2-16-5590/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-16-5590 Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2016. a, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar Kohtuasi KH avaldus ja AV vastuavaldus lapsega suhtluskorra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30. augusti 2016. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KH määruskaebus Menetlusosalised esindajad Menetluse liik ja nende Avaldaja KH (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja Natalja Kutepova Puudutatud isik I AV (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Puudutatud isik II TV (isikukoodXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marina Leis Eestkosteasutused Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus ja Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus Kirjalik menetlus Resolutsioon: 1. Tühistada Harju Maakohtu 30. augusti 2016. a määrus resolutsiooni p 19 osas ja teha selles osas uus määrus, millega täpsustada, kellel on õigus lapse eest hoolitseda olukorras, kus lapse ema ei saa ise lapse eest hoolitseda. Täiendada Harju Maakohtu 30. augusti 2016. a määrus osas, millega määratakse kohtumiste kokkuleppimise kord. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. 2. Sõnastada määruse resolutsioon tervikuna ning määrata lapse TV ja isa AV vaheline suhtlemise kord alljärgnevalt: 1 2.1. Alates käesoleva kohtumääruse tegemisest: 2.1.1. Isa kohtub ja viibib lapsega kell 15.00-19.00 paarisnädala esmaspäeval ja paaritu nädala kolmapäeval. 2.1.2. Isa kohtub ja viibib lapsega kell 12.00-19.00 paarisnädala reedel ja paaritu nädala laupäeval. Kohtumised toimuvad isa elukohas või isa valikul mujal. 2.2. Alates märtsist 2017. a: 2.2.1. Isa kohtub ja viibib lapsega kell 15.00-19.00 paarisnädala esmaspäeval ja paaritu nädala kolmapäeval. 2.2.2. Isa kohtub ja viibib lapsega kell 9.00-19.00 paarisnädala reedel ja paaritu nädala laupäeval. Kohtumised toimuvad isa elukohas või isa valikul mujal. 2.3. Alates märtsist 2018. a: 2.3.1. Isa kohtub ja viibib lapsega üle nädala laupäeva hommikust kella 9.00 kuni esmaspäeva õhtuni kella 19.00. 2.3.2. Isa kohtub ja viibib lapsega kahel päeval nädala sees kell 9.00-19.00 või kui isa töögraafik võimaldab, siis järjestikustel päevadel koos ööbimisega esimese päeva hommikul kella 9.00 kuni järgmise päeva kella 19.00. 2.4. Alljärgnevad punktid kehtivad kogu suhtlemise ajal: 2.4.1. Ema on esialgu vajadusel lapse ja isa kohtumiste juures ja eemaldub järjest pikemaks ajaks. 2.4.2. Perekondlikud tähtpäevad (vanemate sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad

1. jm)veedab laps alates 3-aastaseks saamisest selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. 2.4.3. Etteteatamise aeg on juhul, kui tähtpäeva tõttu tuleb teha muudatusi suhtlemise korras, nädal enne tähtpäeva. 2.4.4. Lapse emal ja isal on mõlemal õigus sõita lapsega välismaale alates lapse 3-aastaseks saamisest puhkusereisile kestvusega mitte üle 1 kuu, teatades teisele vanemale vähemalt 2 nädalat ette reisi ajast, sihtkohast, reisi tingimustest ja tagasituleku ajast. 2.4.5. Isal on emaga võrdne õigus osaleda lasteaia, lapse huviringi vms poolt korraldatavatel lapsega seotud üritustel. 2.4.6. Mõjuval põhjusel (lapse haigus, mis ei võimalda last välja viia
