Obsah (12)

§ 76§ 274§ 263§ 424§ 64§ 68§ 199§ 73§ 25§ 65§ 69§ 75

1-16-4919 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.12.2016. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-16-4919 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Mariann Rei P

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras: jätta vabastamata Veiko Villonen (ik. 39410012713) Tartu Maakohtu 15.06.

1. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Välja mõista Veiko Villonenilt menetluskulu kaitsjatasu 96.- eurot (üheksakümmend kuus eurot), mis tasuda Maksu- ja Tolliametile viitenumbriga 99916700045758 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; NORDEA PANK EE401700017002872300 või DANSKE BANK EE
2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused Veiko Villonen tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 15.06.
3. a otsusega

§ 274

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust,

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning

§ 424

järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Veiko Villonenile üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks Veiko Villonenil loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 06.05.

1. a. Karistuse kandmise algus oli 06.05.
2. a ja lõpp on 06.05.
3. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 06.11.
4. a. Veiko Villoneni on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud: 1) 22.02.
5. a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 73

alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Veiko Villonen ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; 2) 08.10.2013. a Tartu Maakohtu poolt

§ 25

lg 1,2 – 141 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 kuud 12 päeva karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 8 kuud 18 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.02.2013.

a otsusega mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 4 kuu pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 18 päeva vangistust.

§ 69

, 73 lg 4 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 756 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Veiko Villoneni katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) 18.12.2014. a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, § 215 lg 2 p 1,2 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, § 424 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 kuud ja 27 päeva karistusaja hulka, mõistes karistuseks 5 kuud 3 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.10.2013.

a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 10 kuu 20 päeva vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud 23 päeva vangistust. Kandmise algus 18.12.

