) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Vastavalt
lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. M.L. vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et tema
lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (17.06.2016 – 16.10.2016) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ei võimalda riigilõivu tasumist. Viidatud perioodil on M. L. sissetulek olnud vaid 3 eurot, millest kuuluksid mahaarvamisele põhjendatud ja vajalikud kulud. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuigi esitatud taotlust ei saa pidada eriti perspektiivikaks, asub kohus seisukohale, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt tuleb see lahendada sisuliselt. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus M. L.
3.
lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et M.L. on vanglale esitanud taotluse (registreeritud 20.09.2016 nr-ga 6-24/8014-1), mille sisuks on samuti olnud see, et vangla ei teeks kinnipeetavale laekunud summadest mahaarvamisi 5% ulatuses töötasu alammäärast ühes kuus. Vangla on selle taotluse jätnud rahuldamata 14.10.2016 otsusega nr 6-24/8014-2, misjärel on M. L. esitanud vanglale vaide (registreeritud 18.10.2016 nr-ga 1-11/698-1). Vaidemenetlus kestab ja vaideotsust ei ole veel tehtud. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus kohtus lubatav. 4. M. L. poolt kohtule esitatud taotlusest saab järeldada, et ta soovib
Viidatud sätte kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama. Kohus leiab, et M. L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust ei ole võimalik rahuldada. Taotluse rahuldamine tähendaks käesoleval juhul põhivaidluse sisulist äralahendamist, mida saaks teha vaid erandjuhul ja olukorras, kus tegemist oleks väga perspektiivika vaidega. Kohus ei pea aga M. L. vaiet edulootusi omavaks, kuna vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-s 2 on sätestatud, kuidas tuleb toimida kinnipeetava isikuarvele laekuvate summadega. Selle sätte kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Seega ei võimalda seadus isikuarvele laekuvatest summadest mahaarvamisi mitte teha. Vangla ei saa teha ja kohus ei saa kohustada vanglat tegema seadusega vastuolus olevat toimingut. Vangla on oma 14.10.2016 otsuses õigesti viidanud sellele, et Riigikohtu seisukohad asjas nr 3-3-1-35-15 puudutavad menetlusabi taotluse lahendamist ning need seisukohad ei oma puutumust kinnipeetava isikuarvel oleva raha kasutamise korraga. Lisaks eelnevale ei ole M. L. ära näidanud ka seda, millised kahjulikud tagajärjed talle esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel saabuksid, arvestades seda, et nelja kuu jooksul on tema isikuarvele laekunud vaid 3 eurot. 2 5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M.L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.