alusel välja mõista Ain Antonsilt riigituludesse kaitsjatasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
lg 3 kohaselt edastatakse makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks süüdimõistetule eraldi dokumendina. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ain Antonsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ain Antons tunnistati süüdi Harju Maakohtu 06.09.2016.a otsusega KarS § 329 järgi ning teda karistati 4 kuulise vangistusega.
lg.2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.12.2015.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - vangistus 1 aasta, 11 kuud ja 9 päeva - võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 04. veebruar 2016.a. Kohtuotsus jõustus 14.09.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 04.02.2016.a ja lõpp on 02.04.2018.a. 2 Ain Antonsi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Ain Antonsi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib ta asuda elama oma isale kuuluvasse Suurekivi tallu Üdruma külas Kullamaa vallas Läänemaal. Talus elab kinnipeetava isa, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Elamispind vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Töötamine ei ole tervisliku seisundi tõttu võimalik. Ain Antons soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kriminaalkorras karistatud seitse korda, vanglas esimest korda. Mõistab, et on käitunud mõtlematult. Lubab, et midagi sellist enam ei toimu. Elama asub XXXX. Ei oska öelda, millal tekkisid probleemid alkoholiga, kuid usub, et on sellest vabanenud. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Ain Antonsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör Ain Antonsile katseaja määramist ja isiku allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni 02.04.2018, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja toetab taotlust ja tugineb seejuures vangla iseloomustusele ja arvamusele, et ta on paranenud ning ei pane edasiselt kuritegusid toime. Eluaseme osas risk ja ohtlikkus puuduvad. Elama läheb ise juurde, kes vajab abi majapidamises. On töövõimetu ja saab invaliidsuspensioni, millega on võimalik ära elada. Ta on olnud alkoholilembene, kuid kui saab ravimeid, siis see ei ole enam probleemiks. Elukohta on võimalik paigaldada elektrooniline valveseade. Ka prokuratuur toetab taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Ain Antonsi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Ain Antons on vangistuses esimest korda, tema käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Karistuse kandmise ajal läbis ta sotsiaalprogrammi. Vangla ja prokurör toetavad A. Antonsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A. Antonsi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab A. Antonsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet 3 väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on A. Antonsil olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. A. Antonsile määratud kaitsja esitas taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks 261, 60 euro suuruses summas, millest 189,60 eurot moodustasid kaitsja sõidukulud Kuressaarest ja tagasi.
lg 1-1 kohaselt arvestab kohus määratud kaitsja tasude hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohus leiab, et määratud kaitsja sõidukulud summas 189,60 eurot tuleb jätta riigi kanda ning A. Antonsilt tuleb välja mõista kaitsja kulud asja kohtulikus arutamises osalemise eest summas 72 eurot. Kohus juhindub KarS § 76 ja
§-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.