1. a. Vangla iseloomustuse kohaselt kannab neljal korral kriminaalkorras karistatud Veiko Villonen kolmandat reaalset vangistust. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on Veiko Villonenil vabanedes olemas toetav sotsiaalvõrgustik ja kindel elukoht. Prokurör nõustub kirjalikus arvamuses vangla seisukohaga ja ei toeta Veiko Villoneni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Veiko Villonen avaldas istungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. 2 Kaitsja toetab Veiko Villoneni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse, läbi vaadanud esitatud materjalid ning prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Veiko Villoneni vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Korduvalt kriminaalkorras karistatud Veiko Villonen kannab käesolevat kolmandat reaalset vangistust mootorsõiduki joobes juhtimise, avalikku korra raske rikkumise ning vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Varem on teda lisaks mootorsõiduki joobes juhtimisele karistatud varavastaste kuritegude ja seksuaalse enesemääramise vastase süüteo toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ja tuttavate mõju. Veiko Villonen küll tunnistab toimepandud kuritegusid, kuid ei oska seletada oma käitumise põhjuseid ja ajendeid. Tema hinnangul asjad lihtsalt juhtuvad. Ta keskendub oma tegutsemises pigem positiivsele, s.o enda jaoks kasulikele tagajärgedele, jättes negatiivsed ja teistele kahjulikud tagajärjed tähelepanuta. Positiivne on, et vangistusest vabanedes on Veiko Villonenil olemas kindel elukoht ning ka mingil määral tuge pakkuvad lähedased. Ta saab elama asuda XXXX maakonda samasse elukohta, kus ta elas enne vangistust. Tegemist on 2-toalise sotsiaalkorteriga, kus elavad käesoleval ajal tema ema, kasuisa, kaks õde ja vend. Vangistuse ajal on tal oma lähedastega väidetavalt säilinud head suhted. Antud kohas elamist võib aga pidada problemaatiliseks, tõsi, küll mitte elukoha sobimatusest tingituna, vaid seetõttu, et naabruskonnas elab palju Veiko Villoneni alkoholilembeseid sõpru ja tuttavaid. Veiko Villonen on aga teiste poolt kergesti mõjutatav, pannes kuritegusid toime ka grupis. Lisaks mõjustatavusele suurendab uue kuriteo toimepanemist Veiko Villoneni alkoholiprobleem. Ta hakkas alkoholi tarvitama
2. eluaastast. Ta on küll võimeline nägema seost alkoholi tarvitamise ja kriminaalse käitumise vahel, kuid ei ole suuteline oma käitumises korrektuure tegema. Alkoholi tarvitanuna on esinenud ka vägivaldset käitumist. Veiko Villoneni ema on vabanedes alkoholiravile minemist pidanud äärmiselt oluliseks, pooldades tema ennetähtaegset vabastamist ainult ravi saamise korral. Veiko Villonen ise on avaldanud soovi alkoholiprobleemi pärast ravile minemiseks, kuid on keeruline hinnata, kas tema käesolev motivatsioon tõepoolest ravile minemise ja alkoholi tarvitamisest hoidumisega päädiks. Varasemalt ei ole ta selles osas oma ellu muudatusi sisse viia suutnud. Lisaks alkoholi tarvitamisele on Veiko Villonen vabaduses tarvitanud ka narkootilisi aineid. Viimati tarvitas ta neid umbes 2 aastat tagasi. Lisaks kanepile, mida suitsetas ta 1-2 korda nädalas, tarvitas ta koos alkoholiga ecstasyt. Ecstasyt tarvitas ta enda kinnitusel peamiselt nädalavahetustel. Käesoleval ajal ta narkootikumide tarvitamises enda jaoks probleemi ei näe ning tal ei ole ka sõltuvust diagnoositud. Vabanedes puudub Veiko Villonenil garanteeritud töökoht. Tööalane hõivatus on aga oluline, kuna ta on varem hoolimata sellele, et ema on talle taganud elukoha ja toidu, pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil toime varavastaseid kuritegusid. Juhutöödest saadava sissetuleku kulutas ta alkoholile ning sõpradega väljas käimisele. Arvestades, et Veiko Villonenil on küllaltki suures summas tasumata nõudeid (24.10.
3. a seisuga üle 6000 euro) ning tema vabanemisfondis oli oktoobrikuu seisuga vaid X eurot, võib töökoha ja hõivatuse puudumine viia uute kuritegude toimepanemiseni. Isegi, kui Veiko Villonen võtab end Töötukassas töötuna arvele või leiab endale töökoha, ei anna see piisavat kindlust järelduseks, et ta suudab oma elu seaduskuulekalt jätkata. Seda seetõttu, et varasemalt on ta nii lähedaste toe kui ka juhutöödest saadav sissetuleku olemasolul pannud toime erinevaid kuritegusid. 3 Arvestamata ei saa jätta sedagi, et kuigi Veiko Villoneni hinnangul aitab kriminaalhooldus õigel teel püsida, ei ole ta ise tingimisi vabadusse jäänuna suutnud seaduskuulekale teele jääda. Vastupidi, ta on kriminaalhoolduse ajal toime pannud uued kuriteod. Käesoleval ajal on kriminaalhooldaja asunud seisukohale, et mõistetud karistused ei ole olnud efektiivsed ja oma eesmärki täitnud, kuna Veiko Villonen ei ole karistustest õigeid järeldusi teinud ning oma käitumist vastavalt sellele korrigeerinud. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kõrval arvestab kohus ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta Veiko Villoneni tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on leidnud, et ohustatud on ühiskond tervikuna, s.h konkreetsed täiskasvanud (naised) ja võimuesindajad. Oht seisneb nii füüsilise vägivalla kasutamises kui ka kaasliiklejate ohtu seadmises. Oht on kõige suurem, kui Veiko Villonen on tarvitanud alkoholi ja viibib seltskonnas, kus toetatakse kriminaalset eluviisi ja on võimalus sõita mootorsõidukiga. Seejuures on tema puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 72% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 59%, s.t väga kõrge. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et Veiko Villoneni tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendamatu ja ta tuleb jätta vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4