes, sh töölepingute ülesütlemise kavandamiseks. Lähtudes eeltoodust on informeerimise ja konsulteerimise (
ja
) nõuete rikkumise eest vastutavateks isikuteks mõlemad juhatuse liikmed, kes on toime pannud
Tuginedes eeltoodule saab kohtuväline menetleja väita, et mõlemal juhatuse liikmel, nii kaebajal kui XXXX, oli reaalne võimalus, õigus ja kohustus täita seadusest tulenevaid tööandja kohustusi. Kui menetlusalune isik Krista Lagus oleks täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, oleks ta pidanud teadma temale kui XXXXAS (pankrotis) seaduslikule esindajale seadusest tulenevaid kohustusi ning saanud vältida
3.1.
§-des 101 ja 102 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise nõuete täitmata jätmisel on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus. Kohtuväline menetleja on 27.05.2016 väärteoasjas nr 3-2/4834 koostatud kiirmenetluse otsuses märkinud, et
§-des 101 ja 102 toodud nõuete täitmise kontrollimiseks läbiviidud järelevalvemenetluse raames leidis kinnitamist, et tööandja on jätnud täitmata
§-des 101 ja 102 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse. Nimelt 05.05.2016 töösuhete järelevalve käigus on kontrollitud
lg 1-3 ning
Tööandja ja pankrotihalduri poolt e-kirja teel saadetud dokumentidega/e-kirjadega tutvudes tööinspektor-jurist tuvastas, et tööandja andis 16-le töötajale 31.03.2016 teate töölepingute lõpetamise kohta (töölepingute lõppemise kuupäevaks oli 31.03.2016). Töölepingute kollektiivsest ülesütlemisest teavitas tööandja Eesti Töötukassat samuti 31.03.2016 olles eelnevalt töötajatele ülesütlemisavaldused kätte andnud. Tööandjal ei ole esitada dokumente, millest nähtuks töötajate informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmine kavandatava kollektiivse koondamise osas. Lähtudes eeltoodust on XXXXAS-is rikutud töötajate informeerimise ja konsulteerimise kohustust töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel
alusel ja ei ole teavitatud Eesti Töötukassat kollektiivsest ülesütlemisest
alusel.
reguleerib töötajate informeerimist ja nendega konsulteerimist töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel. Kui tööandjal tekib vajadus töötajaid kollektiivselt koondada, peab ta enne töölepingute lõppemiseks ülesütlemisavalduste esitamist töötajaid informeerima ja nendega konsulteerima. Konsultatsioon tuleb läbi viia aegsasti enne ülesütlemisavalduste tegemist, tagades piisava aja töötajate ettepanekute läbiarutamiseks ning omapoolsete selgituste andmiseks. Seega kaebaja kui tööandja seadusliku esindaja tegutsemiskohustus on välja toodud eelnevalt nimetatud sätetes: töötajaid oli vaja nõuetekohaselt teavitada ning nendega nõuetekohaselt konsulteerida konkreetse aja jooksul. Töötajate informeerimata ja konsulteerimata jätmisega töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel on rikutud
lg 1-3.
lg 1 kohaselt enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises.
lg 2 kohaselt selleks et usaldusisik saaks konsulteerimisel ettepanekuid teha, peab tööandja andma aegsasti usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele kogu vajaliku teabe kavandatava kollektiivse ülesütlemise kohta. Tööandja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitama vähemalt järgmised andmed: 1) kollektiivse ülesütlemise põhjused; 2) töötajate arv ja ametinimetused tööandja juures; 3) nende töötajate arv ja ametinimetused ning valikukriteeriumid, kellega tööleping kavandatakse üles öelda; 4) ajavahemik, mille jooksul kavandatakse töölepingud üles öelda; 5) töötajatele lisaks seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud hüvitistele makstava hüvitise arvutamise viis. 9
lg 3 kohaselt tööandja saadab
lõikes 2 nimetatud andmetest ärakirja Eesti Töötukassale samal ajal andmete esitamisega usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele.
