1-11-11775/204

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-11775 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Gintas Burkauskas (isikukood 36404170232), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohus 11.01.2012 otsusega tunnistas Gintas Burkauskase süüdi KarS § 118 p 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust Harju Maakohtu 07.10.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja sai liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Karistusaeg algas 26.05.2011 ja lõpeb 26.05.
8. Tartu Maakohus 14.10.2016 määrusega jättis Gintas Burkauskase tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Oma seisukohta põhistas kohus järgmiselt. 2.1 Maakohus pidas esmalt oluliseks, et G. Burkauskast on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuuel korral on talle mõistetud reaalne vangistus ning Harju Maakohtu 11.01.2012 otsuse aluseks olnud kuriteo pani ta toime katseajal ja lisaks oma elukaaslase suhtes. G. Burkauskase kuritegudest nähtub, et ta on olnud äärmiselt vägivaldne ja tekitanud suuri kahjustusi teiste inimeste eludele ja tervisele. Arvestades tema vägivaldsete ja raskete tagajärgedega kuritegude korduvust, on kinnipeetavale omane agressiivne, ettearvamatu ja jõhker käitumine ning teistele põhjustatavad kannatused on teisejärgulised. G. Burkauskase varasemat elukäiku arvesse võttes puudub veendumus, et käesolevaks ajaks kantud karistus on talle piisavat mõju avaldanud. 2.2 Maakohus leidis sedagi, et kuna G. Burkauskas käesoleva ajani ei tunnista kuritegu, ei saa olla veendunud, et tema suhtes on karistus täitnud eesmärgi ja vabaduses hoiduks ta uute vägivaldsete kuritegude toimepanemisest. Olukorras, kus G. Burkauskas ei teadvusta kuritegu ja selle tagajärgi, on alust pidada suureks temast lähtuvat ohtu eelkõige teiste inimeste eludele ja tervisele. Kohtu hinnangul ei ole sellistel tingimustel kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. 2.3 Kohus leidis sedagi, et G. Burkauskase käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste (5 kehtivat) tõttu. G. Burkauskase suhtes on vangistuse jooksul korduvalt (viimati Tartu Vangla 19.06.2016 käskkirjaga) kohaldatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeetav, kes soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt peaks ennekõike karistuse kandmise ajal positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Kohus lisas sedagi, et kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt G. Burkauskas taasühiskonnastavates tegevustes ei osale. Tartu Vanglas on temaga igakuiselt läbi viidud vestlusi, et selgitada talle sotsiaalprogrammides osalemise vajalikkust. Kuna G. Burkauskas on korduvalt toime pannud vägivallaga seonduvaid kuritegusid ja kuritegude soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, on oluline, et ta asjaolud, s.o G. Burkauskasel MTÜ-s Lootuse Küla elukoha olemasolu ja tööle asumise võimalus, samuti tugiisiku poolt abi osutamine, tema vabastamist kaasa ei too.
9. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse G. Burkauskas. Kuivõrd nimetatud kaebus (postitempliga 27.10.2016) ei vastanud KrMS § 386 lg-te 4, 5 nõuetele, jättis Tartu Ringkonnakohus selle 15.11.2016 määrusega käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Nõutud ajaks G. Burkauskas uue määruskaebuse ka esitas (registreeriti ringkonnakohtus 21.11.2016). Selles kaebuses taotleb kinnipeetav Tartu Maakohtu 14.10.2016 määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist. Ta soovib ka, et ringkonnakohus arutaks tema kaebust kohtuistungil. G. Burkauskase argumendid on järgmised. 3.1 G. Burkauskase väitel edastas Tartu Vangla maakohtule ebaõige info, et Tallinna Vanglas kasutati tema suhtes justkui täiendavaid julgeolekumeetmeid. Tegelikult Tallinna Halduskohus 13.04.2015 otsusega nr 3-14-51503 ja 02.08.2016 otsusega nr 3-15-3180 tühistas need käskkirjad, mille alusel temale julgeolekumeetmete kohaldamine määrati. Samuti on väär vanglast edastatud teave selles, nagu oleks temaga igakuiselt viidud läbi vestlusi selleks, et ta läbiks sotsiaalprogramme. Selliseid igakuiseid jutuajamisi ei ole toimunud. 3.2 G. Burkauskas märgib, et maakohus on esitanud ebaõige info selle kohta, nagu oleks teda süüdi mõistetud ühiskondliku korra ja julgeoleku vastu, samuti õigusemõistmise vastu suunatud kuritegude ja ka narkootikumidega seotud kuritegude eest. Nimetatud kuritegude eest ei ole ta kunagi kohtu all olnud. Samuti ei ole ta kuritegu toime pannud kriminaalasjas nr 1-11-
10. 3.3 Veel ei ole G. Burkauskas nõus sellega, et maakohus heidab talle ette tema varasemaid karistusi. Seejuures ei põhjenda kohus oma õigust keelduda tema vabastamisest varasema karistatuse alusel. Varasemad kuriteod ei kao kuhugi tema elu lõpuni ega saa seega ka olla keeldumise aluseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Tartu Ringkonnakohus selgitab kõigepealt, et vaatab käesolevas määruskaebemenetluses läbi G. Burkauskase edasikaebuse, mis on kohtus registreeritud 21.11.2016, ja teeb seda juhindudes KrMS § 390 lg-st 3 kirjalikus menetluses. 2 2
12. G. Burkauskase määruskaebuse läbivaatamise ning kohtutoimiku materjalidega tutvumise järel asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohus on põhjendatult jätnud G. Burkauskase tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamata ja määruskaebuse argumendid vastupidisele positsioonile asumiseks mingit alust ei anna. Enda sellist otsustust põhistab kolleegium järgmiselt.