2. jm)kohtumiste mittetoimumiste korral, leiavad pooled võimaluse kohtumise korraldamiseks teisel sobival ajal. 2.4.7. Pooled kohustuvad teineteist kohtumiste takistustest viivitamatult informeerima. 2.4.8. Lapse haiguse korral võib isa külastada last lapse kodus alates teisest haiguse päevast. Lapse külastamisel arvestatakse lapse haigusest tulenevaid vajadusi ja reguleeritakse külastust vastavalt sellele. 2.4.9. Lapse sünnipäevadel on lapse isal õigus lapsega suhelda ning kohtuda. Lapse isal on õigus lapsega koos viibida lapse sünnipäeva tähistamisel, kui see tähistamine on isa või nii ema kui ka isa poolt koos korraldatud. 2.4.10. Isadepäeval veedab laps aega isaga ja emadepäeval emaga, selleks võidakse muuta määratud suhtlemise päevi ja kellaaegu. 2.4.11. Alates 2017. a on laps paaritu aasta jõulud (24.12-26.12) isaga ja aastavahetuse (31.12-02.01) emaga. Paarisaasta jõulud on laps 2 3. 4. emaga ja aastavahetuse isaga. 2.4.12. Lapse üleandmine-vastuvõtmine toimub lapse ja ema elukohas maja ees või muus kohas Tallinna piires. Üldjuhul viib ja toob lapse isa, välja arvatud juhtudel, kui laps viibib graafiku-järgselt isa juures ja ema viib lapse isa juurest emaga seotud perekondlikule tähtpäevale. Sel juhul viib ema lapse isa juurest ja toob tagasi. Lapse isa ja ema teavitavad oma saabumisest teist vanemat ette, kas helistades või sms-i teel. 2.4.13. Olukorras, kus lapse ema ei saa ise lapse eest hoolitseda (näiteks lapse ema haiglasviibimine), hoolitseb lapse eest lapse isa, selle võimatuse korral on lubatav, et laps eest hoolitsevad lapse vanavanemad või muud lapsele lähedased isikud. 2.4.14. Kui isal on vaba päev, siis tuleb lasteaiale üldjuhul eelistada suhtlemist isaga välja arvatud viimasel lasteaia aastal. Sealjuures tuleb arvesse võtta lasteaias toimuvaid lapsele olulisi üritusi ning tagada, et laps osaleb üritustel. Lapse viimasel lasteaia aastal tuleb üldjuhul eelistada lasteaeda isaga suhtlemisele. 2.4.15. Lapse isa võib kohtuda lapsega ka muudel eelnevast erinevatel aegadel, kui lapse ema ja isa on selles eelnevalt kokku leppinud. 2.4.16. Käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. 2.4.17. Vanemad ei räägi lapsele halvasti teisest vanemast ja ei kahjusta muul viisil lapse suhet teise vanemaga. 2.4.18. Suhtlemiskord kehtib kuni lapse kooliminekuni. 2.5. Kohaldada esialgset õiguskaitset ja määrata, et määruse punktides 2.1 kuni 2.4 nimetatud isa ja lapse suhtlemise kord rakendub viivitamatult. 2.6. Jätta lapse esindamise kulud riigi kanda ja muud menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Määruskaebuse esitamisest tingitud avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud jätta nende endi kanda, puudutatud isiku II menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). 3 Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad 1. KH (avaldaja; ema) esitas Harju Maakohtule avalduse suhtluskorra määramiseks lapse TV (puudutatud isik II; laps) ja AV (puudutatud isik I; isa) vahel. Avalduste kohaselt sündis laps X. XXXXX XXXX. a. Lapse vanemad läksid lahku X. XXXXXX XXXX a ja laps jäi elama emaga. Ema palub määrata isa ja lapse vaheline suhtluskord selliselt, et isa veedab lapsega aega kaks korda nädalas kl 11.00 kuni 13.00; isal on õigus veeta lapsega koos alates lapse 3-aastaseks saamisest 1 nädal juunis-juulis, teatades emale perioodi 1.maiks; ema on õigus sõita igas kuus paariks päevaks lapsega välismaale, teatades sellest isale nädal ette; emal on õigus iga aasta juunisaugustis sõita lapsega üheks kuuks välismaale, teatades isale perioodi 1. juuniks. 