kohaselt esitab tööandja pärast usaldusisiku või töötajatega konsulteerimist, ülesütlemisvajaduse ja -ulatuse ning võimalike rakendatavate meetmete täpsustumist § 101 lõikes 2 toodud andmete koosseisu uuesti Eesti Töötukassale. Kuivõrd konsulteerimisjärgselt andmete sisu muutub, tuleb töötukassale esitada ajakohastatud ja täpsustatud andmed, ühtlasi teave konsulteerimistulemuste kohta (
Teave tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandja saadab
lg 1 nimetatud andmetest ärakirja usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele samal ajal andmete esitamisega Eesti Töötukassale. 3.2.2. Kohtuväline menetleja peab siinjuures vajalikuks selgitada tööandja mõistet.
lõikest 1 tuleneb, et tööandjana mõistetakse töölepingu seaduses isikut (nii füüsilist kui juriidilist isikut), kelle juhtimisele ja kontrollile allub töötaja (tingimata füüsiline isik) ja kes maksab töötajale töö eest tasu. Juriidilisel isikul teatavasti ei ole teovõimet lahus teda esindava isiku teovõimest. Teisiti öeldes juriidiline isik kui abstraktsioon ei saa tegutseda iseseisvalt, vaid teda esindavate isikute kaudu. Juriidilise isiku seadusjärgne esindamise pädevus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 34 ja kuulub juriidilise isiku korral üldjuhul isiku juhatusele. Samuti on võimalik juriidilise isiku esindamine esinduse sätete alusel.
§-d 101 ja 102 sätestavad tööandjale väga selged kohustused seoses töötajate informeerimise ja konsulteerimisega ja Eesti Töötukassa teavitamisega kollektiivsest koondamisest. Eeltoodust tulenevalt täidab juriidilisest isikust tööandja neid kohustusi oma esindajate kaudu, samuti on juriidiline isik võimeline rikkuma neid kohustusi oma esindajate kaudu. Vastupidine tõlgendus tähendaks, et juriidilisest isikust tööandja ei olegi kohustatud neid kohustusi täitma, kuna ta saab neid täita ainult esindaja vahendusel ja esindaja kohustust seadus ei sätesta. XXXXAS (pankrotis) juhatus oli kaheliikmeline, juhatuse liikmeteks olid Krista Lagus ja XXXX. Lähtudes eeltoodust on informeerimise ja konsulteerimise (
ja
) nõuete rikkumise eest vastutavateks isikuteks juhatuse liikmed, kes olles jätnud eelnevalt mainitud kohustused nõuetekohaselt täitmata, on toime pannud
Seega kordamata juba käesoleva vastuse punktis 3.1.2 toodut, oli mõlemal juhatuse liikmel – nii kaebajal kui XXXX – reaalne võimalus, õigus ja kohustus täita seadusest tulenevaid tööandja kohustusi. Kui menetlusalune isik Krista Lagus, oleks täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, oleks ta pidanud teadma temale kui XXXXAS (pankrotis) seaduslikule esindajale seadusest tulenevaid kohustusi ning saanud vältida
3.2.
Minu südametunnistus on puhas selles mõttes, et töötajatele mingit kahju ei sündinud, isegi kui reglement jäi täitmata. Nad olid igakülgselt hoitud ja nõustatud“. 3.2.4. Seega tuginedes eeltoodule saab kohtuväline menetleja väita, et antud väärteoasjas on täidetud ja tuvastatud nii teo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis, sest kaebaja füüsilise isikuna jättis täitmata
§-des 101 ja 102, mille eest on ettenähtud seadusest tulenevalt vastutus (
Seetõttu puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ehk väärteotunnuste puudumise tõttu. 3.3. Kaebaja leiab, et „ei ole rikkunud
13.06.2016 kaebuse punkti 16 kohaselt „/.../ kaitsja selgitab, et väärteoasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid töötajate informeerimise või konsulteerimise või neile
Kaebaja kiirmenetluse otsuses refereeritud ütlustest tuleneb selgelt, et XXXXAS olid teadlikud kollektiivsest töölepingute ülesütlemisest. Sõltumata eeltoodule ei ole menetleja ilma vastupidist kinnitava tõendita kaebaja selgitusi arvesse võtnud“. Kohtuväline menetleja soovib juhtida kaebaja tähelepanu, et väärteoasjas nr 3-2/4834 27.05.2016 tehtud kiirmenetluse otsuse lõpposas on välja toodud väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid: 1) XXXXAS juhatuse liikme XXXX2016-03-31 e-kiri Eesti Töötukassale, mille lisas XXXXAS teatis kollektiivsest ülesütlemisest 31.03.2016; 2) Tööinspektsiooni kontrolli protokoll 05.05.2016 nr 3-1/3603-16; 3) Menetlusaluse isiku Krista Lagus ülekuulamise protokoll kiirmenetluses 27.05.
