K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avaldamise aeg ja 7. märtsil 2016.a. avaliku e-toimiku kaudu koht Tsiviilasja number 2-15-104

) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse Lk 3

§ 120lg 1 sätestatule.

Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures

§ 101

lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et

§ 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus

§ 108

sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. 14. Kõigepealt võtab kohus seisukoha kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Lk 4

§ 101lg 1 sätestatule oli 2015.

aastal 195.- eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust juba 2015.a. esimesel poolaastal, mis on elatise väljamõistmise nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks. 15. Edasi kontrollib kohus kas alaealise hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Kostja vastuväidete kohaselt ta elatist nõus maksma ei ole, sest Xxxxei luba tal lastega kohtuda. Kuna käesoleval juhul ei väida hageja esindaja, et lapse ülalpidamiskulud kuus oleks suuremad kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäär, lähtub kohus nimetatust ja asub seisukohale, et Xxxx ülalpidamiskulud kuus ei ületanud 2015.a. 390.eurot kuus ega ületa käesoleval aastal 430.- eurot kuus. Nimetatud summad on Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud kuupalga alammäärad aastate lõikes. Vastavalt

§ 101

lg 1 sätestatule ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 13 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, ja kohus asus kohtuotsuse p-s 12 seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust hagetaval perioodil vähemalt miinimummääras täitnud, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 01.01.2015.a. kuni 29.02.2016.a. eest summas 2170.- eurot {570 (s.o. vähem makstud elatis perioodi 01.01.2015 - 30.06.2015 eest arvestusega, et elatise miinimummäär 2015.a. oli 195.- eurot kuus) + 1170 (s.o. elatis 2015. aasta 6 kuu eest perioodil 01.07.2015 - 31.12.2015 eest arvestusega, et elatise minimaalne määr 2015.a. oli 195.- eurot kuus) + 430.- eurot (s.o. elatis 2016.a. 2 kuu eest arvestusega, et elatise minimaalne määr 2016.a. on 215.- eurot kuus)} ja alates 01.03.2016.a. 215.- eurot kuus, mis on pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuid mitte vähem kui nimetatu. Elatis alla 3- aastast last hooldava vanema ülalpidamiseks. 16. Xxxxelatise nõude lahendamisel poolte vahel juhindub kohus

§ 111

lõikest 2, mis sätestab, et kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada ja ta ei ole võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Edasi juhindub kohus

§-st 99 lõikest 1, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures arvestada tuleb õigustatud isiku kõiki eluvajadusi (lg 2).

§ 100lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (lg 4). Lk 5

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. 17. Tulenevalt

§ 111

lõikes 2 sätestatust ning ülalpidamisõiguse üldisi põhimõtteid ja perekonnaseaduse mõtet arvestades, leiab kohus, et lapse emal on õigus saada lapse isalt ülalpidamist lapse kolmeaastaseks saamiseni üksnes siis kui ta ise ei suuda end sel ajal ülal pidada ehk lapse ema peab olema abivajav isik. Sellisele seisukohale on Riigikohus asunud ka lahendis 3-2-1-198-13. Et kindlaks teha kas lapse ema on abivajav isik, tuleb kindlaks teha millised on lapse ema põhjendatud kulutused ning millise osa neist kulutustest saab lapse ema katta enda sissetulekutest. Kui lapse emal oma vahenditest tema vajaduste rahuldamiseks ei piisa, peab lapse isa

