← Eesti

3-16-2343/4

Obsah (9)§ 40§ 96§ 83§ 99§ 136§ 122§ 1361§ 130§ 98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2343 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toi

) § 40 alusel, mille tulemuseks võib olla Ü.P. solidaarne vastutus koos Tuka KVE OÜ-ga 08.01.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/14225-53 täiendavalt tasumisele määratud, ent tasumata jäetud maksukohustuste ning arvestatud intressi tasumise eest

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1 tähenduses.

Maksuhaldur on maksuotsusega tuvastanud, et Tuka KVE OÜ ei kasutanud alltöövõttu Forbsen OÜ-lt ehitusobjektidel Kallaste Vabatahtlik Tuletõrjedepoo ning Ilmatsalu 3, mistõttu on Tuka KVE OÜ Forbsen rekvisiitidega arvete nr 521 (04.02.2012), nr 543 (29.02.2012), nr 561 (24.03.2012), nr 565 (29.03.2012), nr 633 (16.05.2012), nr 697 (31.05.2012) ja nr 716 (18.06.2012) alusel deklareerinud ja arvestanud alusetult sisendkäibemaksu summas 4 404,8 eurot. Samuti on maksuhaldur kindlaks teinud, et Tuka KVE OÜ ei kasutanud alltöövõttu Murteks OÜ-lt objektil Rannu staadion, mistõttu on Tuka KVE OÜ Murteks rekvisiitidega arve nr 90 (11.06.2011) alusel deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu summas 420 eurot. Lisaks tegi maksuhaldur ka kindlaks, et Tuka KVE OÜ ei ole tegelikkuses teinud tehinguid Forbsen OÜ ja Murteks OÜ-ga, seega on viimastele tehtud väljamakseid kogusummas 28 930,80 eurot ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Maksuotsusega otsustas MTA vähendada perioodi 02.2012 kuni 06.2012 sisendkäibemaksu summas 4 821,80 eurot, mille tulemusel suurenes samas summas tasumisele kuuluv käibemaks ning suurendada perioodi 02.2012 kuni 06.2012 tulumaksukohustust 8 585,82 euro võrra. Tehingud hinnati ümber

§ 83

lg 4 alusel ning maksu määramise õiguslikud alused on käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29 lg 1 ja lg 2, § 31 lg 1 ning tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 ja TuMS § 54 lg 4. 2.3.

§ 96

lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: Tuka KVE OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus nõuab maksuhaldur Ü.P.lt sisse 08.01.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/14225-53 Tuka KVE OÜ-le tasumisele kuuluvad maksukohustused (maksustamisperiood 02.2012 kuni 06.2012), millest seisuga 18.11.2016 on tasumata 6 180,88 eurot. Nimetatud maksukohustuselt on seisuga 18.11.2016 arvestatud intressi summas 11 753 eurot. Ü.P.lt nõutava intressi suuruseks on 5324,39 eurot. Kuna maksuhalduril on tekkinud kahtlus, et võib esineda põhjuslik seos Tuka KVE OÜ endise juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, siis rakendub maksuhalduri hinnangul antud juhul viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kuna vanim 08.01.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/14225-53 määratud maksukohustus pärineb 2012.a aprillikuust (nõue muutus sissenõutavaks 10.05.2012), siis rakendades 5aastast aegumistähtaega, hakkab Tuka KVE OÜ maksuvõlgnevuste sissenõudmine aeguma 2017.a maikuust. Käesoleval juhul on aga aegumine tulenevalt maksuotsuse vaidlusest peatunud.

§ 99

lg 1 p 2 alusel peatub maksusumma määramise aegumine maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Tuka KVE OÜ esitas Tallinna Halduskohtusse kaebuse maksuotsuse tühistamiseks 14.03.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-50517, millega jäeti Tuka KVE OÜ kaebus rahuldamata ning maksuotsus muutmata jõustus 23.03.
  2. Seega on maksusumma määramise aegumine peatunud 1 aastaks ja 11 kuuks ehk arvestades maksuotsuse vaidlust hakkab Tuka KVE OÜ maksuvõlgnevuste sissenõudmine tahtluse korral aeguma 04.
  3. 2