Minu südametunnistus on puhas selles mõttes, et töötajatele mingit kahju ei sündinud, isegi kui reglement jäi täitmata. Nad olid igakülgselt hoitud ja nõustatud“. Järelevalvemenetluse käigus palus tööinspektor-jurist XXXXAS juhatuse liikmetel saata dokumente, mis kinnitaksid, et nad on järginud
lg 1-3 ning
Samuti kinnitas Eesti Töötukassa, et nendeni ei ole jõudnud rohkem dokumente XXXXAS-ilt, kui vaid 31.03.2016 teade ülesütlemiste kohta. Kaebaja ei vastanud järelevalvemenetluse käigus järelevalvet läbi viinud tööinspektorjuristi kirjadele, ega esitanud arvamusi/vastuväiteid kontrolli protokollile (vt väärteoasja 32/4834 tl 3-10. Kaebaja kontakteerus väärtegu menetlenud kohtuvälise menetleja ametnikuga alles seejärel, kui talle oli saadetud kutse kohtuvälise menetleja juurde ilmumiseks. Ka sai kaebajaga telefonis vesteldud, kus ta samuti tunnistas, et kahjuks ei käitunud nad (s.o XXXXAS juhatuse liikmed) seadusekohaselt. Seega kordamata käesoleva vastuse punktides 3.1-3.2 väljatoodut, on antud väärteoasjas on täidetud ja tuvastatud nii teo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis, sest kaebaja füüsilise isikuna jättis täitmata
§-des 101 ja 102, mille eest on ettenähtud seadusest tulenevalt vastutus (
Kui menetlusalune isik Krista Lagus oleks täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, oleks ta pidanud teadma temale kui XXXXAS (pankrotis) seaduslikule esindajale seadusest tulenevaid kohustusi ning saanud vältida
Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas: Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta kaebuse arutamisest osa võtta ei soovi ja on kaebuses taotlenud asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas samuti leidnud, et kaebust saab läbi vaadata kohtuistungit korraldamata. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja kohtule edastatud väärteotoimikuga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles 12 menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kõigepealt analüüsib kohus, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Kaebuses märgitakse (p 13-15), et käesolevas asjas ei ole kiirmenetluse otsuse väärteo lühikirjelduses kirjeldatud menetlusaluse isiku tegutsemiskohustust ega kaebaja tahtlust väärteo toimepanemisel ja kuna kohtul ei ole võimalik väljuda kiirmenetluse otsuse puhul sellises otsuses esitatud väärteo lühikirjelduse piiridest, siis tuleb menetlus lõpetada vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatule. VTMS § 29 lg 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.
lg 1 sätestab füüsilisele isikule väärteokorras vastutuse informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest tööandja poolt töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel. Kõigepealt analüüsibki kohus, kas informeerimise ja konsulteerimise kohustus tööandja poolt töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel jäeti täitmata ning siis, kas menetlusalune isik oli kohustatud vastavat kohustust täitma.
lõikest 1 tuleneb, et tööandjana mõistetakse töölepingu seaduses isikut (nii füüsilist kui juriidilist isikut), kelle juhtimisele ja kontrollile allub töötaja ja kes maksab töötajale töö eest tasu. Juriidiline isik tegutseb teda esindavate isikute kaudu. Juriidilise isiku seadusjärgne esindamise pädevus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 34 ja kuulub juriidilise isiku korral üldjuhul isiku juhatusele. Samuti on võimalik juriidilise isiku esindamine esinduse sätete alusel.
