KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-9953 Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2016. a, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar Ko

§ 5lg 2 ja § 15 lg 5).

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud

1. IMK (avaldaja, võlausaldaja) esitas
2. juunil
3. a Harju Maakohtule avalduse MR (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
4. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja ja OÜ Rõivakaupmees (pankrotis, registrikood 10880717) vahel
5. veebruaril
6. a sõlmitud leanulepingud, mille kohaselt sai OÜ Rõivakaupmees (pankrotis) avaldajalt laenu 1 400 000 krooni. Kohustust tagas käendusega võlgnik.
7. novembril
8. a sõlmisid Compromiss Inkasso Eesti OÜ ja võlgnik kokkuleppe, mille kohaselt kohustus võlgnik tagastama 500 000 krooni igakuisete maksetena hiljemalt
9. jaanuaril
10. a. Võlgnik tagastas laenu 150 000 krooni. Tagastamata osa 22 639,07 euro osas tegi avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles määras võla tasumise tähtajaks
11. detsember
12. a. Pankrotiavalduse lisadest nähtuvalt on pankrotihoiatus võlgnikule
13. oktoobril
14. a kohtutäitur Mati Kadaku vahendusel kätte toimetatud. Pankrotiavalduse kohaselt võlgnik siiani laenu tagastanud ei ole.
15. Võlgnik vaidles ajutise halduri nimetamisele vastu. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldajal ei ole kehtivat nõuet võlgniku vastu ning võlgnik ei ole maksejõuetu. Pooltevaheline vaidlus väljub selgelt pankrotimenetluse piiridest, mistõttu tuleb jätta ajutine haldur nimetamata ja pankrotiavaldus rahuldamata. Võlausaldaja nõuded on aegunud. Viimane võla tasumise kokkuleppes märgitud makse teostamise tähtaeg oli
16. jaanuaril
17. a. Nimetatud tähtajast on pankrotiavalduse esitamise hetkeks möödunud enam kui kolm aastat. Võlgnik vaidleb nõudele vastu ka põhjusel, et ta tasaarvestas vastavalt võla tasumise kokkuleppes märgitule võlausaldaja nõude enda leppetrahvinõudega võlausaldaja vastu. Võlgniku leppetrahvinõue põhineb asjaolul, et võlausaldaja rikkus võla tasumise kokkuleppe tingimust, mille järgi ei tohtinud võlausaldaja võlgniku lähedastega kontakteeruda. Võlausaldaja kontakteerus nii võlgniku ema HRiga kui ka võlgniku ülemuse MPga mitmel korral
18. aastal ning ähvardas neid, samuti halvustas võlgnikku nende ees. Eeltoodust tulenevalt tekkis võlgnikul võlausaldaja vastu leppetrahvinõue, millest võlgnik võlausaldaja lepingulisele esindajale teatas ning nõuded tasaarvestas. Maakohtu määrus
19. Harju Maakohus jättis
20. oktoobri
21. a määrusega ajutise halduri nimetamata ja lõpetas menetluse. Maakohtu põhjenduste kohaselt on pooltel vaidlus pankrotiavalduse aluseks oleva nõude üle. Lisaks tugines võlgnik aegumise vastuväitele. Poolte esiletoodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt väljub vaidlus nõude üle pankrotimenetluse piiridest ning seega tuleks see lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
22. Maakohus tagastas võlausaldaja poolt tasutud tagatise 2000 eurot selle tasujale. 6.

§ 15lg 6 kohaselt jäid menetluskulud võlausaldaja kanda.

Maakohus pidas võlgniku lepingulise esindaja ajakulu menetlustoimingutele põhjendatuks 4 tunni ulatuses ja tunnitasumäära 120 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks ning mõistis võlausaldajalt välja 576 eurot. 2 Määruskaebus

1. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja saata tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.
2. Võlausaldaja nõue on selge. Nõue tuleneb
3. novembril
4. a Compromis Inkasso Eesti OÜ ja võlgniku vahel sõlmitud kokkuleppest ja võlausaldaja aegumata nõude suuruseks on vähemalt 15 977,51 eurot.
5. Võlgnik pole esitanud põhistust, mille alusel saaks asuda seisukohale, et võlgnik on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudele vaielnud vastu põhjendatult.
6. Maakohus jättis tähelepanuta, et vastavalt TsÜS § 154 lg 1 algas
7. jaanuaril
8. a sissenõutavaks muutunud kohustuse aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue sissenõutavaks muutus, s.t. alates
9. jaanuarist
10. a. Pankrotiavaldus on esitatud
11. juunil
12. a, s.o enne aegumistähtaja möödumist. Vastavalt TsÜS § 160 lg 2 p-le 1 peatus aegumistähtaeg nõude esitamise ajaks pankrotimenetluses. Avaldaja on esitanud võlgniku suhtes pankrotiavaldused
13. oktoobril
14. a ja
15. märtsil
16. a. Eelnevast nähtuvalt peatus aegumistähtaeg ajavahemikel
17. oktoober 2015.a kuni
18. märts
19. a ja
20. märts
21. a kuni
22. mai
23. a.
24. Seoses võlgniku väidetava tasaarvestusega märgib võlausaldaja, et võlgnik pole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik oleks esitanud
25. a leppetrahvi nõude ja tasaarvestusavalduse Compromis Inkasso Eesti OÜ-le. Isegi oletades, et võlausaladaja on rikkunud võlgniku tingimust ja puudub tasaarvestuse keeld, ei ole millegagi tõendatud, et võlgnik on esitanud leppetrahvinõude ja tasaarvestusavalduse. Võlgniku enda selgituse kohaselt on tasaarvestusavaldus tehtud suuliselt ehk viisil, mis ei võimalda avalduse tegemist ja selle tegemise aega tuvastada. Seega ei ole võlgniku vastuväide põhjendatud. Vastus määruskaebusele
26. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
27. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
28. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 15.

§ 10

lg 1 kohaselt peab võlausaldaja põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.

§ 15

lg 3 sätestab ajutise halduri nimetamata jätmise alused ning sama sätte p 1 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nimetatud sätte mõtte kohaselt ei saa kohus ajutist haldurit määrata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kohtu jaoks kaheldavaks ning tingivad vajaduse nõude olemasolu kindlakstegemiseks asjaolude eelnevat tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest. Praegusel juhul valitseb poolte vahel erimeelsus nii nõude väidetava tasaarvestuse kui ka võimaliku aegumise osas. Erinevalt kaebajast, on kolleegium seisukohal, et võlgniku esitatud vastuväited ja põhjendused on piisavad selleks, et kahelda nõude selguses. Maakohus on õigesti leidnud, et kuivõrd võla tasumise kokkuleppest nr MG-52 nähtub tasaarvestust võimaldav kokkulepe, ei saa sellises 3 olukorras võlausaldaja nõuet võlgniku vastu lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Kuna nõue oli maakohtu jaoks eelneva põhjal ebaselge, puudus maakohtul tarvidus anda lõplikku hinnangut sellele, kas võlausaldaja nõue on aegunud või mitte ning tuvastada selleks vajalikke asjaolusid. Pankrotiavalduse menetlemise eesmärgiks ei ole hagimenetluse mõõtu vaidluste lahendamine. 16. Kuna seadusest ei tulene üheseid ega ammendavaid kriteeriume, mille alusel saab kohus otsustada nõude selguse üle, on selles küsimuses otsuse langetamine hinnanguline ja seotud kohtu kaalutlusõigusega. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus käesolevas asjas kaalutlusõiguse piire ületanud ja maakohtul oli õigus jätta

§ 15lg 3 p 1 alusel ajutine haldur nimetamata. Maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus ei pea Ts

MS § 654 lg 6 järgi vajalikuks neid pikemalt korrata.

1. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta võlausaldaja kanda. Kuna maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Võlgnik esitas
2. novembril
3. a menetluskulude nimekirja, milles palus võlausaldajalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 348 eurot (käibemaksuga). Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on tema esindaja kulutanud määruskaebusega tutvumiseks 20 minutit ning määruskaebusele vastuse koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks 2 tundi 5 min. Esindaja tunnihind on 120 eurot (käibemaksuta).
4. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Arvestades, et määruskaebuse ja võlgniku vastuse sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus võlgniku esindaja poolt apellatsiooniastmes tehtud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi, s.o maakohtu määruse analüüsimiseks 20 minutit ning suhtluseks kliendiga ja määruskaebusele seisukoha koostamiseks 1 tund ja 40 minutit. Esindaja töötasu tunnihinna osas nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga ja peab põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). Eeltoodule tuginedes tuleb võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud (2x144) 288 eurot (käibemaksuga).
5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on vastavasisulise taotluse esitanud.
6. Vastavalt

§ 5

lg 2 võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud.

§ 15

lg 5 ei võimalda esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti rahuldamata määruskaebus maakohtu ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 on määrus edasikaevatav menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Iko Nõmm 4