1-15-348/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-348 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. novembri 2016 määrus Marko Nigoli (ik 38206264924) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Marko Nigol, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. M. Nigol tunnistati süüdi salajaste varguste ja sugulise kire ebaloomulikul viisil rahuldamise eest ja karistati vangistusega, mis jäeti katseaega kohaldades tingimisi täitmisele pööramata. Katseajal pani M. Nigol toime tapmise omakasu ajendil eriti julmal ning piinaval viisil, samuti röövimise ja vargused. Tallinna Ringkonnakohtu
5. septembri 2003 otsusega mõisteti M. Nigolile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 18 aastat vangistust. Sellele liideti Harju Maakohtu
6. mai otsusega KarS § 331 järgi mõistetud kahekuuline vangistus.
7. Kandmisele kuuluvaks karistuseks kujunes 15 aasta 2 kuu ja 17 päevane vangistus, kinnipeetava karistusaeg algas
8. mail 2005 ja lõpeb
9. juulil
12. juunil 2015 esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid M. Nigoli vangistusest enne tähtaega vabastamiseks otsustamiseks. Tartu Maakohus jättis
13. augusti 2015 määrusega M. Nigoli enne tähtaega vabastamata ning maakohtu taoline otsustust jäeti Tartu Ringkonnakohtu
14. septembri 2015 määrusega muutmata.
16. septembril 2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid M. Nigoli ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava M. Nigoli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
17. Tartu Maakohtu
18. novembri 2016 määrusega jäeti M. Nigol karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. M. Nigol on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Reaalset vangistust kannab M. Nigol esimest korda. Varasemalt on M. Nigol süüdi mõistetud varguse ja sugulise kire ebaloomuliku rahuldamise eest. Toimepandud kuritegude eest mõisteti M. Nigolile karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Katseajal pani M. Nigol toime uued kuriteod - omakasu ajendil ning eriti julmal ja piinaval viisil tapmise, röövimise ja vargused. M. Nigolile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 18 aastat vangistust. Käesoleval ajal kannab M. Nigol karistust kinnipeetava poolt ilma arsti ettekirjutuseta narkootilise aine amfetamiin valdamise ja tarvitamise eest, selle eest mõisteti toimepandud kuriteo eest karistuseks 2 kuud vangistust. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti M. Nigolile karistuseks 15 aastat 2 kuud 17 päeva vangistust. Seega kannab M. Nigol praegu vangistust kolme kohtuotsuse alusel. Mõistetud karistusest on tal kantud 11 aastat ja 4 kuud, kandmata karistuse pikkus on veidi rohkem kui 3 aastat ja 8 kuud.
20. Kohtuistungil avaldatu kohaselt kahetseb M. Nigol toimepandud kuritegusid ning leiab, et karistus on tema suhtes eesmärgi täitnud ning põhjust tema kinnipidamiseks enam ei ole. Kohus ei saa kinnipeetavaga nõustuda. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt on M. Nigol järjepidevalt rikkunud vanglas kehtestatud korda ja pannud toime väga erinevaid distsipliinirikkumisi. Viimati on M. Nigolit karistatud
21. augustil 2016 korralduse eiramise eest,
22. augustil 2016 korralduse eiramise ja talle mitte kuuluvate sigarettide omamise eest, enne seda
23. märtsil 2016 tubakatoodete võtmise eest kaaskinnipeetavalt. Kokku on M. Nigolil vangla iseloomustuse esitamise ajal 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. M. Nigoli õigusvastasest käitumisest vangistuse ajal nähtub selgelt, et ta ei ole suuteline alluma kehtestatud reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Sellest tulenevalt ei ole kohus ka veendunud, et M. Nigol oleks suuteline järgima kehtestatud reegleid vabaduses. Karistus ei saa olla täitnud oma eesmärki kinnipeetava puhul, kes ei suuda kehtestatud korrast kinni pidada. Lisaks sellele on prokurör oma arvamuses märkinud, et prokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 16922900062, milles kahtlustatakse M. Nigolit KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. M. Nigoli selgitas kahtlustuse aluseks olnud asjaolusid ja ka seda, et kriminaalmenetlus on käesolevaks ajaks lõpetatud. Kohtule sellekohast teavet edastatud ei ole.
