KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.12.2016 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-14-7592 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja

§76lg.5 määrata Juri MARINITŠILE katseaeg kuni karistusaja tegeliku lõpuni, s.o.

kuni 15.08.2017. Kohustada Juri MARINITŠIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma 1 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Juri MARINITŠIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 2-1, 4, 7 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid - asuda tööle kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ega suhelda isikutega, kes on kriminaalkorras karistatud - osaleda sotsiaalprogrammis. Määrata Juri MARINITŠ kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Juri MARINITŠ karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Juri MARINITŠILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (s.h. tutvumine materjalidega 20 €, osalemine kohtuistungil 20 €, käibemaks 8 €). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 2 Viru Vangla esitas 05.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Juri Marinitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Juri Marinitš on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 24.09.2014 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 4 kuud 18 päeva aastat alates 15.05.2014. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Käesolev kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude laad on muutunud, suurenenud on ühiskonnaohtlikkus. Vangistuses on kinnipeetav töötanud väljaspool vanglat, käinud kahel korral lühiajalisel väljasõidul suhtlemiseks lähedastega, läbis xxx tasemed, töötanud xxxl, läbis sotsiaalprogrammi xxx ja paikneb käesoleval ajal avavanglas. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 1358 € ulatuses ja vabanemisfondis on 452 €. Kinnipeetav soovib elama asuda Maardusse, kus võib uuesti hakata suhtlema kriminaalsete tuttavatega. Kinnipeetav on korduvalt karistatud seoses narkootikumide käitlemisega nii väärteo- kui kriminaalkorras. Kinnipeetav on tarvitanud kanepit, ecstasyt, amfetamiini, kokaiini, fentanüüli, sõltuvust ei ole diagnoositud. Kinnipeetav kaldub kordama oma vigu, probleemide lahendamiseks on otsinud kergeid ja kiirete tulemustega lahendusi, tagajärgedele ei mõtle. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Vestlusel väljendab lugupidavat suhtumist ametnikesse ja kriminaalhooldusesse, kuid on kuritegusid toime pannud ka katseajal. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele, oht seisneb rahvatervise kahjustamises ja füüsilise vägivalla kasutamises oma eesmärkide saavutamiseks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 34%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 21%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava perekonda kuuluvad ema, isa ja õde, kes elab eraldi. Suhted päritoluperekonnaga on head ja toetavad, telefoni teel suheldakse igapäevaselt. Vanglas külas vanemad ei käi. Kinnipeetaval on elukaaslane, ka temaga on suhted head. Perel on hirm, et kinnipeetav hakkab vabaduses uuesti suhtlema kriminaalsete tuttavatega. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama 3-toalisesse korterisse, mis kuulub kinnipeetava isale. Korteris toimub remont, kuid elamistingimused on rahuldavad. xxx juhatuse liige on telefoni teel kinnitanud, et kinnipeetaval on võimalik nende juurde tööle asuda, kuid garantiikirja ei ole selle kohta saadetud. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema poolt toimepandud kuriteod on eriliigilised. Maakohtu istung Kinnipeetav Juri Marinitš taotles maakohtu istungil enda vabanemist ja seletas, et käesolevaks ajaks on tasumata võlgnevused alla 500 € ning vabanemisfondis on peaaegu 1000 €. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3 Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas kinnipeetava taotlust kinnipeetava vabastamine on põhjendatud. ja leidis, et Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, vangistuses viibib samuti juba neljandat korda. Uue kuriteo sooritas kinnipeetav kehtival katseajal. Tegemist on I astme rahvatervisevastase süüteoga. Vangistuse ajal kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 15.08.

1. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus ja uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 8 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. 4 Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistuse tegeliku lõpuni. Kui ta vabaneb 8 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus elamistingimused on rahuldavad ja mis kuulub kinnipeetava isale. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava suhted päritoluperekonna ja elukaaslasega head ja toetavad. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht, seda on kriminaalhooldusametnikule telefoni teel kinnitanud xxx juhatuse liige. Arvestades ka kinnipeetava enda kinnitust, et käesolevaks ajaks on ta tasumata rahalisi kohustusi vähendanud ja suurendanud vabanemisfondi kogutavat summat, on tõenäoline, et kinnipeetav suudab vabaduses oma sissetulekutega hakkama saada. Maakohus leiab ka, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. 8 kuud enne tähtaega koos katseajaga, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb 8 kuu pärast tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist, kuid vangla meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust diagnoositud ei ole. Samast iseloomustusest nähtub ka kinnipeetava enda soov edaspidi narkootikumidega mitte mingisugust tegemist teha. Selle kohta annab kinnitust ka asjaolu, et vangistuses veedetud aja jooksul puuduvad kinnipeetaval probleemid (mh. karistused) sõltuvusainete ja tarvitamisega, ta on läbinud sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus tema osalus programmis oli väga hea. Maakohus peab seda kõike positiivseks ja leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida katseaja jooksul sõltuvusega seotud sotsiaalprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on uue kuriteo kõrged riskid antud kinnipeetava poolt seotud asjaolu, et ta võib hakata taas suhtlema kriminaalsete tuttavatega. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et nimetatud asjaolu on tõepoolest uue kuriteo toimepanemise risk, kuid arvestab siinjuures ka seda, et vabastamise korral saab kinnipeetavale panna lisakohustusena keelu suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning viibida kohtades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. 5 Vastavalt KarS §76 lg.5 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni karistuse tegeliku lõpuni. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 2-1, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid - asuda tööle kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalprogrammis. Maakohus leiab, et esimene ja teine lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud sõltuvusainete tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kohtades, kus tarvitatakse sõltuvusaineid, viibimise keeld ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamise ja toimepandud kuriteo iseloomuga, Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6