2. Puudutatud isik I esitas vastuavalduse isa ja lapse suhtluskorra määramiseks. Avalduse kohaselt on pärast poolte kooselu lõppemist ema võimaldanud isal last näha vaid aegajalt mõne tunni kaupa korraga. Samuti ei ole lapse ema võimaldanud isal võtta last enda juurde ööseks. Puudutatud isik I palub arvestada suhtluskorra määramisel enda töögraafikuga. 3. Lapse esindaja hinnangul hoolivad mõlemad vanemad lapsest ja soovivad last kasvatada. Isa on lapsega suhelnud ja soovib seda teha ka edaspidi. Emal ei ole tahtmist ega võimalust last igal ajal isaga kokku viia. Vanemad peaksid isa ja lapse suhtlemises kokku leppima. 4. Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et lapsele on isaga kokkusaamised olulised. Arvesse võttes poolte suhetes kujunenud olukorda ja lähtudes lapse vanusest ja huvidest võiks korraldada lapse kohtumisi isaga vähemalt kaks korda nädalas, esialgu ööbimiseta. Mõlemale poolele täidetava suhtlemiskorra kokkuleppe saavutamiseks ning erimeelsuste lahendamiseks on vanematel soovitav läbida perelepitusteenus Tallinna Perekeskuses. 5. Eestkosteasutus Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus arvamuse kohaselt tuleb isa ja lapse suhtlemist toetada. Maakohtu määrus 6. Harju Maakohus määras 30. augusti 2016. a määrusega kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra. 7. Kohus määras isa ja lapse suhtlemise korra selliselt, et arvestaks lapse ja isa lähedussuhte kujunemist. Lapse parima huvi üle otsustamisel on määrava tähtsusega lapse vanus. Praeguses vanuses lapse puhul on loomulik, et laps veedab eelkõige aega emaga ning lapse kasvades saavad kohtumised isaga olla järjest pikemad. 8. Suhtlemise korra määras maakohus kuni lapse kooliminekuni. Kooli alguses peaksid vanemad tulenevalt väga olulisest muudatusest lapse elus leppima kokku uue lapse huvidele vastava suhtluskorra. 9. Vastuseks ema märkusele, et nii lapse kui ema elus toimuvad muudatused, märkis kohus, et nimetatust lähtuvalt määrabki kohus lapsega koosviibimise ajalise kestvuse, aga mitte konkreetsed kellaajad. Seega ei ole oluline lapse ärkamise ja magamamineku kellaaeg vms kellaajad. Vanemad paigutavad kohtumised lapse päevakavasse vastavalt lapse kujunenud režiimile. Samuti reguleeris kohus, et laps osaleb huvitegevustes ka nendel päevadel, kui ta on isaga. 10. Kohus määras pikemad ööbimistega viibimised isa elukohas alates märtsist 2018.a, kui laps on saanud 3-aastaseks. Nimetatud eas laps peaks olema valmis viibima emast eemal ka pikemalt. Juba alates oktoobrist 2016.a peab aga isa korraldama lapse päevaune. 11. Täiendavalt reguleeris kohus, et ema võimetuse korral lapse hooldusõigust teostada, teostab hooldusõigust lapse isa, aga mitte muu isik. 4 12. Kuna isal ei ole tavapärane töögraafik, siis lapse lasteaeda minnes hakkavad isa töövabad päevad tõenäoliselt osaliselt kattuma lapse lasteaiapäevadega. Lapse huvides on võimalusel puhata lasteaiast ja veeta aega vanemaga. Seega määras kohus, et kui isal on vaba päev, siis tuleb lasteaiale eelistada suhtlemist isaga välja arvatud viimasel lasteaia aastal. Sealjuures tuleb arvesse võtta lasteaias toimuvaid lapsele olulisi üritusi ning tagada, et laps osaleb üritustel. Lapse viimasel lasteaia aastal tuleb üldjuhul eelistada lasteaeda isaga suhtlemisele, sest lasteaias toimub oluline ettevalmistus kooliks. Määruskaebus 13. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles vaidlustas maakohtu määruse, kuna määratud suhtluskord ei ole lapse huvidega kooskõlas. Kohus jättis määruse tegemisel arvestamata lapse vanust, lapse ja ema päevakava ning isa vähest valmisolekut lapsega iseseisvaks suhtlemiseks. Suhtluskord on selgelt isakeskne. Kohus jättis arvestama eeskosteasutuse arvamuse. 14. Kohtu määratud suhtluskord on eluliselt raskesti täidetav, kohati ebamäärane ja mitmeti tõlgendav, selle täitmine oleks ülemäära koormav. Ei ole arusaadavad kohtumiste päevad ja kellaajad, nende täpne kestus. Suhtluskorra p-des 1-8 sisalduvad formuleeringud „nädala sees“, „nädalavahetusel“, „kuni 3 tundi“ ei ole konkreetsed ning tähendavad seda, et kohtumised võivad toimuda ükskõik millisel päeval ja kellaajal, samuti tunni kaupa või järjest, ning lapse ema peab vastavalt sellele alati valmis tagama lapse vastuvõtmist ja üleandmist, esialgu isegi viibima kohtumiste juures, kusjuures ei ole arusaadav, kui kaua peab see kohtumiste juures viibimise periood kestma. 15. Alates 2016. a septembrist hakkas ema tööl käima esmaspäevast reedeni kell 9.0017.00. Seega selline suhtlemiskord on raskesti täidetav tulenevalt ema töögraafikust, kohustusest laps isiklikult üle anda ja viibida kohtumiste juures, samuti ema ja isa omavahelistest pingelistest suhetest. 16. Raskesti täidetavad on ka suhtluskorra p-d 21 ja 22. Avaldaja pöörduski kohtusse seetõttu, et tal on lapse isaga raske kokkuleppeid saavutada. 17. Suhtlemiskorra määramisel on vaja arvestada lapse väljakujunenud kindlat päevakava, mida ei tohi lapse tervise ja heaolu huvides rikkuda. Lapse huvides on, et suhtlemiskord oleks ka lapsele arusaadav ja reeglipärane. Alates 2016. a augusti lõpust hakkas laps käima lasteaias. Kohtu poolt kehtestatud suhtluskorra kohaselt võib isa ükskõik millisel ajal ja kui kauaks last päeva jooksul lasteaiast võtta ja (või) tagasi toimetada, mis on selgelt vastuolus lapse kindla päevakavaga. Isegi kui eeldada, et isa kohtub lapsega pärast lasteaia päeva lõppu ja viibib temaga 3 või 4 tundi, nagu suhtluskorra p-d 1, 3 ja 5 näevad ette, siis koosviibimine lõpeb kell 20.30 ja alates oktoobrist kell 21.30, mis rikub väikelapse päevarežiimi. Suhtlemiskorra p-d 7 ja 8 näevad ette, et laps on isa juures kaks päeva (isa vabal valikul) nädala sees hommikust õhtuni (või koos ööbimisega) ning alates laupäeva hommikust kuni esmaspäeva õhtuni. Selline kord ei ole väikse lapse puhul vastuvõetav. Lapsele peab olema tagatud kindel kodu, määratud kord aga tähendab seda, et laps esiteks ööbib nädala sees erinevates kohtades, kordamööda enda kodus ja isa elukohas, ja teiseks ei viibi laps lasteaias, kus talle on tagatud vanusele vastav hooldus ja areng kindla päevaplaani järgi. 18. Suhtlemisgraafik peab vastama eeskätt lapse eale ja arengule. Laps sai alles pooleteise aastaseks. Isa ei tule lapsega toime ega taipa lapse füsioloogilisi ja hügieenilisi vajadusi ning ei oska last toita, patsi teha, käsi pesta, õigeaegselt potile või magama panna. Isa ei ole suuteline tagama lapsele turvalist keskkonda. Lapse juuresolekul ei kontrolli isa oma emotsioone. Isa ei taipa, et lapsega tuleb kogu aeg tegeleda. Samuti 5 ei saa ta aru, et mõned tegevused on kohustuslikud (nt jalutuskäik). Avaldaja leiab, et kõigepealt peab isa endale selgeks tegema, kuidas väikelapse eest tuleb hoolitseda, alles siis võib last isale pikemaks perioodiks (s.h. ka ööseks) anda. Samal põhjusel ei nõustu avaldaja suhtlemiskorra p-ga 11, mis näeb ette lapse pikaajalise viibimise isa juures. 