13. Kõigepealt tuleb märkida, et sarnaselt maakohtuga ei pea ka kriminaalkolleegium võimalikuks vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest G. Burkauskast, keda on kriminaalkorras karistatud korduvalt (seda ka raskete isikuvastaste kuritegude eest), kuid kes vaatamata varasematele karistamistele (sh mitmetele reaalsetele vanglakaristusele) on oma kuritegelikku käitumist jätkanud. Ehk siis G. Burkauskase käesoleval ajal vangistusest vabastamise vastu räägivad nii tema kuritegude asjaolud kui kuritegelik minevik. Seejuures on maakohus oma määruses ära nimetanud ka kuriteod, mille eest süüdimõistetu on varasemalt karistust kandnud. Kaebuses G. Burkauskas märgib, et kohtu loetletust on väär, nagu oleks teda süüdi mõistetud ühiskondliku korra, julgeoleku ja õigusemõistmise vastu suunatud kuritegude, aga ka narkootikumidega seotud kuritegude eest. Samas ei sea ta kahtluse alla seda, et tema karistamine on olnud korduv ning koguni kuuel korral on ta viibinud kinnipidamiskohas. Sealhulgas ei vaidlusta G. Burkauskas sedagi, et ta on toime pannud röövimisi ja mitmeid isikuvastaseid kuritegusid. Ehk siis kinnipeetava eelmärgitud väide tema praegusel ajal vanglast vabastamise kasuks kuidagi ei räägi. Mis puutub aga A. Burkauskase argumenti selles, et kuritegu, milles ta Harju Maakohtu 11.01.2012 otsusega (s.o oma elukaaslase löömine kääridega paremale poole selja piirkonda ja temale sellega eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine) süüdi mõisteti, ta toime pannud ei ole, siis selle jätab kolleegium tähelepanuta. Nimelt on G. Burkauskase süü kuriteos tõendamist leidnud jõustunud kohtulahenditega. 6.1 Ringkonnakohus märgib siinkohal veel, et süüdimõistetu varasema karistatuse arvestamine on tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel möödapääsmatu. Nimelt näeb vajaduse isiku varasema elukäiguga (sh karistatusega) arvestamiseks sõnaselgelt ette KarS § 74 lg
15. Järgmiseks peab ringkonnakohus oluliseks G. Burkauskase tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise vastu rääkivaks asjaoluks sedagi, et kinnipidamisasutuses on ta toime pannud korduvaid distsipliinirikkumisi. Kinnipeetava selline käitumine tema edasisele õiguskuulekusele nimelt kuidagi ei osunda. Vastupidisele seisukohale ei veena kolleegiumi seegi, et Tallinna Halduskohus 13.04.2015 otsusega nr 3-14-51503 ja 02.08.2016 otsusega nr 3-15-3180 (see lahend on jõustumata) Tallinna Vangla käskkirjad nr 512 ja 5-1/2730 4 G. Burkauskase suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise osas tühistas. See asjaolu ei väära kuidagi tõika, et distsiplinaarkorras on kinnipeetavat tulnud karistada mitmel korral. Mis puutub aga sellesse, kas G. Burkauskasega on vanglas läbi viidud igakuiselt kontaktisiku poolt vestlusi kinnipeetava osalemiseks sotsiaalprogrammides (nagu märgib maakohus vangla koostatud iseloomustuse põhjal), siis nimetatud küsimusel kaebaja ennetähtaegse vabastamise seisukohast mingit otsustavat tähendust ei ole.
16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau