Tsiviilasi nr.2-07-47790 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2010 Tallinn Tsiviilasja nu

ning kostja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

§ 21

lg 3 sätestab, et Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed.

§ 24

´lg 1 sätestab üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Äriregistri teabesüsteemis oleva kostja põhikirja p 40 järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 23.05.2007 kell 18.30 toimunud üldkoosolek oli kokku kutsutud põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda järgides. Põhikirja p 43 järgi tuleb kvoorumi puudumisel kutsuda uus üldkoosolek kokku 3 nädala jooksul. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korduskoosolek toimus 23.05.2007 kell 19. Kohus asub seisukohale, et korduskoosoleku kokkukutsumisel ei järgitud põhikirjas sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda.

§ 21

lg 1 ja põhikirja p 43 mõtte järgi peab üldkoosoleku kvoorumi puudumisel teatama korduskoosoleku toimumisest vähemalt 15 p ette. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks teatanud korduskoosolekust vastavalt põhikirjale. Koosolekute vahel oli ajaliselt 30 minutit, seetõttu ei ole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et 15 päevast etteteatamise tähtaega oleks järgitud. Kohus leiab, et 23.05.2007 toimunud KÜ XXXX üldkoosolek oli kokku kutsutud põhikirjas sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes ja seega tühine algusest peale. Tühisuse tuvastamiseks ei pea iseenesest eraldi hagi esitama, sest

§24´lg 2 järgi saab tühisusele tugineda nii hagi kui vastuväitena. Tühine õigustoiming ei too Ts

ÜS § 84 lg 1 järgi kaasa õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et tühised on kõik koosolekul vastu võetud otsused, kuid kuna hageja nõuab vaid otsuse nr 6 tühisuse tuvastamist, siis kohus ei saa väljuda hagi piiridest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja paigaldas kinnistu XXXX territooriumile liiklusmärgi, mis lubab sõiduki parkimise üksnes valdaja loal. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja sõiduk teisaldati 30.10.2007 kostja palvel. Kohtule esitatud kostja juhatuse liikme Priit Kuldi allkirjaga kirjast nähtub, et kostja on pöördunud liikluskorralduskeskuse poole palvega teisaldada hageja sõiduk, sest auto omanik ei ole kostjale teada ega ela XXXX majas. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole kinnistu Sõle 47 kaasomanik ega korteriomandi omanik. Hageja oli 30.10.2007 XXXX korteriomandi ja kaasomanik. Seega oli hagejal ka AÕS § 68 lg 1 tulenev õigus korteriomandite kaasomandi osa kasutada. Kohus leiab, et kostjal ei olnud õigust takistada kaasomanikul oma omandit kasutada ega pädevust ka vastavasisulist liiklusmärki paigaldada. Kohus leiab et kostja tegevust tuleb kvalifitseerida VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestatud õigusvastase tegevusena. Korteriühistu liikmelisust tuleb iseenesest käsitleda kui lepingulist suhet, kuid seda üksnes korteriühistu eesmärgilise tegevuse piires. Juhul, kui korteriühistu tegutseb väljaspool oma pädevust, ja kaasomandi kasutamise piiramine ei kuul ühistu pädevusse, tuleb seda käsitleda lepinguvälise õigussuhtena. Kostja vastuväited selle kohta, et hageja sõiduk takistas ehitustöid ja tuli seetõttu teisaldada tasulisse parklasse, ei ole asjakohased. Tunnistaja XXXX ütluste järgi palus kostja esindaja hagejat viia sõiduk hoovi teise otsa ja hageja keeldumisel teisaldati sõiduk. Kohus leiab, et kostja tegevus sõiduki teisaldamisel ei olnud proportsionaalne. Kui sõiduk teisaldamise põhjuseks oli ehitustööde takistamine, oleks olnud kohane viia hageja sõiduk kinnistu sellisele osale, kus see ei oleks ehitustöid taksitanud mitte korraldada hagejale väärteomenetluse protokolli koostamine ja viia sõiduk tasulisse parklasse. Kostja poolt juhatuse otsuse alusel liiklusmärgi paigaldamine, mis nähtub juhatuse 15.08.2007 protokollist, ei võta hagejalt kui koretriomandi omanikult õigust kasutada korteriomandi mõttelist osa. Veelgi enam, kostja juhatuse liige, kes peaks olema teadlik kõikide korteriühistu liikmete nimedest, on edastanud valeandmeid, mille tulemusena hageja vallasasi teisaldati. Hagejal oli õigus kinnistu territooriumile parkida, seega ei saanud tema suhtes kehtida ka kostja poolt paigaldatud liiklusmärk, sest hageja ise oligi valdajaks, kelle loal parkimine sai toimuda. Kostja tegevus oli põhjuslikus seoses kostja kahjuga, sest kostja juhatuse liikme palvel teisaldati hageja sõiduk st taksitati hagejal oma vallasomandi kasutamist ja valdamist ning hageja pidi sõiduki valduse taastamiseks tasuma trahvi, sõiduki teisaldamise ja parkla tasu. VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi on kostja kohustatud hagejale hüvitama sõiduki teisaldamise kulu 440 krooni, mis nähtub 30.10.2007 sõiduki tagastamise aktist nr 004591 ja trahvi 180 krooni, mis nähtub kiirmenetluse otsusest K

