← Eesti

2-16-3146/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 02.05.2016.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-3146 Tsiviilasi XXXX hagi XXXXvastu elatise väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 1935.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX) Hagejae seaduslik esindaja XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX) Kostja XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX) Lihtmenetlus esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Välja mõista XXXXelatis tema alaealise lapse XXXX ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.01.2016.a. kuni 30.04.2016.a. eest kokku summas 825.- (kaheksasada kakskümmend viis) eurot ja alates 01.05.2016.a. 215.- (kakssada viisteist) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. 30.01.2022.a.
  3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXXX kohustatud temalt välja mõistetud elatise võla 825.- eurot tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu 1-ks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XXXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, selgitusse märkida „XXXX elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
  4. Jätta XXXX menetluskulud XXXX kanda.
  5. Jätta XXXX menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
  6. XXXX ja XXXXabielust sündis 30.01.2014.a. XXXX.
  7. XXXXelab koos emaga.
  8. 27.02.2016.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras tagasiulatuvalt alates 01.01.2016.a. Hagiavalduses märgitu kohaselt on hagi esitamise põhjuseks ebaregulaarne ja ebapiisav elatise maksmine kostja poolt.
  9. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete sünnitunnistuse, XXXX ja OÜ XXXXvahel sõlmitud töölepingu. tõenditena XXXX Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
  10. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi on esitatud pahauskselt, sest kostja tasus hagejale 2015.a. novembrikuus elatist 1000.- eurot ja 2016.a. märtsikuus 35.- eurot ning kavatseb elatist maksta ka edaspidi. Kuna elatist tuleb tasuda PKS § 101 lg 1 kohaselt ette, on kostja tasunud elatise 2015.a. novembri ja detsembri eest kokku 390.- eurot ning 2016.a. jaanuari, veebruari ja märtsi eest kokku 645.- eurot. Lisaks nimetatule on kostja väidetavalt maksnud hageja ülalpidamiseks elatist ka sularahas, kuid nimetatut hageja varjab.
  11. Kui kohus peab hagi siiski põhjendatuks, soovib kostja saada iga kuu lõpus hageja seaduslikult esindajalt tõendid, et viimane on elatisena makstavat raha sihtotsustarbeliselt kasutanud. Lk 2

(6)
  1. Kostja esitas tõenditena oma pangakonto väljavõtte ja maksekorralduse raha ülekandmise kohta Kaidi Freitokile. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas.
  2. Hageja ei nõustu kostja väidetega ning märgib, et XXX ja XXXX abielu lõppes 2012.a. jaanuaris. Alates 2012.a. jaanuarist kuni 2016.a. jaanuarini on kostja tasunud oma lapse ülalpidamiseks elatist kokku 2600.- eurot, mis teeb 54.- eurot kuu kohta ja on 4 korda väiksem summa kui seadusega ettenähtud miinimum. Kostja poolt 2015.a. novmebris makstud 1000.- eurot on käsitletav eeltoodust tulenevalt elatise võlgnevuse likvideerimisena, mitte elatise ette tasumisena nagu kostja väidab.
  3. Kostja soovi esitada talle aruandeid lapsele makstud elatise kulutamise kohta peab hageja õiguslikult ainetuks.
  4. Hageja esitas kohtule XXXX pangakonto väljavõtted aastate lõikes XXXXpoolt makstud summade kohta hageja ülalpidamiseks. Kohtuotsuse põhjendused.
  5. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  6. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu
  7. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
  8. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  9. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  10. mai
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  12. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  13. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema Lk 3
(6)ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
  1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud XXXX pangakonto väljavõtted Swedbank AS-st tõendavad (t/l 30-31), et kostja on maksnud oma poja XXXX ülalpidamiseks elatist nii ebaregulaarselt kui ka ebapiisavalt, sest 2012.a. on ta tasunud elatist hageja ülalpidamiseks ühel korral 300.- eurot (elatise miinimummäär oli 2012.a. 145.- eurot kuus), 2013.a. kahel korral kokku 800.- eurot (elatise miinimummäär oli 2013.a. 160.- eurot kuus), 2014.a. ühel korral 500.- eurot (elatise miinimummäär 2014.a. oli 177,50 eurot kuus), 2015.a. ühel korral 1000.- eurot (elatise miinimummäär oli 2015.a. 195.- eurot kuus) ja 2016.a. ühel korral – 35.eurot (elatise miinimummäär 2016.a. on 215.- eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt oli hagi esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud, sest kostja ei täida oma poja ülalpidamise kohustust regulaarselt ja piisavas määras. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väiteid, et ta on hageja ülalpidamiseks sularaha andnud. Kohus selgitas kostjale asja menetlusse võtmise määruses, et nimetatu tõendamine on kostja kohustus.
  2. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et hageja palub elatise välja mõista kostjalt alates 01.01.2016.a. ehk seega ka tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ja kohus nõustub hagejaga, et elatise maksmine kostja poolt 2015.a. novembrikuus summas 1000.- eurot, on tegelikult elatise võlgnevuse kustutamine hageja ees, mitte elatise maksmine PKS § 100 lg 4 mõttes, sest kostja ei ole kunagi hagejale elatist ette maksnud nagu osundatud seadusesäte tegema kohustab ning kostjal on alates 2012.a. hagejale elatise võlg, on elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud ka tagasiulatuvalt.
  3. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Lk 4
(6)Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 jt asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja kulutusi ning tuleb asuda seisukohale, et miinimummääras elatise väljamõistmine kostjalt on igal juhul põhejndatud. Arvestades asjaoluga, et elatise miinimummäär, mis on PKS § 101 lg 1 kohaselt ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, on 2016.a. 215.- eurot, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 01.01.2016.a. kuni 30.04.2016.a. eest kokku summas 825.- eurot [(4 x 215) - 35 (16.03.2016.a. makstud elatis)] ja alates 01.05.2016.a. 215.- (kakssada viisteist) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  1. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et hageja seaduslik esindaja, kui alaealise hooldusõiguslik vanem, kes last igapäevaselt kasvatab ja hooldab, ei ole kohustatud kopstjale esitama aruandeid kuidas ta kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatist kasutab. Selleks puudub seaduses sätestatud alus. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kuna hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja muid, toimikust nähtavaid menetluskulusid, hageja kandnud ei ole, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks menetluskulude suurust rahaliselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja menetluskulud ei kuuluks hagejale väljamõistmisele ka siis, kui kohus oleks hagi rahuldamata jätnud või osaliselt rahuldanud, sest ühestki kohtule esitatud menetlusdokumendist ei nähtu, et kostjal oleks esindaja käesolevas kohtumenetluses olnud. Tsiviilasja hinna määramine.
  3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest Lk 5
(6)tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 1935.- eurot (9 x 215). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.