Obsah (8)

§ 442§ 162§ 174§ 175§ 138§ 144§ 179§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 07. juuni 2016 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja ava

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel lahendamata taotlused. Hageja esitas 05.05.2016 taotluse 27.04.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks osas, mis puudutab tunnistaja poolt vande all antud ütlusi. Kohus on seisukohal, et taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungi protokoll vastab

§-le 50 lg-le 1, kuna see kajastab menetluse käiku ja tunnistaja kohtuistungil väljendatud seisukohti piisava täpsusega, mistõttu 6 protokolli parandamiseks puudub alus. Tunnistaja ütluste osas ei ole võimalik protokolli parandada ka seetõttu, et antud osa protokollist avaldati kohtuistungil, tunnistaja nõustus sellega ja allkirjastas tema antud ütluste osas. Menetluskulude jaotus 25.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. 26.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 175

lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast 27.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

1. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosneb menetluskulu õigusabi kulust 1130 eurot, kostja esindaja sõidukulust Tartust Tallinnasse s.o kütterahast 74 eurot ja kostja esindaja tasu sõidu aja eest 300 eurot, kokku 1504,00 eurot. Kostja kinnitab, et kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning, et menetluskulu ei sisalda käibemaksu.
2. Hageja ei esitanud vastuväiteid õigusabi kulule, kuid vaidles vastu esindaja sõidukuludele ja sõidule kulunud ajakulu hüvitamisele. Hagejale ei ole arusaadav, mis on kostja taotluses märgitud „kütteraha“ ning millise metoodika alusel summa 74 eurot on saadud või kantud, kuna taotlusest seda ei nähtu. Hageja arvates ei saa kontrollimatut ja arusaamatu metoodika alusel arvestatud „kütteraha“ hüvitatava menetluskuluna käsitleda. Hageja, tuginedes Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest, palus jätta ka 300 eurot ajakulu eest välja mõistmata. Hageja pidas põhjendatud menetluskuluks õigusabi kulu summas 930 eurot.
3. Kohus on seisukohal, et kostja kulud esindaja õigusabile - esindaja ajakulu kokku 9 tundi ja 25 min ning õigusabi osutanud esindaja tunnihind - 120 eurot ilma käibemaksuta, on antud asja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik ning on vastaspoolelt väljamõistmiseks esitatud mõistlikus suuruses. Kostja esindaja õigusabi andmisele kulunud aeg on sarnane vastaspoole esindaja ajakuluga õigusabile. Kohus, võttes arvesse

§ 144

p 2, hageja 7 vastuväiteid ja Riigikohtu lahendites 3-2-1-64-13 ja 3-2-1-65-13 avaldatud seisukohti, on seisukohal, et kostja esindaja sõidukulu saab olla hüvitatavaks menetluskuluks. Kostja on esile toonud, et sõitis kahel korral Tartust Tallinnasse ja tagasi kokku 372 km ja kütteraha oli 2 x 37 eurot, kokku 74 eurot. Eelnevast saab kohus arvestada sõiduauto küttekuluks ca 10 liitrit kütust 100-le kilomeetrile hinnaga 1 euro liiter. Kohtu arvates ei ole kostja märgitud transpordile kulunud summa põhjendamatult suur, vaid tavapärane, mistõttu saab selle kulu vastaspoolelt välja mõista. 31. Kohus leiab, et kuivõrd Riigikohtu lahendites 3-2-1-64-13 ja 3-2-1-65-13 avaldatud seisukohtade ja

§ 144

p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Seega tuleb sõiduks kulunud aja eest 300 euro vastaspoolelt väljamõistmise taotlus jätta rahuldamata. Järelikult kuulub menetluskulude nõue rahuldamisele kokku summas 1204 eurot (käibemaksuta). 32.

§ 179

lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 190

lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 33. Harju Maakohtu 28.10.2015 määruses on märgitud, et hagi läbi vaatamata jätmisel, menetluse lõpetamisel või hagi rahuldamata jätmisel mõistetakse XXXXvälja riigilõiv 18 (kaksateistkümne) kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Seega tuleb hagejal tasuda riigilõivu igakuiselt 17 eurot (viimane makse suurus on 11 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest. 34.

§ 179

lg 9 kohaselt tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda kohustatud isikutel riigituludesse lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 8