19. Avaldaja leiab, et kuivõrd laps on veel sellises vanuses, kus ta füüsiliselt tihedalt seotud emaga, siis ei pea tema ja isa vaheline suhtlemine olema niivõrd intensiivne. Samuti leiab avaldaja, et suhtluskorra planeerimine kuni lapse 7-aastaseks saamiseni ei ole käesoleval ajal võimalik seoses lapse elus toimuvate muudatustega, mis paratamatult tulevad lapse kasvamise ja arenemise protsessis. Avaldaja leiab, et mõistlik oleks kehtestada suhtluskord kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, siis laps muutub iseseisvamaks ja hakkab väiksemal määral emalt sõltuma, samuti selgemaks muutuvad tema päevaplaanid. 20. Tähelepanu vajab ka kohtu poolt määratud suhtluskorra p 19, mille kohaselt olukorras, kus lapse ema ei saa ise lapse eest hoolitseda (näiteks lapse ema haiglasviibimine), hoolitseb lapse eest lapse isa, mitte muu isik. Selline kord on ilmselgelt vastuolus lapse huvidega ning võib last asetada ohtlikku olukorda, nt kui mõlemad vanemad haigestunud või isa viibib välismaal samaaegselt ema haigestumisega. Lapsel on vanaema ja vanaisa, kes tunnevad last sünnist saadik ning osalevad aktiivselt lapse kasvatamisel. 21. Samuti ei nõustu avaldaja suhtluskorra p-ga 9, sest see kohustub avaldajat laskma puudutatud isikut I enda elukohta, millega rikutakse avaldaja põhiseadusliku õigust kodu puutumatusele (PS § 33). Menetluse edasine käik 22. Puudutatud isik I ja eestkosteasutus Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus palusid jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata. 23. Lapse esindaja toetas määruskaebust osaliselt ja leidis, et oleks mõistlik määrata suhtluskord 2017. a kevadeni. 24. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 25. Ringkonnakohus andis 17. novembri 2016. a kirjaga Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsusele tähtaja seisukoha esitamiseks. Eestkosteasutus leiab, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata. 26. Samuti andis ringkonnakohus 17. novembri 2016. a kirjaga avaldajale ja puudutatud isikule I vastamistähtaja selgitamaks, kuidas on toimunud lapse isa ja lapse suhtlemine alates maakohtu 30. augusti 2016. a määruse tegemisest. 27. Avaldaja vastuse kohaselt on lapse isa kohtumised lapsega alates maakohtu määruse tegemisest toimunud järgnevatel aegadel: 1) 31. augustil 16.00-18.15 (koos lapse emaga); 2) 5. septembril 10.00-12.15 (koos lapse emaga); 3) 8. septembril 10.00-12.15 (koos lapse emaga); 4) 19. septembril 16.00-18.15 (ilma lapse emata); 5) 28. septembril 16.00-18.15 (koos lapse emaga); 6) 26. oktoobril Tallinna Perekeskuses. 28. Puudutatud isiku I vastuse kohaselt on lapse isa kohtumised lapsega alates maakohtu määruse tegemisest toimunud järgnevatel aegadel: 1) 4. septembril 9.58-10.55 (koos lapse emaga); 2) 8. septembril 9.58-10.45 (koos lapse emaga); 3) 19. septembril 16.0016.50 (ilma lapse emata mänguplatsil); 4) 28. septembril 16.00-17.20 (koos lapse emaga jalutades) 5) 26. oktoobril Tallinna Perekeskuses; 6) 23. novembril 16.00-17.00 (koos lapse emaga). 6 Ringkonnakohtu seisukoht 29. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni isa ja lapse vahelise suhtlemise korra osas. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 30. Perekonnaseaduses (PKS) ei ole sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. PKS § 143 lg 1 ja 2 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda ja vanem, kelle juures laps elab, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kui vanemad ei suuda ise kokku leppida, mil viisil võtab vanem, kes lapsega koos ei ela, osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtleb, peab PKS § 143 lg 21 järgi vastava avalduse saamisel lahendama vaidluse kohus. Kohus määrab lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaks vastavalt lapse huvidele. Iga konkreetse vaidluse lahendamisel on kohtu otsustada, kuidas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kõige paremal viisil kindlaks määrata, et see vastaks lapse huvidele. 