KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2262 Haldusasi A.N.i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldam
) § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. A.N. taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna tal puuduvad sissetulekud. Ehkki menetlusabi taotlus ei vasta
§ 115
nõuetele, siis on ilmne, et vormikohase menetlusabi taotluse esitamiseks taotluse käiguta jätmine ei annaks kohtule täiendavat informatsiooni taotleja majandusliku seisundi kohta ning üksnes pikendaks esialgse õiguskaitse taotluse sisulist lahendamist. Kohus palus Tallinna Vanglal esitada taotleja vanglasisese isikukonto väljavõtte ning sellest nähtuvalt ei ole taotleja kontol ajavahemikul 11.07.2016 – 11.11.2016 rahalisi liikumisi toimunud ning tema konto jääk on 0,05 senti (tl 9). Seega on taotleja maksejõuetu nõutava riigilõivu tasumiseks. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (
§ 252
lg 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (
§ 249
lg 1), ei pea kohus praegusel juhul otstarbekaks analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust, vaid annab taotleja maksevõimetuse tõttu taotlejale menetlusabi ja vabastab ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 5.
§ 249
lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.
§ 249
lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Seega tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-31-85-04 p 15). 6. Tallinna Vangla 09.11.2016 otsusega nr 5-8/16/23731-2 jäeti A.N.i 16.10.2016 taotlus- väljastada sektsioonidesse 1-4 lauamänge- rahuldamata ja selgitati, millised võimalused on Tallinna Vanglas vabaaja veetmiseks. 2 A.N. esitas 09.11.2016 vanglale vaide otsuse tühistamiseks ja vangla kohustamiseks taotlus rahuldada (tl 8). Seega on käesolevas asjas käimas vaidemenetlus, mille raames on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle (
§ 249lg-d 2 ja 5).
- A.N. taotleb kohtult esialgse õiguskaitse korras tema 16.10.2016 taotluse rahuldamist. Kohus leiab, et A.N.il puudub esialgse õiguskaitse vajadus, millest tulenevalt tuleb jätta taotlus rahuldamata. A.N. on esitanud vanglale kohustamisnõude väljastada sektsioonidesse 1-4 lauamänge ja tagada mingeid vabaaja veetmise võimalusi. Esiteks puudub kohtul igasugune alus kahelda, et Tallinna Vangla on võimeline vaide või hiljem ka kohtukaebuse rahuldamise korral kaebaja nõude täitma ja vastavad toimingud sooritama (väljastama lauamängud ja tagama vabaaja veetmise võimalusi). Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd kohtuotsuse täitmine ei saa kuidagi osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks juhul, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Järelikult on täitmata esmane eeldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kohustamisnõuete esitamisel ei ole üldjuhul esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ega vajalik ning seda eriti juhul, kui sellega otsustaks juba ette ära vaidluse lõpptulemus. Sellistel juhtudel saab esialgse õiguskaitse kohaldamine tulla kõne alla üksnes erandlikelt juhtudel, millist käesoleval juhul ei esine.
- Teiseks leiab kohus, et taotleja vaidel ning hilisemal võimalikul kaebusel on väga vähesed eduväljavaated, millest tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine samuti põhjendatud ega lubatav. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus leiab, et vangistusseadusest, vangla sisekorraeeskirjast ega muudest alamalseisvatest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda vanglalt väljastada sektsioonidesse lauamänge ning tagada konkreetseid vabaaja veetmise võimalusi.
- Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata. Arvestades asjaoluga, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja vaidel ning hilisemal võimalikul kohtukaebusel on vähesed eduväljavaated, siis puudub kohtul vajadus eraldi ja pikemalt kaaluda avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi. Samas nähtub, et kaebaja ise on hõivatud huviringi tegevusega, kuna talle on antud luba tema taotluse alusel osalemiseks kunstiringis (07.11.16). Väidetavat kaebaja tegevusetust on võimalik vältida osalemisega huviringis või ka nt raamatukogu teenust kasutades, mis toimub graafiku alusel. Kaebaja ei ole märkinud, et talle tehakse takistusi olemasolevate võimaluste kasutamises ja et see tooks kaasa tagajärgi.
- Haldusasi nr 3-16-2262 on määratud kohtunik Daimar Liivi menetlusse. Kohtunik Daimar Liivi puhkusel viibimise tõttu ja arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust, lahendab esialgse õiguskaitse taotluse valvekohtunikuna Karin Kalmiste. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik 3