Obsah (6)

§ 113§ 67§ 63§ 6§ 65§ 25

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS E E S T I VA B A R I I G I N I M E L Kohtuasja number 3-16-1209 Otsuse kuupäev 15. november 2016 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Aivar Noodi (nim

) § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada.

1. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kaebaja hoidis enda juures tubakatooteid. Valvur Sander Bubnovi 17.03.2016.a ettekanne (tl 26) ütleb, et valvur leidis pärast õhtust jalutuskäiku tehtud täielikul läbiotsimisel kaebaja vasaku botase sisse, talla alla peidetud suitsu (mark tuvastamata). Suits oli kokku pressitud ning läbipaistva kile sees. 15.04.2016.a õiendis (tl 28 pöördel) selgitas valvur, et leidis jalanõu talla alla tehtud peidikust tubakat ja näitas kohe seda kaebajale. Eeltoodu tõendab, et sigaret leiti kaebaja jalas olnud jalanõu seest ehk kaebaja juurest. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et VSKE § 82 lg 3 ei räägi tubakatoodete omamisest, vaid keelab nende enda juures hoidmise. Seetõttu ei ole määrav, kas sigaret kuulus kaebajale või mitte.
2. Olukorras, kus selgitusi toimunu kohta saavad anda ainult kinnipeetav ja vanglaametnik, on kohtupraktikas reeglina tuginetud vanglaametniku sõnadele. Vanglaametnikele on seadusega kehtestatud kõrged nõudmised ja nende suhtes viiakse läbi taustakontroll (

§ 113- 1141).

Vanglaametnik annab ametivande. Reeglina puudub põhjus, miks vanglaametnik peaks olema kinnipeetava suhtes erapoolik. Kohtu hinnangul tuleb vanglaametniku seletuse õigsust eeldada, kui ei esine asjaolusid, mis tekitavad selles kahtlusi. Praeguses asjas selliseid asjaolusid ei esine. Sisulisi lahknevusi valvuri kahe seletuse vahel ei ole. Esmases ettekandes ütles valvur, et sigaret leiti botase seest talla alt ja teises seletuses lihtsalt, et talla alt, täpsustamata, kas tegemist on välis- või sisetallaga. Viimati nimetatud ebatäpsus ei tähenda, nagu oleks valvur viidanud hoopis teisele asukohale. Kohus nõustub vastustajaga, et ei ole väga oluline, kas vahetult enne kõndimiseks kasutatud jalanõu sees olnud ja seeläbi eeldatavalt lagunenud või deformeerunud tubakatoote kohta tuleks kasutada sõna „sigaret“ või „tubakas“. Tegemist ei ole olemusliku erinevusega. Kohus kasutab kogu otsuses leitud eseme kohta sõna „sigaret“. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et ei ole oluline, kas sigaret oli kaebajal kaasas juba jalutuskäigule minnes ja kui ei olnud, siis kust kaebaja selle sai. Kaebaja arvates saab talle ette heidetud teo toimepanemist ümber lükata sellega, et sigareti tema valduses olemine ei ole teoreetiliselt võimalik. Kohus leidis eespool, et on tõendatud, et sigaret leiti kaebaja juurest. See fakt üksi lükkab ümber kaebaja põhjendused selle kohta, miks sigaretti tema juures olla ei saanud. Sigareti kaebaja juurest leidmise fakti ei lükka ümber ka see, kas kaebaja jalutuskäigule minnes avaldas, et tal on kaasas tubakatooteid, või ei teinud seda.

