KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2082 Haldusasi AM

) § 3-15-2082 11 lg 1 alusel. Ringkonnakohus selgitas ka, et kaebuse eesmärgist nähtuvalt on tõhusam teistsuguse tuvastusnõude esitamine – tuvastada, et Mooni tn 70e maatükk on elamumaa, millel asub kaebajale kuuluv elamu

§ 11lg 1 tähenduses.

Halduskohus jättis ringkonnakohtu määrusele tuginedes kaebuse 09.03.2016 ja 23.03.2016 määrustega käiguta, andes kaebajale võimaluse nõudeid täpsustada. Kaebaja esitas järgmised nõuded: 1) tuvastada

1. a ja
2. a maamaksuteadete osaline õigusvastasus; 2) tuvastada, et katastriüksus 78407:701:0638 aadressiga Mooni 70e on ja oli eelnimetatud aastatel elamumaa, millel asub kaebajale kuuluv elamu

§ 11lg 1 tähenduses.

Tallinna Halduskohus võttis 25.04.2016 määrusega kaebuse eeltoodud nõuetes menetlusse. 3. Maksu- ja Tolliamet leidis 19.06.2016 vastuses kaebusele, et

§ 11

lg-s 1 nimetatud maamaksusoodustust rakendatakse kinnisasjade, mitte katastriüksuste kaudu. Kaebuse sisulisest edukusest sõltumata ei ole vastustajal võimalik jätta maamaksuteateid saatmata. Maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuse taotlemise korra § 2 lg 2 kohaselt tuleb maksumaksjal pöörduda andmete täpsustamiseks maa asukohajärgsesse kohaliku omavalitsuse üksusesse. Katastriüksuse Mooni 70e suhtes maksusoodustuse rakendamata jätmine puudutab otseselt maamaksu alusandmeid. Maksuhaldur ei ole õigeks vastustajaks, sest tal puudub igasugune võimalus kohtuotsust täita.

1. Tallinna linn palus 27.06.2016 vastuses kaebusele jätta see rahuldamata. Kaebajale kuuluv kinnistu koosneb kahest eraldi maatükist, millest on moodustatud kaks eraldi katastriüksust ja millele on antud kaks eraldi aadressi. Maamaksu regulatsioonist tulenevalt on tegemist kahe erineva maksuobjektiga. Mooni 70a katastriüksusel asub elamu ja rajatised, Mooni 70e katastriüksusel ühtegi ehitist ega rajatist ehitusregistris registreeritud ei ole. Maamaksusoodustus on arvestatud Mooni 70a katastriüksuse osas. Kaebajal puudub vajadus tuvastada, et Mooni 70e katastriüksus on elamumaa, sest selles osas ei ole vaidlust.
2. Tallinna Halduskohus jättis 29.07.2016 määrusega kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebus on ilmselgelt põhjendamatu.

§ 11

lg 1 kohaselt on maksusoodustuse saamise üheks eelduseks see, et maksustataval maal asub eluhoone. Käesoleval juhul on tegemist kahe kaebajale kuuluva erineva koha-aadressiga maatükiga, millel on erinevad katastritunnused. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 2 p 7 tähenduses on need iseseisvate üksustena registreeritud maatükid. MaaKatS § 5 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et maa maksustamishinna, maa kasutuspiirangute jms arvestamisel lähtutakse katastriüksusest. Kaebaja kinnisasi on jagatud kaheks katastriüksuseks, millest ühte kasutab kaebaja elukohana. Olenemata sellest, kas Mooni 70a ja Mooni 70e on elamumaa sihtotstarbega, ei ole maksusoodustuse saamiseks täidetud eeldus, mille kohaselt peab maatüki kasutusotstarbele vaatamata olema maatükil ka elamu ja soodustatud isik peab selles elamus elama. Mooni 70e katastriüksusel ei asu hooneid. Isegi juhul, kui kohus rahuldaks kaebuse, ei tagaks see kaebajale edasiselt mõlemale maatükile maksusoodustuse rakendamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. AM palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.07.2016 määrus.

st ei tulene, et maksuobjektiks on katastriüksus, vaid maksuobjektiks on kinnisasi. Maamaks on omandi ehk vara maks. Omanik saab käsutada kinnistut, mitte katastriüksust.

-s ja koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu seletuskirjas ei ole öeldud, et maksuvabastus laieneb ainult ühele katastriüksusele.

§ 8kohaselt on maksukohustus 2

§ 11lg 1 tähenduses elamumaa, millel asub kaebajale kuuluv elamu.

Ringkonnakohus on käesolevas asjas 13.01.2016 tehtud määruses leidnud, et eelnimetatud nõude osas on kaebajal olemas kaebeõigus, s.o preventiivne huvi, et tulevikus toimuks maksustamine õigetel eeldustel. Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Ringkonnakohus leiab aga, et

§ 11

lg 1 sisu ja eesmärk ei ole nii üheselt selge, et õigustaks kaebuse läbi vaatamata jätmist. Eelnimetatud normis sisalduva maksusoodustuse sisustamisel ei ole põhjendatud lähtuda MaaKatS-st. Isegi, kui maksustamishinna määramisel lähtutakse katastriüksustest, ei tähenda see veel, et maksuvabastuse puhul tuleb samuti aluseks võtta katastriüksus.

§ 11lg 1 viitab maa omaniku omandis olevale elamumaale, mitte katastriüksusele.

Mida see tähendab, tuleb selgeks teha põhivaidluses.

§ 11

lg 1 sisustamine nõuab seega põhjalikumat õiguslikku analüüsi, kui on kohane läbi viia kaebuse läbi vaatamata jätmisel.

1. Ringkonnakohus nõustub kaebuse läbi vaatamata jätmisega osas, mis puudutab nõuet tuvastada
2. a ja
3. a maamaksuteadete osaline õigusvastasus. Nimetatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamisel jäävad need kehtima ning samuti jääb kehtima neist lähtuv maksukohustus. Tähtaegselt vaidlustamata jäetud haldusaktide õigusvastasusest ei saa tuleneda ka võimalikku kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja huvi saab olla suunatud sellele, et edaspidi arvestatakse

§ 11lg 1 kohaldamisel kogu kinnistuga.

Selleks on piisav eelmises punktis kajastatud tuvastusnõude menetlemine kohtu poolt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 3