§-d 101 ja 102 sätestavad tööandjale väga selged kohustused seoses töötajate informeerimise ja konsulteerimisega ja Eesti Töötukassa teavitamisega kollektiivsest koondamisest. Kiirmenetluse otsuses on üheselt kirjas, et XXXXAS (pankrotis) juhatuse liige Krista Lagus on rikkunud töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel
mõttes
ja § 102 märgitud regulatsiooni töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral, s.t usaldusisikuga või selle puudumisel, töötajatega polnud konsulteeritud ning
lõikes 2 märgitud teavet usaldusisikule või selle puudumisel töötajatele ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tähtaegselt esitatud ning andmetest ärakirja Eesti Töötukassale ei saadetud.
lõikes 1 märgitud kohustust saata Eesti Töötukassale
Seega on Krista Lagus toime pannud
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 1 sätestab, et enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises. Lg 2 kohaselt, selleks et usaldusisik saaks konsulteerimisel ettepanekuid teha, peab tööandja andma aegsasti usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele kogu vajaliku teabe kavandatava kollektiivse ülesütlemise kohta. Tööandja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitama vähemalt järgmised andmed: 1) kollektiivse ülesütlemise põhjused; 2) töötajate arv ja ametinimetused tööandja juures; 13 3) nende töötajate arv ja ametinimetused ning valikukriteeriumid, kellega tööleping kavandatakse üles öelda; 4) ajavahemik, mille jooksul kavandatakse töölepingud üles öelda; 5) töötajatele lisaks seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud hüvitistele makstava hüvitise arvutamise viis. Tööandja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetest ärakirja Eesti Töötukassale samal ajal andmete esitamisega usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele.
lg 1 kohaselt esitab tööandja pärast konsulteerimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Eesti Töötukassale käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 nimetatud andmed ja andmed konsulteerimise kohta vähemalt 15 päeva jooksul
lg 2 nimetatud teatise kättesaamisest arvates (
Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt esitati nii töötajatele kui Eesti Töötukassale kirjalik teade kollektiivsest ülesütlemisest 31.03.2016 (väärteoasja nr 3-2/4834 tl 1). Seega toimus kirjalik teavitamine samal päeval koondamisega, mitte 15 päeva varem nagu seda nõuab
Ka menetlusalune isik ise on seda sama oma ütlustega kinnitanud. XXXXAS (pankrotis) juhatuse liige Krista Lagus selgitas ülekuulamise protokollis (tl 28-32), et XXXXAS pankrotioht ilmnes 2015 aasta jooksul. Pankrotiavalduse andsime sisse 14.03.2016 ja pankrot kuulutati välja 19.04.
Minu südametunnistus on puhas selles mõttes, et töötajatele mingit kahju ei sündinud, isegi kui reglement jäi täitmata. Nad olid igakülgselt hoitud ja nõustatud. Kuigi menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oldi töötajaid juba varem teavitatud peatsest koondamisest koosolekutel, mida ei protokollitud (XXXX 14.05.2016 kell 11.01 email Marlee Kruusimäele) ja läbi skype, siis kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis neid teavitati esimest korda alles 31.03.2016. Igasuguse varasema (nt koosoleku protokoll) teavitamise kohta menetlusalune isik tõendeid esitanud ei ole. Samuti nähtub väärteo materjalidest, et Eesti Töötukassale edastati teade kollektiivsest ülesütlemisest alles 31.03.2016 (tl 1). Kõigest eeltoodust tuleneb üheselt, et XXXXAS jättis
ja 102 sätestatud kohustused seaduses nõutavas vormis täitmata, s.t et töötajatega oldi küll konsulteeritud suuliselt, kuid
lõikes 2 märgitud teavet kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töötajatele ei esitatud ning andmetest ärakirja Eesti Töötukassale ei saadetud.