1. Kohus nõustub sellega, et tubakal on iseloomulik välimus ja lõhn ning seetõttu võis valvur eeldada, et leitud ese on sigaret. Kaebaja ei ole esitanud väiteid või tõendeid, mis looksid selle 3 3 suhtes mõistliku kahtluse. Teepuru on tubakast oluliselt erineva välimuse ja lõhnaga. Kaebaja pakutud muud võimalused on ilmselgelt ebausutavad - jalanõusse sattunud muld ei saa olla kilesse pakitud ning jalanõudes kasutatavad abistavad ained on reeglina tähistatud pakendis.
2. Kaebaja leidis, et sigareti võis tema jalanõu sisse peita keegi teine nii, et kaebaja ei olnud sellest teadlik. Kohtu hinnangul ei piisa vaidlustatud käskkirja tühistamise saavutamiseks üksnes selle väite paljasõnalisest esitamisest. Kohus nõustub sellega, et kui sigaret leiti kaebajale kuuluva ja tal jalas olnud jalanõu seest, siis tuleb eeldada, et kaebaja oli sigareti olemasolust teadlik. Vastupidist tuleb vähemalt põhistada ehk usutavaks teha kaebajal. Kaebaja seda teinud ei ole. Kohus peab võimalikuks siinkohal arvestada ka sellega, et kaebaja juurest on varem leitud peidetud sigarette (tl 48). Selle eest kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on kustunud ja seetõttu ei saa seda kaebajale karistuse määramisel arvesse võtta. Varasemat juhtumit saab aga arvestada selle hindamisel, kas kaebaja pigem võis talle ette heidetaval viisil käituda või ei ole selline käitumine talle iseloomulik. Varasem sarnane käitumine muudab praeguses asjas kaebajale ette heidetava teo toimepanemise usutavamaks.
3. Distsiplinaarmenetluses esitatud selgitustes (tl 27 pöördel - 28) väitis kaebaja, et ta ei näinud, kuidas valvur sigareti leidis ning valvur võis omistada kaebajale juba varem valvuri käes olnud sigareti. Vaides loobus kaebaja sellest väitest, samuti ei ole ta seda esitatud kaebuses. Seetõttu kohus kaebaja eeltoodud väidet ei käsitle.
4. Kaebaja leiab, et isegi kui tema jalanõu seest leiti sigaret, välistab sigareti valdamise õigusvastasuse see, et valvur ei teinud jalutuskäigu lõppedes kaebajale ettepanekut panna tubakatooted selleks ette nähtud kappi. Kohus sellega ei nõustu. Viru Vangla kodukorra punktid 12.1 ja 12.2 sätestavad, et kinnipeetaval on lubatud suitsetada selleks päevakavas ettenähtud ajal ja kohas. Kinnipeetava sigaretid paigutatakse lukustatavasse kappi, mille vangla on suitsude jaoks ette näinud. Igale suitsetavale kinnipeetavale eraldatakse individuaalne kapp sigarettide hoiustamiseks. Kapi võti on valvuri ruumis. Kapi avab ja lukustab kinnipeetava juuresolekul vanglateenistuse ametnik. Kodukorra lisaks olevates päevakavades on läbivalt olenemata osakonnast ette nähtud, et suitsetamine on lubatud ainult jalutuskäigu ajal jalutusboksis. Kodukorra ja otsuse punktis 5 tsiteeritud VSKE § 82 lg 3 põhjal ei sõltu tubakatoodete enda juures hoidmise keelu kehtivus mingil moel sellest, kas valvur tegi või ei teinud kinnipeetavale ettepaneku panna pärast jalutuskäiku tubakatooted selleks ette nähtud kappi. Viidatud sätetest ei tulene valvurile ka sellist kohustust.

§ 67

p 1 näeb ette kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju, ka see kohustus ei sõltu sellest, kas vanglaametnik konkreetseid kohustusi kinnipeetavale igakordselt meelde tuletab või teeb ettepanekuid nende täitmiseks. 12. Kaebaja leiab, et talle määratud karistus on liiga range.

§ 63

lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, selles on

§ 6

lg 1 kohaselt kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. See tähendab, et karistamise otsustamine ning karistuse liigi ja määra valimine on vangla kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse 4 4 otstarbekust ja ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

1. Vaidlustatud käskkirja põhjal on vastustaja arvestanud järgmisi asjaolusid ja kaalutlusi: - toime pandud tegu näitab kaebaja negatiivset suhtumist vanglas kehtivasse õiguskorda; - suitsetamise eeskirjade rikkumine on raske rikkumine, kuna need eeskirjad on kehtestatud tuleohutuse eesmärgil ja keelatud esemete valdamine on ohuks vangla julgeolekule; - kaebaja käitumine annab halba eeskuju teistele kinnipeetavatele; - samalaadsed eelnevad distsipliinirikkumised kaebajal puuduvad; - eeltoodut arvestades tuleb kaebajat karistada; - muud distsiplinaarkaristuse liigid ei ole proportsionaalsed toime pandud rikkumisega ning kohane karistus on kartserisse paigutamine; - karistuseks tuleb määrata kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks ehk oluliselt alla lubatud ülemmäära.
2. Vastuseks kaebaja distsiplinaarmenetluses esitatud vastuväidetele märkis vastustaja, et kaebajat on
3. aastal karistatud 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebajale on varem määratud katseajaga karistus (läbis katseaja edukalt). See näitab, et varasemad karistused ei ole motiveerinud kaebajat õiguskuulekalt käituma. Kohtule on esitatud ülevaade kaebaja distsiplinaarkaristustest (tl 48). See näitab, et - vaidlustatud käskkirja andmise ajal ehk 18.04.2016.a oli kaebajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus, 02.12.2015.a määratud noomitus lubatust suurema arvu värvipliiatsite omamise eest; - 16.06.2015.a määratud karistuse, kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks katseajaga 6 kuud, olekuks on märgitud „Projekt“. Vaideotsuses sisalduva selgituse (tl 14 pöördel) kohaselt määrati kaebajale eelnimetatud karistus, kuid vastustaja tühistas selle 19.06.2015.a; - 31.07.2014.a määrati kaebajale karistuseks kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks, kuna 11.07.2014.a avastati kaebaja läbiotsimisel neli sigaretti.

§ 65

lg 5 alusel kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Vaideotsuses möönis vastustaja, et kaebajale varem määratud tingimisi karistus on välja toodud ekslikult, kuid vastustaja jäi oma otsuse juurde, kuna tegemist on raske rikkumisega ja karistuse määr on oluliselt alla ülemmäära.

1. Kohus leiab, et kokkuvõttes on vastustaja karistamise otsustamisel ning karistuse liigi ja määra valikul teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Vaidlustatud otsusest ja distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 6-7) tuleneb, et põhilisteks arvesse võetud asjaoludeks ja kaalutlusteks on otsuse punktis 13 välja toodud asjaolud ja kaalutlused. Vastustaja on aluseks võtnud kohased asjaolud, sh kaebaja kasuks rääkivad asjaolud (varasemad samalaadsed rikkumised puuduvad). Vastustaja on õigesti leidnud, et vangla ohutuse ja julgeoleku ohustamise tõttu on tegemist raske rikkumisega. Vastustaja järeldused, et kaebajat tuli karistada, kohane karistus on kartserisse paigutamine ning proportsionaalne on määrata karistuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks, on kooskõlas arvesse võetud asjaoludega. Otsuse punktis 14 toodud vastuväited kaebaja väidetele sisaldavad endas vigu. Vastustaja on valesti välja toonud kaebajale
2. aastal määratud karistuse, mis vaidlustatud käskkirja 5 5 andmise ajal oli kustunud, ning
3. aastal katseajaga määratud karistuse, mis oli kehtetuks tunnistatud. Vastustaja ei ole viidanud vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud 02.12.2015.a määratud distsiplinaarkaristusele. Vastustaja on eksinud faktiliste asjaolude väljatoomisel, kuid vastustaja järeldus, et kaebajale varem määratud kergem karistus ei ole mõjutanud kaebajat õiguskuulekalt käituma, oleks olnud kohane ka asjaolude õige väljatoomise korral. Seetõttu ei ole tegemist kaalumisveaga, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. 16.

§ 63

lg 3 kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust.

§ 63

lg 1 p 2 kohaselt on üheks võimalikuks karistuseks lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine.

§ 25

lg 3 sätestab, et pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata vangla vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale, avavanglas viibivale kinnipeetavale ja distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. Kaebajale ei ole ühe süüteo eest määratud kahte karistust. Vaidlustatud käskkirjas ei ole 26.04.2016.a toimuma pidanud pikaajalist kokkusaamist käsitletud. Kohtupraktikas on üldiselt leitud, et kui kinnipeetavale määratud kartserikaristuse kandmise aeg langeb kokku pikaajalise kokkusaamisega, siis ei saa pikaajaline kokkusaamine

§ 25

lg 3 alusel toimuda ning asjaolu, et kinnipeetaval oli kavas pikaajaline kokkusaamine, ei ole aluseks distsiplinaarkaristuse täitmise edasilükkamisel (kohtuasjad 3-10-1380, 3-12-588, 3-12-696). Kohus nõustub nende seisukohtadega.

1. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja väited ei ole aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisel. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jäävad kaebaja eest tasutud riigilõiv (tl 38-39) ja kaebaja võimalikud muud menetluskulud tema enda kanda.
3. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 13.10.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 26.10.2016.a. Vastustaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtule ei esitanud ning tema võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 6 6