31. Vanemate õiguste võrdsuse põhimõttest tulenevalt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, mis tähendab eelkõige seda, et vanem ei või takistada teist vanemat vanema õiguste teostamisel. Siiski ei või vanem teostada oma õigusi vastuolus lapse huvidega, st vanemate õiguste võrdsuse põhimõtet piirab lapse huvi esmatähtsuse põhimõte. Seega on vanema ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramisel küll oluline tagada lapsest lahus elavale vanemale PKS § 143 lg-s 1 sätestatud õigus lapsega suhelda, kuid eelkõige on vanema ja lapse suhtlemiskord vaja kindlaks määrata lapse õiguste ja huvi kaitseks. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et suhtlemise korra määramise eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus säilitada lahus elava vanemaga lähedased suhted. 32. Avaldaja on määruskaebuses palunud muuta maakohtu määratud suhtlemiskorda arvestades lapse vanust ja päevakava ning asjaolu, et lapse isa ei ole valmis väikese lapsega iseseisvalt suhtlema. Lisaks on avaldaja hinnangul määratud suhtluskord raskesti täidetav, kuna lapse ja isa kohtumiste päevad ja kellaajad on jäetud kindlaks määramata. 33. PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on vanemal lisaks õigusele ka kohustus lapsega suhelda ning osaleda lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seega tuleb lapsega suhtlemist reguleerides pidada silmas vanema võimalust määratud suhtlemise korda täita ning suhtlemise korda ei saa märkida sellist kohtumise aega, mil vanem ja laps ei saa tegelikult omavahel suhelda või on see oluliselt raskendatud. Iseenesest on õige avaldaja seisukoht, et kui vanemate suhtlemine on keeruline, siis tuleks kohtul võimalikult täpselt määrata kohtumiste viis, koht ja aeg. Kõigi osapoolte huvides on, et kohtumiste ajad oleksid läbimõeldud ja eelnevalt teada, et vanemad saaksid lapsega koosveetmise aega paremini planeerida. Eelkõige on lapse huvides see, et mõlemad vanemad oleksid valmis suhtluskorda kokkuleppeliselt täitma. 34. Samas tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi, kas kindla päeva ja kellaaja määramine pikema perioodi jooksul (antud juhul kuni laps läheb kooli) on mõistlik ja asjaolusid arvestades rakendatav. Nimetatud asjaolude selgitamiseks palus ringkonnakohus puudutatud isikul täpsustada, kas lähtuvalt tema graafikujärgse töö iseloomust võib olla võimalik suhelda lapsega kohtu ettemääratud konkreetsetel nädalapäevadel ja kellaaegadel. Puudutatud isik I selgitas 2. detsembri 2016. a vastuses ringkonnakohtule (II kd, tl 40-42), et tema töögraafik on kuude lõikes ühesugune, mis võimaldab määrata isa kohtumised lapsega kindlatele nädalapäevadele. Selline 7 regulaarsus võimaldab määrata konkreetsema suhtluskorra, kui seda on teinud maakohus, määrates vaid kohtumise sageduse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kindla kohtumispäeva määramine nädala sees ja kohtumiste reguleerimine kellaajaliselt on praegusel juhul võimalik ja arvestades lapse ema ja isa suhtlemisraskusi igakordse kokkusaamise planeerimisel ka mõistlik lahendus. 35. Ringkonnakohus palus nii avaldajal kui puudutatud isikul I esitada omapoolne nägemus sobivatest aegadest suhtluskorra täitmiseks. Avaldaja selles osas oma seisukohta ei esitanud. Arvestades seni toimunud kohtumiste kuupäevi ja puudutatud isiku I täiendavaid selgitusi, tuvastas ringkonnakohus, et kostjal on nn lühike töönädal paaritutel nädalatel (vabad päevad teisipäev, kolmapäev, laupäev ja pühapäev) ja nn pikk töönädal paaris nädalatel (vabad päevad esmaspäev, neljapäev ja reede). Sellest tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks, et alates kohtumääruse tegemisest kohtub isa lapsega paarisnädala esmaspäeval ja paaritu nädala kolmapäeval kell 15.00-19.00 ning paarisnädala reedel ja paaritu nädala laupäeval kell 12.00-19.00. Alates 2017. a märtsist kohtub isa lapsega paarisnädala esmaspäeval ja paaritu nädala kolmapäeval kell 15.00-19.00 ning paarisnädala reedel ja paaritu nädala laupäeval kell 9.00-19.00. Alates 2018. a märtsist kohtub isa lapsega üle nädala laupäeva hommikust kell 9.00 kuni esmaspäeva õhtuni kell 19.00 ning kahel päeval nädala sees kell 9.00-19.00 või kui isa töögraafik võimaldab, siis järjestikustel päevadel koos ööbimisega esimese päeva hommikul kella 9.00 kuni järgmise päeva kell 19.00. 36. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga ka selles, et vaidlustatava määruse p 19 sõnastus piirab põhjendamatult erandolukorras paluda lapse eest hoolitsemisel abi teistelt lapsele lähedastelt isikutelt. Olukorras, kus lapse ema ei saa ise lapse eest hoolitseda, on mõistetav, et lapse eest hoolitseb eelkõige tema isa. Samas ei saa välistada ka võimalust, et vajadusel saavad abi pakkuda ka näiteks lapse vanavanemad. Eeltoodu tõttu täpsustab ringkonnakohus määrust selliselt, et olukorras, kus lapse ema ei saa ise lapse eest hoolitseda (näiteks lapse ema haiglasviibimine), hoolitseb lapse eest lapse isa, selle võimatuse korral on lubatav, et lapse eest hoolitsevad lapse vanavanemad või muud lapsele lähedased isikud. 37. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud PKS § 123 lõiget 1 ja teinud esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 38. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et kui avaldaja on seisukohal, et isal ei ole piisavalt oskusi väikelapse eest hoolitsemiseks, siis lapse ja isa suhtlemise piiramine ja suhtlemise kestuse vähendamine ei paranda lapse isa võimalusi õppida lapsega tegelemist ja lapse igapäevaelus osalemist. Ainult lapse isa ja lapse regulaarsel suhtlemisel saab nende vahel tekkida lähedus- ja kiindumussuhe, milleks isa on näidanud üles omapoolset valmisolekut. Nii isa vastusest määruskaebusele kui ka eestkosteasutuste seisukohtadest nähtub, et isa soovib osaleda lapse kasvatamises. Avaldaja ebakindlust lapse isa valmisoleku suhtes lapse kasvatamises osaleda võiks vähendada lapse isa kinnitus, et ta on valmis esialgu lapsega kohtuma Tallinna Perekeskuses (I kd, tl 192-193). 39. Määrus ei kohusta lapse ema kohtumiste juures viibima, vaid annab selleks võimaluse. Maakohtu määruse resolutsiooni p 9 kohaselt viibib ema kohtumiste juures vaid vajadusel, mida eelduslikult läheb vaja järjest vähem. Samuti ei kohusta nimetatud punkt lapse ema lubama lapse isa enda koju. Kohtumiste asukoht ei ole määrusega rangelt reguleeritud, vaid vastavalt lapse valmisolekule on jäetud lapsevanemate otsustada, kus ja kuidas isa lapsega aega veedab. 40. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud lapse ema ja lapsele määratud esindaja seisukoht, mille kohaselt ei oleks tõenäoliselt võimalik järgida konkreetseid kohtumiste kellaaegu, kuivõrd lapse päevakava on muutuv. Nii nagu planeerib päeva 8 lapse ema, kohaneb kohtu määratud kohtumisaegadega ja lapse päevakavaga ka lapse isa. Lapsega viibimine ei tähenda vaid kitsalt isa ja lapse koos olemist, vaid elamist lapse päevakavaga kooskõlas. Isa juures viibimise ajal saavad jätkuda kõik tegevused, mida laps vastavalt oma päevakavale teeks ema juures. Isa senise käitumise põhjal ei ole alust eeldada, et lapse isa soovib tulevikus hakata piirama lapse huvitegevust ja tema arengut. 41. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud ka maakohtu määruse resolutsiooni p-des 7 ja 8 nimetatud isa ja lapse kohtumiste kestuse vähendamine. Avaldajal jääb märkamata asjaolu, et laps hakkab ööbima isa juures alles alates 2018. a märtsist, kui isa ja laps on saanud üksteisega piisavalt harjuda. Kolleegiumi arvates on loomulik, et mida enam laps isaga aega veeta saab, seda kiiremini ja tõenäolisemalt tekib lapsel isaga kiindumussuhe, mis on kindlasti lapse huvides. Lapse 3-aastaseks saamise ajaks on laps harjunud viibima nii ema kodus kui ka isa kodus ning lapse isa on eelduslikult omandanud ka kõik teadmised ja oskused, mis on vajalikud enda lapsega koos elamiseks. Ringkonnakohtu arvates määras maakohus põhjendatult nn astmelise suhtlemise korra isa ja lapse vahelise lähedussuhte loomiseks, mille käigus laps kohaneb olukorraga järk-järgult järjest pikemate koosviibimiste abil. Kolleegiumi hinnangul aitab määrus nimetatud eesmärki saavutada ning vastab seetõttu lapse huvidele. Samas märgib kolleegium, et juhul, kui laps ei ole mõnikord valmis isaga määratud kestusega koos viibima, ei takista suhtlemiskord koosviibimise aega lühendada. Suhtluskorra senise täitmise pinnalt ei saa teha järeldust, et isa kasutaks oma õigust viibida lapsega kindel arv tunde nädalas hoolimata lapse vajadustest või tervislikust seisundist vms. Vanemad peavad igal juhul seadma esikohale lapse huvid ja seda on lapse isa teinud. 42. Nõustuda ei saa avaldaja seisukohaga, mille kohaselt on maakohtu määrus raskesti täidetav osas, milles võimaldab isal kohtuda lapsega ka muudel aegadel, kui selles on vanemad eelnevalt kokku leppinud, samuti osas, milles määrus kohustab vanemaid suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja lapse huvidest. Mõlemad vanemad peavad igal juhul lähtuma lapse parimatest huvidest. Kõiki olukordi elus ei olegi võimalik detailselt kohtumääruses ette näha ja ette ära reguleerida, mistõttu peavad iseenesestmõistetavalt suhtluskorras nimetamata juhtudel lapse ema ja isa suutma ise sõlmida kokkuleppeid lähtudes lapse parimatest huvidest. 43. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ema ja lapse esindaja ettepanekut reguleerida lapsega suhtlemise korda esialgu ainult kuni 2017. a kevadeni. On tavapärane, et suhtluskord määratakse sõltuvalt lapse vanusest kas kooliminekuni või täisealiseks saamiseni. Praegusel juhul lasteaiaealise lapse suhtluse isaga kuni kooli minekuni reguleerimine on igati põhjendatud. Puudub mõistlik põhjendus, miks tuleks suhtluskord üle vaadata juba poole aasta pärast. Vajadus suhtlemiskorra ülevaatamiseks tekib siis, kui senise korra järgimine ei ole enam võimalik või mõistlik. 44. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, välja arvatud lapsele riigi õigusabi osutamise kulud, tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta poolte enda kanda, nagu on määranud ka maakohus. Ringkonnakohus jätab lapsele riigi õigusabi osutamise kulud TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm 9