lõikes 1 märgitud kohustust saata Eesti Töötukassale
lõikes 2 märgitud andmed ja andmeid konsulteerimise kohta tähtaegselt ei täidetud. Äriseadustiku § 180 lg 1 sätestab, et juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget ning ta peab olema teovõimeline füüsiline isik (ÄS § 180 lg 2). ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib iga juhatuse liige esindada osaühingut kõikide tehingute tegemisel, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187). Äriregistri teabesüsteemi andmetel (tl 17) on XXXXAS-l kaks juhatuse liiget Krista Lagus ja XXXX, samuti on märgitud, et ettevõtet võivad esindada kõigis tehingutes kaks juhatuse liiget ühiselt. Et juhatuse liikmete vastutus oli solidaarne nähtub ka väärteotoimiku materjalidest, mõlemal juhatuse liikmel oli 14 kohustus kõikidele dokumentidele koos alla kirjutada. Ka kohtule esitatud kaebuse lisas, s.o juhatuse liikme Krista Laguse lepingust ei tulene vastutuse piiranguid, vaid vastupidi, punktis 9.2. tuleneb juhatuse liikme vastutus teiste juhatuste liikmetega ühiselt ja solidaarselt, s.h vastutus kohaldatavate seaduste ja õigusaktide nõuete mittetäitmise eest. Kaebuses esitatud väide, et Krista Laugus ei tegelenud küsimustega, mis puudutasid töösuhteid puudutavaid valdkondi, ei ole tõendamist leidnud. Krista Lagus on ise protokolli märkinud, et nad teavitasid töötajaid koondamise võimalusest juba aegsasti nii koosolekutel kui Skype kaudu, töötajad olid igakülgselt hoitud ja nõustatud. Siit nähtub üheselt, et ka tema tegeles töötajate koondamise küsimustega. Samuti oli Eesti Töötukassale 31.03.2016 edastatud teatisel (tl 1) kollektiivsest ülesütlemisest mõlema juhatuse liikme, nii Krista Laguse kui XXXXallkirjad. Seega ka kogutud kirjalikest tõenditest nähtuv objektiivne käitumine näitab üheselt seda, et ka kaebuse esitaja faktiliselt tegeles töösuhteid puudutava valdkonnaga samaaegselt teise juhatuse liikmega. Väärteomenetluse jooksul ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Krista Lagus ei oleks teovõimeline füüsiline isik. Seega oli Krista Lagus süüvõimeline. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses esitatud seisukohaga, et Krista Lagus oli väärteo toimepanemise ajal XXXXAS juhtivtöötaja ja seadusliku ning pädeva esindajana ei taganud oma tegevusetusega XXXXAS õiguspärast käitumist. Siit tuleneb ka menetlusaluse isiku süüline käitumine ehk süü, mis seisnes selles, et ta ei käitunud õiguspäraselt, s.t ei täitnud talle seadusest tulenevat kohustust.
lg 1 näeb ette karistuse informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest tööandja poolt töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel, mis kujutab endast ehtsat tegevusetusdelikti. Vaidlustatud otsusest nähtub üheselt ka tegevusetuse inkrimineerimise puhul vajalik nõutav tegu (
lg 1-3 ja § 102 lg 1 ja 2), millist tegu toime pannes oleks menetlusalune isik olnud õiguslikult kohustatud tegutsema. Nõutav tegu on märgitud seaduses endas. Kiirmenetluse otsuses märgitud väärteo lühikirjeldusest nähtuvad üheselt nii menetlusaluse isiku kohustus nõutava teo tegemiseks kui ka nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, s.h menetlusaluse isiku käitumise süülisus. Kohtu hinnangul on
lg 1 objektiivne koosseis täidetud, kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et
lg 1-3 ja § 102 lg 1 ja 2 sätestatud kohustused on XXXXAS seadusliku esindaja Krista Laguse poolt seaduses sätestatud kohustuslikus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis jäetud tähtaegselt täitmata. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises, s.o
lg 1-3 ja 102 lg 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmata jätmine, on tuvastatud, ning menetlusaluse isiku käitumine on kvalifitseeritav
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik, kes on seda ka ise tunnistanud (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusalune isik jättis
ja 102 kohustused täitmata, siis on süütegu õigesti kvalifitseeritud
Siinkohal juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kuna eeltooduga on juba tõendatud, et väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusaluse isiku käitumises on väärteotoimiku materjalide alusel tõendamist leidnud
