lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.
lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
lg 2 p 4 kohaselt kokkuleppemenetlust ei kohaldata kui sellega ei nõustu kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest kannatanu seaduslik esindaja JU andis nõusoleku kokkuleppemenetluseks ning temale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi, muuhulgas seda, et kannatanul ei ole õigust kokkuleppemenetluseks antud nõusolekust loobuda. (T lk 18). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole kannatanu seaduslikul esindajal käesoleval juhul apellatsiooniõigust. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole
Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta
lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06. 6. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.