(6)2.
  1. Maksuhaldur on viinud läbi omapoolseid täitetoiminguid Tuka KVE OÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks. Maksuhaldurile teadaoleval omab äriühing arvelduskontosid ainult SEB AS-is ning Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. 03.03.2014 väljastas MTA SEB AS-le ning Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalile Tuka KVE OÜ maksuvõla sundkorras sissenõudmiseks korraldused nr 13-2.7/113686 ja nr 13-2.7/
  2. Kontode arestimise tulemusel laekumisi maksuotsusega määratud maksuvõla katteks toimunud ei ole. Täitemenetluse jätkamiseks on maksuhaldur 12.03.2014 ning 31.07.2015 edastanud Kohtutäiturite- ja pankrotihaldurite kojale täitmisavaldused. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule osa ½ kinnistust registriosa nr-ga xxxxxxx, kinnistu suuruseks 2009 m
  3. Kinnistu asub xxxxxxxx. Täitemenetluse raames on korraldatud 4 enampakkumist, mis on kõik nurjunud. Viimane enampakkumine nurjus 06.09.2016 hinnaga 7 173 eurot. Muu registervara võlgnikul puudub. Seega isegi kui võlgnikule kuuluv kinnistu õnnestuks realiseerida ei saaks selle arvelt maksuhalduri nõuded rahuldatud. 2.
  4. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Ü.P. varasem käitumine Tuka KVE OÜ majandustegevuse korraldamisel, sh võltsarvete kajastamine äriühingu raamatupidamises eesmärgiga äriühingu tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamine ning äriühingust rahaliste vahendite maksuvabalt väljaviimine ning teadlik maksuseaduste rikkumine, iseloomustavad tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on MTA arvates tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks asuda vara võõrandama. MTA-le kättesaadavate andmete kohaselt ei saa Ü.P. regulaarselt töötasu väljamakseid ühestki äriühingust. Ü.P. sissetulek on ilmselgelt ebapiisav (olematu) vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ja tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Seetõttu ning arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Maksu- ja Tolliameti taotluse rahuldamata jätmine võib otseselt mõjutada võlgnevuse sissenõudmist ning sellega kahju tekitamist riigile. 2.
  5. Maksuhaldur on tuvastanud, et kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt kuulub Ü.P.le 46,20 m2 korteriomand asukohaga xxxxxxxx, registriosanumbriga xxxxxxxx. Kinnistusportaali www.kv.ee andmetel on sarnase korteri ruutmeetri hinnaks 1400 eurot. Seega hindab maksuhaldur korteri väärtuseks 64 000 eurot. Nimetatud kinnisasjale hüpoteekide seadmine on proportsionaalne äriühingu maksuvõlgnevusega ja eeldatavate täitekuludega. 2.
  6. MTA hinnangul peaks hüpoteek tagama ka eeldatavad täitekulud. Kohtutäituri põhitasu arvutatakse sissenõude suurusest (KTS § 35). KTS § 35 lg 3 kohaselt on nõude summalt 6401–13 000 eurot kohtutäituri põhitasu 9,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 1182 eurot. Vastutusmenetluse raames Ü.P.lt sisse nõutava maksukohustuse suuruseks kokku on 11 505,27 eurot, mis koosneb maksuotsusega nr 12.2-3/14225-53 määratud summast 6 180,88 eurot ning arvestatud intressist summas 5 324,39 eurot. Nimetatud summalt on arvestatav kohtutäituri põhitasu 1 093 eurot. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast. MTA taotluses on kohtuliku hüpoteegiga koormatava hinnanguliseks turuväärtuseks 64 000 eurot, millest 3% moodustaks 1 920 eurot. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15,97 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks Ü.P. puhul maksimaalselt 3 028,98 eurot (15,98+ 1 093+ 1 920). 2.8.

§ 136¹ lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur Ü.P.

vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui Ü.P. on 3

(6)esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122). Kui Ü.P.

soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 11 505,27 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.
  2. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 5.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist (

§ 130lg 1 p 2).