lg 1 sätestatud koosseisu olemasolu, siis kaebuses toodud väide kiirmenetluse kohaldamise aluse (VTMS § 55 lg 1 p 1) puudumise kohta ei ole leidnud kinnitust ning see tuleb jätta tähelepanuta. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Marlee Kruusimäe, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ja seega on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (VTMS § 133 p 5). Edasi on kaebuses kohtuvälisele menetlejale ette heidetud seda, et menetlusalusele isikule ei ole arusaadaval viisil teavitatud tema õigusi ja kohustusi (VTMS § 55 lg 2). Õigused ja kohustused on sätestatud VTMS § 19 ning nagu väärteotoimiku materjalidest nähtub on 15 menetlusalusele isikule vastavaid õigusi ja kohustusi tutvustatud kaks korda. Tööinspektsiooni poolt on 16.05.2016 edastatud kutsega saadetud menetlusalusele isikule VTMS § 19 toodud õigused ja kohustused. Sellist tutvustamise viisi on kohtupraktika tauninud, kuid tähelepanuta ei saa jätta seda, et 27.05.2016 on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile kiirmenetluses lisatud VTMS § 19 toodud õigused ja kohustused ning menetlusalune isik on oma käega alla kirjutanud, et mulle on selgitatud ja olen tutvunud protokolli pöördele märgitud menetlusalune isiku õiguste ja kohustustega vastavalt VTMS § 19 ja kiirmenetluse erisustega vastavalt § 55 lg 1 p 2 ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Vastavalt
lg 1 sätetele karistatakse informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest tööandja poolt töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku Krista Laguse isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga ning äriühingu puhul juriidilise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). 16 Seega on kiirmenetluse otsuses ära toodud kõik faktilised asjaolud, mille alusel on võimalik hinnata, et XXXXAS juhatuse liige Krista Lagus on pannud toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Kaebuses on ette heidetud kiirmenetluse otsuses subjektiivse koosseisu puudumist. Kohus leiab, et kiirmenetluse otsusest tulenevalt saab järeldada, et menetlusalune isik on väärteo toimepanemises süüdi ning kuna KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, siis ei oma süü konkreetne vorm tähtsust subjektiivse koosseisu kindlakstegemisel. Antud juhul on tuvastatud menetlusaluse isiku süüline käitumine olenemata selle konkreetsest vormist ning seega on tuvastatud ka subjektiivse koosseisu olemasolu. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt rikkus ta seaduses sätestatud teavitamiskohustust, kuna ei jurist ega ajutine pankrotihaldur ei teavitanud selle vajalikkusest. Kahetseb väga juhtunut, kuid toetus protsessis ajutise pankrotihalduri A. Tootsmanni ja juristi nõuannetele. Kahjuks reglemendikohast ametlikku dokumenti me ei vormistanud ja kahjuks esitasime Eesti Töötukassale andmed alles 31.03.2016, mitte eelnevalt. Kars § 13 lg 1 kohaselt isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema ning menetlusaluse isiku seadusest tulenev kohustus tegutseda on tuvastatud juba eelpool. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et väärtegude puhul on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg 3), mis vabastab menetleja väärtegude puhul spetsiaalsest psüühilise suhtumise vormi kindlakstegemise nõudest. Olukorras, kus seadus ei täpsusta üksiku väärteokoosseisu subjektiivsele küljele esitatavaid nõudeid, tuleb koosseis lugeda täidetuks, kui toimepanija tegutses vähemalt hooletusest (RKKKo 3-1-183-08 p 8; 3-1-1-7009 p 9; 3-1-1-28-11 p 13.4.1; 3-1-1-39-11 p 8; 3-1-1-11-14 p 12). Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt jättis ta seadusest tulenevad kohustused täitmata, kuna ajutine pankrotihaldur ega jurist sellele tähelepanu ei juhtinud. Seega käesoleval juhul on tegemist seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisega, s.t tegevusetusega, millest tuleneva tagajärge mittesaabumisele loota tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu ei ole võimalik. Seda eelkõige just seetõttu, et tegemist on tegevusetusdeliktiga. Isiku poolt
lg 1 ettenähtud väärteo puhul on tagajärg üheselt ette nähtav ja isik peab vähemalt möönma selle saabumist. Seega seaduses sätestatud teavitamiskohustust järgimata jättes möönab isik, et ta jätab tegemata teo, milleks ta on oma majandustegevuses õiguslikult kohustatud. Kohus leiab, et isegi juhul, kui menetlusalune isik oleks olnud keelueksimuses KarS § 39 tähenduses, kuna ta ei olnud
