Obsah (5)

§ 209§ 68§ 64§ 65§ 76

Kriminaalasi nr 1-14-754 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-754 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.05.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 aastat 4 kuud 13 päeva. Karli Peelbaumile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud 13 päeva vangistust, mida tuleb arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 04.04.
2. a. Alates 23.05.2013.a kuni 04.04.
3. a on Karli Peelbaumil talle mõistetud vangistusest kantud 10 kuud 12 päeva ja alates 04.04.
4. a jääb Karli Peelbaumil vangistust kanda 4 aastat 6 kuud 1 päev. Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.
5. a otsusega tühistati Karli Peelbaumile maakohtu otsusega

§ 65lg 1 alusel mõistetud liitkaristus ja otsus karistuse kandmise aja osas.

Tallinna Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõisteti

§ 65

lg 1 alusel Karli Peelbaumile liitkaristus kahe kohtuotsuse järgi, suurendades raskemat mõistetud karistust (s.o Harju Maakohtu 23.05.

1. a otsusega mõistetud 5 aasta 10 kuu pikkust vangistust) osaliselt 1 aasta võrra. Karli Peelbaumile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 05.06.
2. a.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks seisuga 05.06.

1. a on 6 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.06.
2. a ja lõpeb 04.10.
3. a. Vangla ei toeta Karli Peelbaumi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Karli Peelbaumi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Karli Peelbaumi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Karli Peelbaum selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Karli Peelbaumi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. 2 KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Karli Peelbaumi ja tema kaitsja, leiab, et Karli Peelbaumi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Karli Peelbaum kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuriegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Karli Peelbaum temale mõistetud karistusajast (6 aastat 10 kuud) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on rohkem kui neli kuud. Samuti on jäänud Karli Peelbaumil kanda karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega on olemas formaalsed alused Karli Peelbaumi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Karli Peelbaumi on varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Karli Peelbaum on varasemalt toime pannud varavastaseid süütegusid (sh grupiviisilise röövimise), avaliku korra vastase süüteo ja avaliku võimu teostamise vastase süüteo. Viimase karistuse kandmiselt vabanes Karli Peelbaum aastal 2010 (vangistuses 2005-2010). Käesoleval ajal kannab Karli Peelbaum liitkaristust kelmuse toimepanemise eest. Liitkaristus on moodustatud Harju Maakohtu 23.05.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-13-241), millega Karli Peelbaum mõisteti süüdi varavastaste süütegude (s.o varguste, grupiviisilise väljapressimise, grupi poolt asja omavolilise kasutamise ja kelmuse) toimepanemise eest, aga ka avaliku usalduse vastaste süütegude, s.o dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumendi kasutamise eest. Kuriteod on Karli Peelbaum toimepannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Oluline on aga kohtu hinnangul seegi, et Karli Peelbaumil tuli teist reaalset vangistust kandma asuda seoses narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest (Karli Peelbaum kuulus gruppi, mille eesmärgiks oli käidelda ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kokaiin, st toimetada Lõuna-Ameerikast Peruu Vabariigist Eesti Vabariiki). Pärast nimetatud otsust, on Karli Peelbaum süüdi tunnistatud kahe kohtuotsusega enamasti varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohus, hinnates Karli Peelbaumi varasemat elukäiku, järeldab, et Karli Peelbaum ei ole talle varasemalt mõistetud karistustest teinud vajalikke järeldusi. Viimase
2. aasta jooksul on Karli Peelbaum viibinud vabaduses vähem kui 2 aastat. Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik Karli Peelbaumi käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus Karli Peelbaumi suhtes täitnud eesmärke. 3.2 Kohus leiab, et Karli Peelbaumi käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Karli Peelbaumil on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karli Peelbaumile on kahel korral (s.o 19.04 ja 17.06.
3. a) määratud distsiplinaarkaristus vanglaametnike solvamise eest ning 25.07.
4. a määratud distsiplinaarkaristus ilma vanglaametniku loata eluosakonnas punase joone ületamise eest. Lisaks on Karli Peelbaumile 23.11.
5. a määratud kaks distsiplinaarkaristust kambris talle mittekuuluvate esemete (teler, kindad, üleliigsed kilekotid) hoidmise eest. Kohus, võttes arvesse isiklikus toimikus olevaid distsiplinaarmenetluste materjale, on seisukohal, et distsiplinaarrikkumisi tuleb pidada rasketeks. Karli Peelbaumi korda mittejärgiv käitumine näitab 3 tema negatiivset suhtumist nii ametnikesse kui ka reeglite järgimisse üldiselt. Karli Peelbaumil puudub igasugune huvi ja soov järgida kinnipidamiskohas kehtivaid reegleid. Seda, et Karli Peelbaumis nähakse ohtu vangla sisejulgeolekule kinnitab asjaolu, et Karli Peelbaumi suhtes on Tartu Vangla 29.06.