1. Hagejal oli parkimine kinnistul takistatud ja kahjuna tuleb käsitleda ka parkimistasu 30 krooni, mis nähtub 5.11.2007 OÜ XXXX arvest. Hageja on käsitlenud kahjuna ka korteriühistute liidule makstud 1300 krooni suurust tasu, õigusliku olukorra selgitamiseks mis nähtub Eest Korteriühistute Liidu 6.11.2007 arvest, mida liit tegi oma 24.10.2007 kirjaga. Kohus leiab, et tegemist on kahju hüvitamiseks tehtud kulutusega ja ka see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju kokku 1950 krooni. Hageja esitas nõude tunnistada kehtetuks kostja 14.11.2007 koosoleku otsuse p-d 1-
2. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas tegemist oli korteriühistu või korteriomanike koosolekuga, kas korteriühistu otsus on tehtud ühistu pädevuses olnud asjaolude suhtes või on see vastuolus mõne seaduse sättega. Kohus leiab, et koosolekut tuleb käsitleda kui korteriühistu koosolekut. Kostja 16.08.2007 kirjast nähtub, et kostja juhatus on teinud ettepaneku maja autoomanikele autovärava puldi ostmiseks. 19.09.2007 toimus parkimise kohta KÜ XXXX autoomanike koosolek, arved puldi eest maksmiseks on väljastanud kostja. 14.11.2007 toimunud koosoleku protokolli on pealkirjastatud kui ühistu koosolek. Protokollist võib lugeda, et ka varasemalt on 23.05.207 toimunud ühistu koosolekul parkimise küsimust arutatud. Kostja on järjepidevalt parkimise korraldamist käsitlenud kui ühistu õigust. Seetõttu ei ole kostja väited selle kohta, et tegemist oli kaasomanike koosolekuga, usutav. 14.11.2007 protokolli on küll märgitud, et osa võtab 34 ühistu liiget (omanikku), kuid protokoll on koostatud kostja poolt ja kogu aeg kostja valduses olnud, seega oli kostjal võimalik see märge sinna lisada. Kostja on ka 23.05.2007 koosoleku kohta koostanud kaks erinevat protokolli, mis kahandab veelgi kostja tõendite usaldusväärsust. Kohus leiab, et vastavalt AÕS § 68 lg 1 ja 72 lg 1 on asja kasutamise üle otsustamine asja omaniku pädevuses ja kaasomandis oleva asja kasutamine toimub kaasomanike enamuse otsusel. Korteriomandi kaasomandi osa kasutamise kohta on erisätted korteriomandi seaduses. Kohus leiab, et hagejal on õigus esitada nõue 14.11.2007 koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, sest see on esitatud tähtaegselt. Kohtul esitatud 14.11.2007 koosoleku protokollist nähtub, et koosolek otsustas järgmised asjaolud: autoparkla ehitamise ühistu kinnisele territooriumile, kinnitati autoparkla plaan, parkimiskohtade jaotuskava ja parkimiskohtade kasutamise eeskiri ning kinnitati konkreetsete parkimiskohtade kasutamise õigus kahele korteriomanikule. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et koosolekul toimus hääletamine isikute poolt, kel puudus kuni 1.07.2009 korteriühistuseaduse kohane esindusõigus. KÜS § 10 ´ keelas volituse andmise isikule, kes ei ole korteriühistu liige või ühistu liikmega kooselav pereliige. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tegemist oleks korteriomanike koosolekuga, et korteriomandi omanikke oleks seaduses sätestatud korras teavitatud koosoleku toimumisest. Isikul ei ole võimalik oma õigusi teostada, kui talle ei ole teada, et tal on vaja oma õiguste teostamise eest otsustada. Korteriühistu otsustuspädevus on oluliselt väiksem kui kaasomanike otsustuspädevus, seetõttu võib ühistu koosoleku kokkukutsumiseks olla piisav näiteks teate panemine ühistu trepikodadesse. Kaasomanike otsustuspädevus on laiem ja seetõttu on koosoleku kokkukutsumiseks sätestatud ka oluliselt rangemad reeglid. Kohus leiab, et koosolekul otsustati kaasomanike pädevusse kuuluvaid küsimusi ja seetõttu on tegemist seaduse vastaste otsustega, mis tuleb tunnistada kehtetuks. KÜ XXXX14.11.2007 üldkoosolekul protokolli nr 22 p 1-5 vastu võetud otsused ühistu kinnisele territooriumile autoparkla ehitamise kohta, autoparkla plaani kinnitamise kohta, parkimiskohtade jaotuskava ja parkimiskohtade kasutamise eeskirja kinnitamise kohta ning konkreetsete parkimiskohtade kasutamise õigus kahele korteriomanikule kinnitamise kohta. Kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kohtunik