ja § 102 sätestatud kohustusest teadlik, ei oleks ka see olnud süüd välistavaks asjaoluks, vaid kõigest karistust kergendavaks asjaoluks. Kohus leiab, et menetlusalune isik olles äriühingu juhatuse liige pidi end vastava regulatsiooniga kurssi viima, seega oli eksimus menetlusaluse isiku jaoks välditav. Juhatuse liige ei saa pimesi usaldada juristi või ajutise pankrotihalduri soovitusi, tundmata ise huvi oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusnormide vastu, vaid peab ka ise end vastavate seadustega kurssi viima. Vastasel juhul ei oleks juhatuse liikme vastutusel mõtet, kui seda saaks veeretada kellegi teise kanda. Isegi juhul, kui K.Lagus pidas võimalikuks, et tema peab juhinduma vaid juhatuse liikme lepingust, siis on samas lepingus juhatuse liime ülesannete, kohustuste ja õiguste esimeses punktis (2.1.) märgitud, et „Juhatuse liige korraldab oma tegevust oma äranägemise järgi, kuid kooskõlas Lepingu, Seltsi põhikirja ning Seltsi ja juhatuse liikme tegevuse suhtes kohaldatavate õigusaktidega. Juba see säte näitab seda, et juhatuse liige peab olema kursis nii äritegevust kui ka tegutsemisvaldkonda reguleerivate õigusaktidega, sh ka neis sisalduvate nõuete, keeldude ja kohustustega. Menetlusalune isik ei ole ei kohtuvälisele menetlejale ega kohtule esitatud kaebuses esitanud ühtegi tõendit, mis oleks tema süüd vähendanud või välistanud, samuti ei ole selliseid tõendeid kogunud kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et menetlusalune isik oli temale inkrimineeritud tegevusetuse keelatusest teadlik ning seega pani temale inkrimineeritud väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 17 Kohus leiab, et kuigi vaidlustatud otsuses ei ole otsesõnu subjektiivsele koosseisule viidatud, on viidatud sellele, et tegemist on süülise käitumisega. Kuna väärteo korras on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, siis tahtluse erinevate vormide lahti seletamiseks väärteo lühikirjelduses ei näe kohus mingit vajadust. Seetõttu ei hinda kohus subjektiivse külje konkreetse vormi äranäitamata jätmist väärteomenetlusõiguse rikkumiseks, veel vähem oluliseks rikkumiseks, mis võiks tingida vaidlustatud otsuse tühistamise või muutmise. Seega ei vabane menetlusalune isik vastutusest ainuüksi seetõttu, et kiirmenetluse otsuses ei ole konkreetset süü vormi märgitud. Piisab kui on märgitud, et menetlusalune isik on väärteo toimepanemises süüdi. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Krista Lagus rikkus
lg 1-3 ja 102 lg 1 ja 2 sätestatud kohustusi ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine tööandja poolt töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel. Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt
lg 1 sätetele karistatakse informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest tööandja poolt töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul määrati Krista Lagusele karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o summas 200 eurot. Kuigi menetlusalune isik väitis, et ei jurist ega ajutine pankrotihaldur ei teavitanud neid
ja 102 sätestatud kohustustest ja tema tunneb, et on süüst puhas, siis antud asjaolu ei ole süüd välistavaks asjaoluks. Nagu juba eelpool on tõendamist leidnud, oli vastav kohustus seaduse alusel just temal ja teisel juhatuse liikmel ning asjaolu, et ta usaldas juristi ja ajutise pankrotihalduri arvamust, ise seaduses sätestatud norme kontrollimata, ei ole süüd vähendavaks asjaoluks, vaid näitab tema suhtumist temal lasunud kohustustesse ja toime pandud teosse. Arvestades süüteo asjaolusid, siis kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on karistust kergendavateks asjaoludeks loetud süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo avastamisele kaasaaitamine. Kohus leiab, et süü ülestunnistamisele ilmumist ei ole antud juhul võimalik kergendava asjaoluna arvestada. KarS § 57 lg 1 p 3 esimese alternatiivi kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatav süü ülestunnistamisele ilmumine ja sel juhul oleks isik ise pidanud minema Tööinspektsiooni süütegu üles tunnistama, mille toimepanemisest või toime panijast kohtuväline menetleja eelnevalt teadlik ei olnud. Antud juhul avastas süüteo toimepanemise Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist ja kutsus ise menetlusaluse isiku kohtuvälise menetleja juurde. Puutuvalt puhtsüdamlikku kahetsusse leiab kohus, et juhul, kui menetlusalune isik oma süüd tunnistas, siis äärmisel juhul saanuks seda asjaolu hinnata kahetsusena, kuid kohtu arvates oleks siiski ennatlik nimetada seda puhtsüdamlikuks. Nimelt viitab menetlusalune isik oma ülekuulamisprotokollis korduvalt sellele, et toetus ajutise pankrotihalduri ja juristi nõuannetele, millest saab järeldada, et menetlusalune isik peab eelkõige süüdlaseks juristi ja ajutist pankrotihaldurit. Sellisest ütluste sisust ei saa teha järeldusi puhtsüdamliku kahetsuse olemaolu kohta. Kohtule esitatud kaebus juba oma esitamise tõttu näitab kahetsusest loobumist ning kaebus oma sisult annab sellele loobumisele ka kinnitust. Mis puudutab kergendava asjaoluna märgitud süüteo avastamisele kaasaaitamist, siis leiab kohus, et taoline asjaolu peab tulenema väärteotoimikust. Kohus mingeid menetlusaluse isiku aktiivseid käitumisakte, mis aidanuks süüteo avastamisele kaasa, veel enam aktiivselt kaasa, ei 18 täheldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegelikkuses ei ole väärteomenetluses tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Antud juhul on kohtuväline menetleja määranud karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning arvestades menetlusaluse süü suurust ja kergendavate ning raskendavate asjaolude puudumist, siis nõustub kohus kiirmenetluse otsuses määratud karistuse määraga ega näe alust selle kergendamiseks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Puutuvalt kaitsja poolt kohtule 09.09.2016 esitatud täiendavasse kirjalikku selgitusse ja sellele lisatud dokumentidesse peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. VTMS § 120 sätestatud kirjalik menetlus ei näe ette võimalust, et kaebuse esitanud pool pärast kohtuvälise menetleja esindaja esitatud kirjalikku seisukohta esitaks veelkordse kirjaliku seisukoha lisaks juba esitatud kaebusele. Kirjalik menetlus on eelkõige menetluse vormiks, mis tagab menetlusökonoomika, st kulutab vähem kohtu ja menetluse poolte menetlusaega ning selle menetlusvormi kohaselt kohtuvälise menetleja otsusele esitatakse kaebus ja kohus küsib kohtuväliselt menetlejalt seisukoha nii kirjaliku menetluse võimalikkuse kui ka kaebuses esitatu kohta. Seejärel teeb kohus lahendi väärteotoimiku, menetlusaluse isiku või tema kaitsja kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha põhjal. Kui igale kirjalikule seisukohale esitataks uus vastaspoole kirjalik seisukoht, muutub see lõputuks kirjavahetuseks ning kirjalik menetlus minetab oma mõtte. Seejuures on tegemist kahe menetluse poole väitlemisega, milles kohtu roll muutub küsitavaks. Kui kaebuse esitaja peab vajalikuks tõendeid esitada, peab ta seda tegema kaebust esitades, mida näeb ette juba VTMS § 115 lg-s 5 sätestatu ning kirjalikus menetluses ei saa iga uue kirja või seisukohaga uusi tõendeid esitama hakata ning vastapoole järjekordset seisukohta küsida. Seetõttu jätab kohus 09.09.2016 kohtule esitatud kaitsja seisukoha tähelepanuta. Seisukohale on lisatud ka tõendina väidetavalt skype vestluse väljatrükk. Kohtule esitatud dokument on valdavalt inglisekeelne. Vastavalt VTMS § 2 sätestatule kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Seega peab tõendite esitamisel ja kogumisel lähtuma kriminaalmenetluse seadustiku sätetest. Kohus peab vajalikuks menetlusaluse isiku kaitsja tähelepanu juhtida KrMS § 10 lõikele 3, mille kohaselt kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- või kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Kohtu arusaama kohaselt on kaitsja jaoks tõendusliku tähtsusega just inglisekeelne tekst. Kuivõrd esitatud dokument ei vasta KrMS § 10 lg 3 sätestatud nõudele, leiab kohus, et tegemist on menetlusnormidele mittevastava dokumendiga ja kohus ei saa seda tõendina vastu võtta. Selgitusele on lisatud ka Lisa 2, mis vastavalt selgituse punktile 32 puudutab taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Taotlusse märgitult VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks mh kaitsja mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et taotlus kaitsja tasu hüvitamiseks tulnuks esitada mitte uue selgituse lisana, vaid esitatud kaebuse lisana. Teiseks peab kohus vajalikuks märkida, et väärteomenetluses puudub kaitsjale makstud tasu hüvitamise osas vajadus viidata VTMS § 38 lõikele 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 1 sätetele kui see küsimus on üheselt lahendatud väärteomenetluse seadustiku paragrahviga 23, mis sätestab nii hüvitamise alused kui ka eelarve, millisest need kulud hüvitatakse. /allkirjastatud digitaalselt/ 19
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.