2-16-15165/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-15165 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi V. M.i, A. T.i ja T. G. vastu solidaarselt 360 euro nõudes Hagihind 360 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Lihtmenetlus Menetlusosalised Hageja: Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu, Lembitu 12, 15092 Tallinn) Hageja esindaja: Milvi Haitov (volikirja alusel, e-post: milvi.haitov@sotsiaalkindlustusamet.ee) Kostja 1: V. M. (isikukood xxx, kannab karistust xxx) Kostja 2: A. T. (isikukood xxx, kannab karistust xxx) Kostja 3: T. G. (isikukood xxx, kannab karistust xxx) RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada. 1
4. Välja mõista V. M.ilt, A. T.ilt ja T. G.lt solidaarselt Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. 2.2 Riigile regressi korras tagastatav hüvitis tuleb üle kanda Sotsiaalkindlustusameti arveldusarvele EE742200001120057958 Swedbank AS-is või EE761010002033069006 SEB Pank AS-is, viitenumbriga 5420020238 (A. T.), viitenumbriga 5420020225 (V. M.), viitenumbriga 5420020241 (T. G.). EDASIKAEBAMISE KORD Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. HAGEJA NÕUE
5. Hagiavalduse kohaselt mõisteti A. T., V. M. ja T. G. süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver V. V. suri. Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-14-5681 on jõustunud. Sotsiaalkindlustusameti 12.02.
6. a otsusega nr 384 hüvitati G. B.ile V. V. matuste korraldamisega seotud kulud kokku summas 360 eurot. Hageja esitab ohvriabiseaduse (OAS) § 31 alusel regressinõude kostjate vastu ja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 360 eurot. KOSTJA 3 VASTUS
7. T. G. märkis oma vastuses, et tal puudub vanglas sissetulek ning kui ta vanglast vabaneb, maksab ta hageja nõude.
8. Kostja 1 ja kostja 2 hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Hageja esitas kostjate vastu regressinõude ohvriabi seaduse (OAS) § 31 alusel.
10. Sotsiaalkindlustusameti 12.02.
11. a otsusega nr 384 hüvitati G. B.ile V. V. matuste korraldamisega seotud kulud kokku summas 360 eurot (tl 7-8). 2
12. OAS § 31 kohaselt läheb pärast hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil nõudeõigus 360 euro ulatuses.
13. Hageja väljamakstud hüvitis (matusekulu) tuleneb üheselt V. V. surma põhjustamisest. Seega saab tekitatud kahju eest vastutada see isik, kes kannatanu surma põhjustas.
14. Kostjad tunnistati kriminaalasjas nr 1-14-5681 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi. Kohus tuvastas, et süüdistatavad vastutavad kannatanule tekitatud kehavigastuste ning kehavigastuste tagajärjel saabunud surma põhjustamise eest kaastäideviijatena (tl 44-55).
15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 1). Vastutav on üldjuhul isik, kelle õigusvastase teo tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist nõutakse.
16. Kahju hüvitamise nõude rahuldamine eeldab, et kahju tekitaja tegu tõi kaasa kahjuliku tagajärje ehk sellise kahju tekkimise kannatanul, mille hüvitamist viimane nõuab. Kahju tekitaja teo ning kannatanul tekkinud kahjuliku tagajärje vahel peab olema põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
17. Conditio sine qua non meetodi järgi on kahju tekkimine kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-45-08, 3-2-1-161-10).
18. Matusetoetuse maksmise OAS alusel tingis kuriteoohvri surm, mille toimepanemise eest kannavad karistust kostjad.
19. Kohus märgi T. G.le, et kui tal tekivad rahalised vahendid kinnipidamiskohas töötades, siis nimetatud vahenditest tehakse väljamakseid võlausaldajatele vangistusseaduses sätestatud korras. MENETLUSKULUDE JAOTUS
20. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 3 TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad kostjalt välja mõistmisele kuuluvad menetluskulud. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4