6. a käskkirjaga kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna Tartu Vangla hinnangul ei ole süüdimõistetu suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetlused täitnud oma eesmärki ja Karli Peelbaum on süstemaatiliselt jätkanud rikkumiste toimepanemist. Kohus peab positiivseks, et Karli Peelbaum on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk ning osalenud Tööotsingu- ja sotsiaalsete oskuste koolitusel. Ajavahemikul 03.09.
7. a 20.06.
8. a õppis üldharidussüsteemi
9. klassis. Alates
10. a sügisest õpib Karli Peelbaum
11. klassis. Karli Peelbaum määrati
12. a vangla majandusabitöödele, kuid Karli Peelbaum keeldus töökohustuste täitmisest. Karli Peelbaum on istungil kinnitanud, et praeguseks on ta tööga seoses oma järeldused teinud ja sellega enam probleemi ei ole. Käesoleval ajal Karli Peelbaum vanglas ei tööta, kuna ta õpib. 3.3 Kohtu hinnangul ei saa Karli Peelbaumi vabanemisjärgseid elutingimusi pidada heaks. Vabanemisjärgselt soovib Karli Peelbaum elama asuda endise klassivenna juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korteriomaniku sõnul on tegemist ehitusjärgus oleva korteriga. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud nimetatud aadressile kodukülastust teha. Karli Peelbaumil puudub vanematega toetav lähisuhe. Karli Peelbaum peab oma lähedaseks elukaaslast (koos olnud 3 aastat), kellelt loodab vabanemise korral saada tuge. Karli Peelbaum soovib vabanemise korral pöörduda Johannes Mihkelsoni Keskusesse (asukohaga Tartu), mis pakub toetavat teenust vanglast vabanenud noortele. Kuna Johannes Mihkelsoni Keskus pakub kuni 26-aastastele vanglast vabanevatele noortele tasuta võimalust saada tugiisikuteenust, psühholoogilist abi, võla- ja karjäärinõustamist, ei ole tasuta tugiisikuteenuse saamine kohtu arvates võimalik, kuna Karli Peelbaum on käesolevaks ajaks 27-aastane. Seega on Karli Peelbaumil vabanemise korral nõrk sotsiaalne võrgustik. Kohus leiab, et üksnes elukaaslase toetus ei pruugi olla piisav selleks, et Karli Peelbaumil oleks tagatud piisav moraalne toetus, mis tulemusliku resotsialiseerumise seisukohast äärmiselt oluline. Lisaks ei ole Karli Peelbaumil tagatud vabanemise korral ka kindlat töökohta, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Seda põhjusel, et Karli Peelbaum on kuriteod toime pannud eelkõige majanduslikel eesmärkidel. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et Karli Peelbaumil on suures ulatuses tasumata rahalisi nõudeid (22 545 eurot). Kohus peab Karli Peelbaumi väljavaateid töökoha leidmisel vähesteks, kuna Kari Peelbaumil on algharidus (põhiharidus omandamisel) ning kutseoskused puuduvad.
13. Kohus võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Karli Peelbaumi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Karli Peelbaumi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, aga ka osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused.
14. Karli Peelbaum taotles kohtult materjalide uuesti esitamise tähtaja lühendamist 6 kuuni. Kuigi VangS § 76 lg 4 võimaldab kohtul lühendada vanglateenistuse poolt kohtule materjalide edastamise tähtaega, ei ole see kohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole 6 kuud piisav aeg selleks, et anda Karli Peelbaumile võimalust tõestada paranemise teele asumist. Siinjuures arvestab kohus, et isiklikus toimikus oleva materjali kohaselt on Karli Peelbaumil kogu vangistusaja jooksul olnud suuri probleeme distsipliini järgimisega. Järjepidevalt on Karli Peelbaum väljendanud halvustavat suhtumist nii ametnikesse kui ka vanglas kehtivatesse reeglitesse. Käesoleval ajal on Karli Peelbaumil 3 kehtivat distsiplinaarkaristust vanglaametnike solvamise ja korralduste eiramise eest. Kuna Karli Peelbaum on järjepidevalt toime pannud raskeid distsipliinirikkumisi, ei pea kohus oluliseks ainuüksi seda, et Karli Peelbaumi varasemad distsiplinaarkaristused aeguksid, vaid seda, et Karli Peelbaum näitaks pikema aja jooksul oma 4 käitumisega, et ta on oma varasemat suhtumist püsivalt muutnud, ta on valmis järgima kehtestatud korda ja suhtlema ka ametnikega viisakalt ning lugupidavalt. Kohus leiab, et 6 kuud ei ole piisav aeg selleks, et selle aja jooksul süüdimõistetu käitumises ja suhtumises toimunud muutustes ning nende püsivuses olla veendunud. Seega jätab kohus taotluse rahuldamata, mistõttu tuleb vanglateenistusel esitada VangS § 76 lg-s 1 sätestatud materjalid uuesti 1 aasta möödumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise määruse jõustumisest arvates (VangS § 76 lg 4). Kriminaalmenetluse kulud Karli Peelbaumi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas Advokaadibüroost Objaretel & Partnerid. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 157,44 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 157,44 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 157,44 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb kaitsjale väljamakstud tasu välja mõista Karli Peelbaumilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5