1-16-1064/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1064 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus Viktor Melnitšenko (ik 36405160034) suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Viktor Melnitšenko, määruskaebus RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu
3. novembri 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 07.02.2014 otsusega mõisteti Viktor Melnitšenkole KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 alusel karistuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 26.04.
5. Tartu Maakohtu 21.03.2016 otsusega mõisteti V. Melnitšenkole KarS § 121 alusel karistuseks 5 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning V. Melnitšenkole mõisteti karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.02.2014 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 5 kuu ja 18 päeva võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti V. Melnitšenkole liitkaristus 8 kuud ja 28 päeva vangistust. V. Melnitšenkole kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aeg lõppeb 19.12.
7. Tartu Vangla edastas
8. septembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Melnitšenko suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
9. Tartu Maakohtu
10. novembri 2016 määrusega kohaldati V. Melnitšenko suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga kaks aastat. Sellel aja vältel on ta kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2 1, 4 ja 7 sätestatud lisakohustusi. Maakohus leidis, et V. Melnitšenko puhul on täidetud KarS 871 lg-s 1 nimetatud tingimused ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on vajalik. V. Melnitšenkot on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Seejuures on teda korduvalt karistatud ka reaalsete vanglakaristustega. Muuhulgas pani V. Melnitšenko viimase kuriteo toime kinnipidamiskohas karistust kandes. Eelpool öeldu näitab, et ta ei ole mõistetud karistustest teinud vajalikke järeldusi. Lisaks puudub V. Melnitšenkol vabaduses kindel töökoht. Legaalsete sissetulekute puudumine tõstab V. Melnitšenko puhul uute kuritegude toimepanemise riski veelgi, kuna enne vangistust hankis V. Melnitšenko toimetulekuks vajalikke vahendeid kuritegelikul teel. Maakohtu hinnangul vangla kontrollitud tingimustest tavaellu naasmine, sealsete probleemidega põrkumine ning ka varasema suhtlusringkonnaga, mille suures osas moodustavad narkootikume tarbivad isikud, lävima hakkamine võib V. Melnitšenko suure tõenäosusega uuesti viia varasema, pika aja jooksul juurdunud joovastavate ainete tarbimise harjumuse juurde. Seetõttu on olemas oht, et süüdimõistetu jätkab narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et V. Melnitšenko suhtes on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, mis käesoleval juhul võiks uute kuritegude toimepanemise riski mõnevõrra maandada või vähemalt lükata edasi nende toimepanekut ning aitaks seeläbi kindlustada ühiskonna turvalisust. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V. Melnitšenko, kes taotleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise tühistamist osas, mis käsitleb KarS § 75 lg 1 p-s 5 sätestatut, mis ütleb, et käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Karistusseadustiku kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli puhul tegemist mittekaristusliku meetmega, mis ei kajastu karistusregistris. V. Melnitšenko on seisukohal, et töö leidmine ja tööl käimine on seadusliku sissetuleku allikaks, mis mõjutab tema elu kvaliteeti. Õppimise eesmärgiks on uue eriala omandamine selleks, et olla tööturul konkurentsivõimelisem. Kellelgi Eesti Vabariigis ei ole keelatud vastavalt oma soovile õppida. Seda seisukohta kinnitab Põhiseaduse §
12. KarS § 75 lg 1 p 5 on vastuolus ka Põhiseaduse §-ga 19 ning V. Melnitšenko on seisukohal, et maakohus on tekitanud tema suhtes otsese põhiseadusliku riive. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus nõustub, et V. Melnitšenko puhul on täidetud KarS § 87 1 lg 1 nimetatud tingimused ning tema taasühiskonnastumise ja uute kuritegude toimepanemise ohu vähendamise huvides on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Maakohus on käitumiskontrolli kohaldamise vajalikkust põhjalikult selgitanud ning kohtukolleegium nõustub nende põhistustega.
14. V. Melnitšenkot on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Tema varasemat elukäiku iseloomustab alkoholi- ja narkootikumide tarvitamine tänu millele kuuluvad tema tutvusringkonda enamuses narkootiliste ainete tarvitajad. Alkoholijoobes olles võib isik muutuda agressiivseks. Varasemalt on ta toimetulekuks vajalikke elatusvahendeid hankinud kriminaalsel teel ning vabanedes puudub isikul töökoht. Sellest tulenevalt leiab ka ringkonnakohus, et V. Melnitšenko suhtes on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusjärgset käitumiskontrolli läbiviiv kriminaalhooldusametnik saab abiks olla igapäevase elu korraldamisel ning resotsialiseerumisel, kui isik soovib ise positiivseid muutusi ja näeb nende nimel vaeva.
15. Üldjoontes ei vaidlusta V. Melnitšenko tema suhtes KarS § 87 1 lg 1 alusel kohaldatud karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule. Süüdimõistetu ei ole nõus KarS § 75 lg 1 p 5 alusel sellega, et ta on kohustatud saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid võib määratleda kui seadusest tulenevaid kohustusi, mille eesmärk on tagada riigi järelevalve süüdlase käitumise üle. Kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ei ole automaatselt võrdsustatav kriminaalhooldusametniku keeluga töötamiseks või õppimiseks. Tegemist on kriminaalhooldusametniku õigusega olla igal ajahetkel teadlik, kus süüdlane asub ja millega ta tegeleb. Sellest tulenevalt lasub süüdlasel kohustus eelnevalt küsida kriminaalhooldusametnikult luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, pärast mida kriminaalhooldusametnik otsustab, kas vastava loa andmine on õigustatud või mitte.
16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
17. novembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas