← Eesti

2-16-9336/15

Obsah (9)§ 168§ 430§ 386§ 445§ 150§ 195§ 177§ 433§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-9336 Tsiviilasi XXXXOÜ hagi XXXX OÜ, XXXX,

§ 168lg 3 kannavad pooled tsiviilasjas 2-16-9336 oma menetluskulud ise.

Pooled kinnitavad, et käesoleva Kompromissi jõustumisest alates puuduvad poolte vahel mistahes muud nõuded seoses tsiviilasja 2-16-9336 asjaoludega. Pooled on kokku leppinud omavaheliste lepinguliste suhete kirjalikus vormis. Muus vormis kokkulepped poolte vahel ei kehti. Kõik muudatused ja täiendused Kompromissile vormistatakse kirjalikult. Tühistada Harju Maakohtu

  1. juuni
  2. aasta ja
  3. juuli
  4. aasta määrustega rakendatud hagi tagamise abinõud järgmiselt: a. vabastada arestist kostja XXXX OÜ arvelduskontodel Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes AS DNB Pank, AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, BIGBANK AS, Swedbank AS, Tallinna Äripanga AS, Versobank AS ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides AS Citadele banka Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal, Folkefinans AS Eesti filiaal, Nordea Bank AB Eesti filiaal, Pohjola Bank plc Eesti filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal olev raha, mis on arestitud Harju Maakohtu
  5. juuni
  6. aasta määrusega kokku summa 55 000 eurot ulatuses hageja XXXXOÜ kasuks; b. vabastada arestist kostja XXXX OÜ vallasvara tema tegevuskohas aadressil XXXX, mis on arestitud Harju Maakohtu
  7. juuni
  8. aasta määrusega hageja XXXXOÜ kasuks; c. vabastada arestist kostjale XXXX kuuluv XXXX OÜ (registrikood XXXX) osa, mis on arestitud Harju Maakohtu
  9. juuni
  10. aasta määrusega hageja XXXXOÜ kasuks; d. vabastada arestist kostjale XXXX kuuluv XXXXOÜ (registrikood XXXX) osa, mis on arestitud Harju Maakohtu
  11. juuni
  12. aasta määrusega hageja XXXXOÜ kasuks; e. vabastada arestist kostjale XXXX kuuluv XXXXOÜ (registrikood XXXX) osa, mis on arestitud Harju Maakohtu
  13. juuni
  14. aasta määrusega hageja XXXXOÜ kasuks; f. vabastada arestist kostja XXXX OÜ arvelduskontodel Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes AS DNB Pank, AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, BIGBANK AS, Swedbank AS, Tallinna Äripanga AS, Versobank AS ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides AS Citadele banka Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal, Folkefinans AS Eesti filiaal, Nordea Bank AB Eesti filiaal, Pohjola Bank plc Eesti filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal olev raha, mis on arestitud Harju Maakohtu
  15. juuli
  16. aasta määrusega kokku summa 54 989,97 euro ulatuses hageja XXXXOÜ kasuks. Lõpetada tsiviilasja menetlus. Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja selleks kanda 500 eurot XXXXOÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXX. Tagastada hagejale hagi tagamise tagatis ja selleks kanda 10 250 eurot XXXXOÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXX. Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda ja määrata kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada. 3

(5)2-16-9336 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu ühe päeva jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. HAGEJA NÕUDED JA MENETLUSE KÄIK 1. Kohtu menetluses on XXXXOÜ (hageja) hagi XXXX OÜ (kostja I), XXXX (kostja II), XXXX (kostja III), XXXX (kostja IV) ja XXXX OÜ (kostja V) vastu nõuetega mõista välja hageja kasuks:
(1)kostjatelt I–V solidaarselt 35 748,23 eurot ja
(2)kostjatelt I ja V (omavahel solidaarselt) lisaks 6 888,54 eurot;
(3)kostjatelt I–V solidaarselt viivis perioodi
  1. jaanuar 2015 –
  2. juuni 2016 eest 2 536,05 eurot ning kostjatelt I ja V (omavahel solidaarselt) lisaks täiendav viivis perioodi
  3. oktoober 2015 –
  4. juuni 2016 eest 366,14 eurot;
(4)kostjatelt I–V viivis alates
  1. juunist 2016 kuni põhinõude 34 483,23 eurot täitmiseni vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäärale ning kostjatelt II–IV solidaarselt täiendav viivis 0,05% päevas summalt 34 483,23 eurot iga viivitatud päeva eest alates
  2. juunist 2016 kuni põhinõude täitmiseni ulatuses, milles see ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimääraga arvestatud viivisesummat;
(5)kostjatelt I–V solidaarselt viivis alates 15. juunist 2016 kuni põhinõude 1 265 eurot täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäärale;
(6)kostjatelt I ja V (omavahel solidaarselt) viivis alates
  1. juunist 2016 kuni põhinõude 6 888,54 eurot täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäärale.
  2. Kostjad I–IV vaidlesid hagile vastu, aga ei esitanud sisulisi vastuväiteid. Nõuded kostja V vastu võttis kohu menetlusse
  3. augustil 2016, aga ei nõudnud hagile vastamist, sest nõuete menetlusse võtmise ajaks olid pooled juba saavutanud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks.
  4. Kohus on hagid taganud
  5. juuni ja
  6. juuli 2016 määrustega.
  7. Pooled esitasid
  8. augustil 2016 kohtule samal päeval allkirjastatud
  9. augustiga 2016 dateeritud kohtuliku kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga kinnitamise tagajärgedest. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani alates määruse tegemisest. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. Poolte ühises avalduses paluvad nad ka hagi tagamise tühistamist.
  10. Avalduses sisaldub riigilõivu osalise tagastamise taotlus, hageja palub talle tagastada poole hagi esitamisel tasutud lõivust, st summa 500 eurot. Samuti palub hageja tagastada hagi tagamise tagatise summas 10 250 eurot. 4
(5)2-16-9336 KOHTU PÕHJENDUSED 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on kinnitanud teadlikkust

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on pooltele selgitanud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. 7.

§ 386

lg 4 esimene lause sätestab mh, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse.

§ 445

lg 2 näeb mh ette, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Käesoleval juhul sisaldab poolte ühine avaldus hagi tagamise abinõude tühistamise taotlust, st kohus tühistab hagi tagamise. 8. Hageja on taotlenud poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kohus rahuldab selle taotluse

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Hageja tasus hagi esitamisel kokku riigilõivu 1 000 eurot, sellest kuulub tagastamisele pool ehk 500 eurot. Samuti on

§ 195

lg-te 1 ja 2 järgi põhjendatud hageja taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks, sest kostjad on kompromissi avaldusele allkirjade andmisega sellega ühtlasi nõustunud. 9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt

§ 168lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda.

Juhindudes

§ 177

lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku hüvitada muid seniseid menetluskulusid, mis ei ole hõlmatud kompromissiga. 10.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt

§ 661

lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.