← Eesti

1-16-6432/40

Obsah (4)§ 199§ 200§ 64§ 185

1-16-6432 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-6432 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Orvi Tali Apelleeritud k

§ 199

lg 2 p 5,9 ja § 200 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Vladislav Budichi kaitsja vandeadvokaat Alar Neilandi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.
  2. Välja mõista Vladislav Budichilt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Alar Neilandile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  3. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
  4. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Harju Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsusega lühimenetluses tunnistati Vladislav Budich süüdi ja karistati

§ 199

lg 2 p 5,9 järgi vangistusega 1 aastaks 6 kuuks ja

§ 200

lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 aastaks 6 kuuks.

§ 64lg 1 alusel suurendas kohus üksikkaristustest raskeimat ja mõistis liitkaristuseks vangistuse 8 aastaks. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse s.o 1 aasta 7 kuu 17 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 11 kuud 17 päeva vangistust alates kinnipidamisest
  3. mail
  4. V. Budich tunnistati

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi süüdi selles, et ta 2016.

aasta märtsikuu esimesel poolel täpselt kindlaks tegemata ajal varastas Tallinnas Mustamäe tee 173-53 asuvast korterist AS 201.40 eurot maksva mobiiltelefoni ja 19. aprillil 2016 Tallinnas Mustamäe tee 201 asuva elumaja trepikoja ukse juures AU jope taskust avalikult rahakoti koos raha ja dokumentidega 23 euro väärtuses. Veel tunnistati V. Budich süüdi

§ 200lg 2 p 4 järgi selles, et ta 27.

märtsil 2016 Tallinnas E. Vilde tee 113b asuva kaupluse juures lõi TR ühel korra rusikaga näkku ja vähemalt ühel korra jalaga rindkeresse, tekitades kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused ning seejärel võttis kannatanult ära rahakoti koos rahaga 110 euro väärtuses. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat A. Neiland, kes vaidlustab kohtuotsust üksnes V. Budichile mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb süüdistatavale mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist. Röövimise eest 6 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud, sest sanktsiooni alammäär on kolm aastat. Kuriteoga ei põhjustatud rasket tagajärge. Tekitatud kahju oli vaid 110 eurot. Kannatanu oli küll pensionär, kuid tarvitas enne tema suhtes toime pandud röövimist koos süüdistatavaga alkoholi. Seetõttu ei pidanud süüdistatav kannatanu abitust eeldama. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel tuleb rakendada karistuste osalise liitmise printsiipi. Taotlust põhjendatakse sellega, et kõigi kolme kuriteoga tekitati kahju vaid 371,30 eurot, kannatanule ei tekitatud tervisekahjustust ega esine muid raskeid tagajärgi. Kaitsja hinnangul on antud asjas põhjendatud karistuste katmise printsiibi kohaldamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

  1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
  2. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine 2

(4)võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Riigikohus on

  1. mai
  2. a otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

§ 200lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieaastase vangistuse.

Seega on sanktsiooni keskmine määr 9 aastat. Maakohus mõistis V. Budichile vangistuse 6 aastaks 6 kuuks, s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus on juba võtnud V. Budichi süü suuruse hindamisel arvesse seda, et kuriteoga põhjustatud kahju ei ole suur. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Maakohus märkis oma otsuses kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et varasemad karistused ei ole mõjutanud V. Budichit loobuma varavastaste kuritegude toimepanemisest. Praeguses kriminaalasjas pani ta kaks vargust ja ühe röövimise toime lühikese ajavahemiku jooksul pärast vanglast vabanemist. Maakohus on põhjendatult arvestanud karistust raskendava asjaoluna kannatanu vanust. Asjaolul, et kannatanu olevat enne tema suhtes toime pandud kuritegu koos süüdistatavaga alkoholi tarvitanud, ei välista selle karistust raskendava asjaolu esinemist V. Budichi käitumises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10. märtsi 2016. a otsuses nr. 3-1-1-20-16 märkinud, et

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale. Kuna praeguses kriminaalasjas ei ole V. Budichile mõistetud karistus mitte

§ 200

lg 2 sanktsiooni ülemmääras, vaid alla keskmist määra, siis on maakohus kohaldanud

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel põhjendatult karistuste osalise katmise põhimõtet. Seega on kaitsja apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ja kohtukolleegium jätab selle läbi vaatamata. 5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 5 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat A. Neilandile tasu väljamaksmise pabertaotluse pealdisena ja määras talle välja maksta 48 eurot. 3

(4)KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 180 lg 11 sätestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

§ 185lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse Kr

MS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse V. Budichi suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. 6. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et V. Budichile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on kaitsja apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.