§ 111lg 2 alusel pidama lapse ema üleval kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on Xxxx põhjendatud ülalpidamiskulud kuus. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esile toodud hagi põhistusi, ning ka seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mis on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on järgmised: - - kulutused toidule 150.- eurot (üldtuntud asjaolu mida tõendada ei ole vaja) ; kulutused ravimite ja hügieenitarvete ostmiseks 20.- eurot. Arvestades asjaoluga, et iga mõistlik inimene hoolitseb oma hügieeni eest, käib juuksuris, tarvitab pesemisvahendeid jne, samuti vajab aegajalt vitamiine ja ravimeid, peab kohus hageja põhjendatud kuluks nimetatud kuluartiklile 20.- eurot kuus. kulutused riiete ja jalanõude ostmiseks 50.- eurot. Arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis, samuti seda, et hageja elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erineva paksusega riideid ja jalanõusid sõltuvalt aastaajast ja garderoobi on vaja aegajalt uuendada ka täiskasvanud inimesel, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklitele kokku on põhjendatud arvestada 50.- eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Xxxxpõhjendatud ülalpidamiskulud kuus moodustavad summa 220.- eurot, sest vaatamata kohtu poolt kohtu korraldaval istungil selgitatule, ei esitanud hageja tõendeid oma muude kulude tõendamiseks, mistõttu ei saa kohus hageja ülalpidamiskuludena arvesse võtta muid kui üldtuntud kulusid.
2. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suur on olnud hagetaval perioodil hageja sissetulek, s.o. kas sellest piisab tema ülalpidamiseks või on ta abivajav isik, kelle ülalpidamiseks kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele. Hageja pangakonto väljavõtted tõendavad, et Xxxxsai enne teise lapse sündi 2015.aastal peretoetust 83,35 eurot ja vanemahüvitist 102,90 eurot ning saab alates teise lapse sünnist peretoetust 90.- eurot ning vanemahüvitist 314,80 (t/l 37-42 ja 86). Lk 6

§ 111

lg 2 mõttes, sest tal puuduvad piisavad vahendid oma ülalpidamiskulude kandmiseks. Xxxxvanematel ei ole oma täiskasvanud tütre ülalpidamise kohustust, küll on see aga kostjal tulenevalt

§ 111lg 2 sätestatust.

Kohus asub seisukohale, et kuivõrd

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäär kehtib üksnes alaealisele lapsele elatise väljamõistmise korral, on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis Xxxxülalpidamiseks 110.- eurot, mis on ½ hageja põhjendatud ülalpidamiskulust kuus. Kohus leiab, et kostja kui terve ja töövõimeline meesterahvas peab leidma omale võimaluse teenida nii palju sissetulekuid, et pidada üleval oma alaealisi lapsi vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras ja oma laste ema kohtu poolt väljamõistetavas summas, sest Xxxxei saa poolte ühiste laste eest hoolitsemise tõttu tööle asuda ja ise omale sissetulekut teenida. Juhindudes

§ 108

sätestatust mõistab kohus kostjalt elatise Xxxxülalpidamiseks välja alates 15.05.2015.a. nagu hageja seda teha on palunud. Perioodi 15.05.2015.a. kuni 29.02.2016.a. on väljamõistetava elatise suuruseks kokku 1045.- eurot [[9 x 110) + (1 x 55 ehk poole kuu elatis)] ja alates 01.03.2016.a. 110.- eurot kuus kuni 12.11.2016.a., s.o. ajani mil Xxxxsaab 3- aastaseks.

1. Kohus on seisukohal, et ei asjaolud, et hageja algatas kostja vastu abielu lahutuse hagi, samuti see, et Xxxxei luba kostja väidetel tal lastega suhelda, ei vabasta kostjat oma lapse ega ka alla 3- aastast last kasvatava ema ülalpidamise kohustusest. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
2. Kohus jätab kohtuotsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel Harju Maakohtu määruse tsiviilasjas 2-15-4003, millega kinnitati poolte kokkulepe Xxxxühise hooldusõiguse osalise lõpetamise kohta, XXXXtöötasu tõendi XXXXOÜ-st ja kostja ning Xxxxvahelise elektroonilise kirjavahetuse, sest need ei ole asjakohased tõendid käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Menetluskulude jaotamine.
3. Kuna kohus rahuldab Xxxxhagi kostja vastu täielikult ja Xxxxhagi kostja vastu osaliselt, jätab kohus Xxxxmenetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult Xxxxkanda ja Xxxxmenetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 56 % ulatuses Xxxx kanda ning 44 % ulatuses hageja enda kanda, sest kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu 56 % suuruses. Samade seadusesätete alusel jätab kohus kostja menetluskulud 78 % ulatuses kostja kanda ja 22 % ulatuses hagejate kanda, sest kokku rahuldas kohus hagejate nõuded 79 % ulatuses [(100+56):2)].
4. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama sätte lg 2 järgi, kui kohus ei määranud menetluskulude Lk 7