6.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 7.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 8. Maksuhaldur on sisse nõudmas Tuka KVE OÜ maksuvõlga. Maksuhaldur alustas 09.11.2016 korraldusega nr 13-7/706-4 Tuka KVE OÜ endise juhatuse liikme Ü.P. (kes oli juhatuse liige perioodil 29.04.2005-05.06.2014) suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse (tl 47-50). 4

(6)Maksuhaldur leiab, et Ü.P. on Tuka KVE OÜ juhatuse liikmena rikkunud

§-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

Ü.P. oli maksukohustuse tekkimise ajal Tuka KVE OÜ juhatuse liige. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on Ü.P. juhitud äriühing deklareerinud ja arvestanud alusetult sisendkäibemaksu kogusummas 4 824,8 eurot. Samuti on äriühing teinud ettevõtlusega mitteseotud ja maksustamisele kuuluvaid väljamakseid kogusummas 28 930,80 eurot. Selline tegevus, sh võltsarvete kajastamine äriühingu raamatupidamises, viitab maksuhalduri hinnangul teadlikule maksuvõla tekitamisele ja selle tasumisest hoidumisele. Seega on võimalik Ü.P. vastutus äriühingu maksuvõla eest ning täidetud on

§ 1361

lgs 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 9. Samuti on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et Ü.P. eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab Ü.P. käitumine Tuka KVE OÜ juhatuse liikmena (maksuvõla tekitamine, selle tasumisest hoidumine ning äriühingust raha väljaviimine), mis näitab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist. 10. Taotleja on selgitanud, et Tuka KVE OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud – maksuhaldur alustas sissenõudmisega 04.03.2014 korraldustega pangakontode arestimise kohta (korraldus nr 13-2.7/117378 ja korraldus nr 13-2.7/117392 – tl 52-55). On ilmnenud, et äriühingul arvestatav registervara puudub ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole. Äriühingul olemasoleva kinnisasja (äriühingule kuulub ½ kinnistust registriosa numbriga 12287502) arvelt ei ole maksuhalduri nõudeid võimalik rahuldada, arvestades et korraldatud enampakkumised on kõik nurjunud, viimane hinnaga 7173 eurot (tl 36-37). Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 98

). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning Tuka KVE OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

  1. Kohus leiab, et valitud abinõu – Ü.P.le kuuluvale kinnisvarale hüpoteegi seadmine määratava maksukohustuse suuruses summas on põhjendatud. Ü.P. omab ainsa registervarana korterit, millele hüpoteegi seadmine maksuhalduri taotletud ulatuses on põhjendatud. Arvestades maksukohustust ning maksukohustuslase vara ja selle väärtust, koormab maksuhalduri taotletud viisil täitetoimingu sooritamine maksukohustuslast minimaalselt ning seeläbi on tagatud ka maksuhalduri nõude ja täitekulude täitmine. Hüpoteegi seadmine ei piira kinnisasjade käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude täitmise. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks. Vastutusmenetluse raames Ü.P.lt sisse nõutava maksukohustuse suuruseks kokku on 11 505,27 eurot, mis koosneb maksuotsusega nr 12.2-3/14225-53 määratud summast 6 180,88 eurot ning arvestatud intressist summas 5 324,39 eurot. Nimetatud summalt on maksuhaldur märkinud arvestatavaks kohtutäituri põhitasuks 1 093 eurot, menetluse alustamise tasuks 15,98 eurot, täitetoimingu lisatasuks enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest 1920 eurot (so 3% vara müügihinnast, arvestusega, et hinnanguline turuväärtus on 64 000 eurot). Kohtu hinnangul vastavad arvestatavad täitekulud KTS § 29 lg-le 1, §-ile 34, § 35 lg-le 3 ning § 45 lg-le
  2. Seetõttu on põhjendatud hüpoteegi seadmine kogusummas 14 534,25 eurot (so kohtutäituri tasu kogusummas 3028,98 eurot, Ü.P.lt sissenõutav maksukohustus summas 6 180,88 eurot ning intress summas 5324,39 eurot). 5

(6)12. Taotluses on märgitud, et tulenevalt maksuhaldur lõpetab

§ 136¹ lg 3 kohaselt Ü.P.

vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui Ü.P. on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122). Kui Ü.P.

soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 11 505,27 eurot (so tasumata maksusumma 6 180,88 eurot ja Ü.P.lt nõutav intress summas 5324,39 eurot). 13. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.