24. Kohus nõustub M. Nigoliga, et tema puhul esineb ka mitmeid positiivseid asjaolusid, mis võiksid toetada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. M. Nigoli vabanemisjärgsed elutingimused on head. Kinnipeetavale on vabanemisel garanteeritud töö- ja elukoht ning sugulaste toetus. Karistuse kandmise ajal läbitud taasühiskonnastavad tegevused toetavad samuti tema võimalusi vabanemisel seaduskuulekalt toime tulla.
25. Jätmata tähelepanuta kõike positiivset, peab kohus vajalikuks rõhutada, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmiselt on siiski soodustus, mida kohus võib kohaldada. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. M. Nigolit karistati väga raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest pikaaegse vangistusega, mille ajal pani ta toime käesoleva kuriteo. Karistuse kandmise ajal on ta järjepidevalt toime pannud distsipliinirikkumisi. Kohtu arvates ei vasta sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt ligi 3 aastat 8 kuud enne karistusaja lõppu ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Oluline on, et karistus ei kanna üksnes erivaid ka üldpreventiivset eesmärki - raskete kuritegude eest mõistetav ja ka ärakantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Määruskaebus
26. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Nigol, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja uue tegemist, millega M. Nigol ennetähtaegselt tingimisi vangistusest vabastada.
27. M. Nigol on Tartu Vanglas alates
28. maist 2008 ja alates
29. aastast on M. Nigol tähtajatu töölepinguga sektori koristaja. Kinnipeetav on täitnud ITK kavas kõik kriteeriumid: osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, tasunud kõik kohtukulud ja kogunud vabanemisfondi 1300 eurot. M. Nigol lõpetas Tartu Kutsehariduskeskuse õppekava puhastusteenindaja kolmanda taseme
30. aasta suvel.
31. M. Nigol lisas määruskaebusele prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse kriminaalasjas 16922900062, koostatud
32. novembril 2016 ja Eesti Töötukassa vastuse kirjale, mis tõestab, et M. Nigol saab koheselt vanglast vabanedes asuda tööle oma erialal.
33. M. Nigolil esineb väga palju positiivseid asjaolusid, pika vangistuse tõttu on olemas vabanedes turvaline elukoht, kus on olemas 4-6 spetsialisti teda nõustamas. M. Nigol on ligikaudu 10 aastat osalenud tööhõives. On tõsi, et on olnud distsiplinaarrikkumisi, aga need on tingitud pikast vangistusest. M. Nigolile on määratud tugiisik, kindel elu- ja töökoht. Tartu Vangla esitatud iseloomustus tõestab, et kuriteo riskid on M. Nigole suhtes madalad ja riski pole. Tartu Vangla ei tegele juba 2 aastat M. Nigoliga, sest pole midagi pakkuda.
34. Määruskaebuse lisade kohaselt (kohtusse jõudnud
35. novembril 2016,
36. novembril 2016,
37. novembril 2016,
38. novembril 2016,
39. novembril 2016 ja
40. novembril 2016) on M. Nigoli väitel ka suitsetamisprobleem saanud vanglas kontrolli alla ja on loobunud
41. augusti 2016 sündmuse tõttu suitsetamisest täielikult, AS ISS Eesti on nõus koheselt M. Nigoli tööle võtma puhastusteenindajaks, sugulastest on M. Nigoli tädi Ü.K. nõus vabanemisel koheselt toetama. M. Nigol leiab, et pole õiglane jätta kinnipeetav vanglasse põhjusel, et ta on distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel saaks vähendada kohanemisraskusi. Tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel võimaldab kriminaalhooldaja järelevalve ja sotsiaalabi kinnipeetava kiirema taasintegreerimise ühiskonda. M. Nigoli sõnul ei ole vanglal enam sotsiaalprogramme pakkuda, seega on ta tegevusetu. Samuti edastas M. Nigol Tartu Vanglas läbitud sotsiaalprogrammide tunnistused „Eluviisitreening õigusrikkujale“, „Uus suund“. Ringkonnakohtu järeldused
42. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st
43. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgnevalt.
44. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg 2 p-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 loeteluna toodud materiaalseid nõudeid. Kohus võib alati keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest, kui süüdlane on ära kandnud KarS § 76 lg-s 2 nõutava karistusaja, kuid ei vasta KarS § 76 lg-s 4 sätestatud nõuetele. Jättes isiku ennetähtaegselt vabastamata, kuigi teda positiivselt iseloomustavaid tegureid on palju, peab kohus seda veenvalt põhjendama (Riigikohtu kriminaalkolleegium 3-1-1-59-14, punktis 10.2). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on veenvalt põhjendanud kogumis, millistel alustel ta ei vabastata M. Nigolit ennetähtaegselt vangistusest. Maakohus on välja toonud positiivselt iseloomustavad tegurid ning negatiivsed tegurid, mis kaaluvad üle positiivse, mistõttu ei ole alust M. Nigoli ennetähtaegsest vangistusest vabastamiseks. M. Nigoli ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse ajal ja süüdlase isik ehk M. Nigoli vabaduses viibides olevad käitumismustrid.
45. Maakohus on toonud välja, et prokuratuuri menetluses on mh ka kriminaalasi nr 16922900062, milles kahtlustatakse M. Nigolit KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Maakohtul puudusid materjalid, mis tõendaksid, et menetlus antud süüdistuses on lõpetatud. Ringkonnakohtule on määruskaebusega laekunud lisana kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus kriminaalasja nr 16922900062 osas. Ringkonnakohtule ei ole teada, kas kannatanu on esitanud KrMS § 207 lg 3 alusel kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise osas, kuid peab vajalikuks märkida, et käesolev süüdistus M. Nigoli vastu on vaid üks faktor, hindamaks, kas isiku käitumismustrid on muutunud, mistõttu võiks tulla kõne alla ennetähtaegne vangistusest tingimisi vabastamine.
46. M. Nigol on toime pannud raske isikuvastase kuriteo – tapmine piinaval ja julmal viisil omakasu eesmärgil, lisaks karistatud salajaste varguste ja sugulise kire ebaloomulikul viisil rahuldamise eest ning vanglakaristuse kandmise jooksul on toime pannud korduvalt distsiplinaarsüütegusid, käesoleval hetkel 6 kehtivat distsiplinaarrikkumist. Karistus ei ole täitnud oma eesmärki, kuna M. Nigol ei ole järginud vanglas kehtestatud reegleid, mistõttu puudub tõsimeelne veendumus, et M. Nigol hakkab vabanemisel käituma õiguspäraselt. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 34%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 33% ning uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 62%. Vabaduses viibides on vangla iseloomustuse kohaselt ohustatud teismelised poisid, üksikud vanemad mehed ja M. Nigol ise. Seega on ohutegur endiselt kõrge, mistõttu ei ole M. Nigoli ennetähtaegselt vangistusest vabastamine põhjendatud ja oleks käesoleval hetkel ennatlik. Samuti on oluline märkida, et ka vangla ning prokuratuur ei toeta M. Nigoli ennetähtaegset vabanemist.
47. Kaebaja on välja toonud, et ta on täitnud kõik ITK kava kriteeriumid – osalenud sotsiaalprogrammides, tasunud kohtukulud ja fondis on 1300 eurot ning töötab vanglas koristajana töölepingu alusel ja on omandanud hariduse puhastusteenindajana. Ka maakohus on positiivseid tegureid välja toonud – tal on vabanemisel garanteeritud elu- ja töökoht, ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning tal on sugulaste toetus. Siiski kaaluvad positiivse üle negatiivsed tegurid, mis iseloomustavad M. Nigoli käitumismustreid ja kuriteo toimepanemist katseajal. Vangla iseloomustuse kohaselt on M. Nigoli vabakslaskmise puhul tegemist kõrgohtliku riskiga avalikkusele ja lastele.
48. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. M. Nigoli raske isikuvastane kuritegu ning muud eelnevalt mainitud tegurid ei anna alust M. Nigoli ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau