Obsah (9)

§ 442§ 416§ 394§ 368§ 407§ 173§ 174§ 162§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2016, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12814 Tsiviilasi S S hagi Credi

§ 442lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Hageja nõuded 25.08.2016 esitas S S Viru Maakohtule avalduse ning seoses puuduste kõrvaldamisega 24.10.2016 täiendatud hagiavalduse Creditstar Estonia AS vastu kohustuse puudumise tuvastamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja (endise ärinimega SMS Laen AS) vahel 17.04.2009 laenuleping nr 216974, mille kohaselt kostja laenas hagejale 3000 Eesti krooni ning hageja kohustus 17.05.2009 tagastama 3700 Eesti krooni. Hageja kostja ees oma kohustust täita ei suutnud ning kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks kostja nõus sõlmima ei olnud. Kostja ei ole hagejale teatanud nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. 2016.a. kevadel avastas hageja, et Krediidiinfo maksehäirete lehel on kirjas, et tal esineb võlgnevus kostja ees, mis jääb vahemikku 3200 – 12 800 eurot. Hageja pöördus selgituse saamiseks kostja poole, kuid kostja vastas, et nemad sellega ei tegele. Krediidiinfost edastati hageja pöördumine ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le, kes väidetavalt pidi asjaga tegelema ning hagejale vastati sealt, et maksehäiret kustutada ei saa ja nemad esitavad hagi kohtusse siis, kui ise vajalikuks peavad. Hageja on seisukohal, et kuigi tal esines võlgnevus kostja ees, on see käesolevaks hetkeks aegunud. Nõue muutus sissenõutavaks 17.05.2009 ning sellest hetkest hakkas kulgema 3 aastane aegumistähtaeg. Kostja seda ei tunnista ning keeldub Krediidiinfo maksehäireregistrist võlgnevust kustutamast, mis aga omakorda teeb võimatuks hagejal krediidiasutustest laenude ning järelmaksude saamise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsÜS § 142 lg 1, § 143, § 144, § 146 lg 1, § 147 ja

§ 368lg 1 palub hageja tuvastada, et Creditstar Estonia AS (end.

nimega SMS Laen AS) laenulepingust nr 216974 tulenev nõue S Sa vastu on aegunud. Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt välja kohtukulud, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 75 eurot ning õigusabi kulud 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud. Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalide kättesaamise kohta on kostja edastanud elektrooniliselt kohtule kinnituse 26.10.2016, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 09.11.2016. Kostja kohtule vastust ei esitanud.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on selgitanud, et hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja

§ 368

lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mida tuleb hagejal ka vastavalt põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse korral välja selgitada (Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11, p 26). Praegusel juhul hageja esitanud hagi tuvastamaks õigussuhtest – hageja ja AS SMS Laen (praeguse ärinimega Creditstar Estonia AS) vahel sõlmitud laenusuhtest – tuleneva kohustuse puudumist seoses aegumisega. Hageja õiguslik huvi väljendub eelkõige selles, et vaatamata asjaolule, et kostja ei ole pidanud vajalikuks minna hageja võlgnevuse väljamõistmiseks hagimenetlusse, kajastab maksehäireregister hageja võlgnevust kostja ees, mis takistab hagejal krediidiasutustest laenude ning järelmaksude saamise. Kohtu hinnangul on hageja eesmärgiks õigusliku olukorra ebaselguse lõpetamine. TsÜS 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesoleval juhul on hageja taotlenud aegumise kohaldamist kostja nõudele. Hageja poolt kohtule esitatud tõendite põhjal on kohus tuvastanud, et poolte vahel on 17.04.2009 sõlmitud laenuleping nr. 216974, millega kostja kandis hagejale üle 3000 krooni (191,73 eurot) ning hagejal tuli laen tagastada 17.05.2009 summas 3700 krooni (236,47 eurot) (tlk 21, 23). TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Selleks et vältida nõude aegumist, tuleb see esitada kohtule aegumistähtaja jooksul sõltumata sellest, kas enne või pärast nõude aegumist tehakse tuvastusotsus õigussuhte puudumise või olemasolu kohta. TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõigete 1 ja 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 82 lõikele 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus kohustuse täitmist nõuda. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kostja nõue hageja vastu tuleneb laenulepingust nr. 216974 ning laenu tagastamise tähtajaks oli 17.05.
3. Seega TsÜS § 147 lg 1 alusel algas laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtaja kulgemine 18.05.2009 ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 alusel kolme aasta möödumisel ehk 18.05.
4. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtub, et eelmärgitud laenulepingust tulenevalt on hageja vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtusse esmakordselt 27.11.2012 (tsiviilasi nr. 2-1249709), seega peale nõude aegumistähtaja möödumist. Eelmärgitud tsiviilasjas on kohus 06.03.2013 kohtumäärusega keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuivõrd hageja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks nõuetekohast hagi. Lähtudes eeltoodust puuduvad ka aegumise peatumise alused. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse vastuväites nõude osaline tunnustamine on toimunud peale aegumistähtaja möödumist, mistõttu ei oma see TsÜS § 158 tähenduses mõju juba möödunud nõude aegumistähtajale ja seega puuduvad ka aegumise katkemise alused. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud tuvastada, et hagejal puuduvad kohustused Creditstar Estonia AS (endise ärinimega SMS Laen AS) ja S S vahel 17.04.2009 sõlmitud laenulepingust nr. 216974, seoses nõude aegumisega. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 100 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu (75 eurot) näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 1 tund konsultatsioonile ja hagiavalduse koostamisele on põhjendatud ja vastab menetluses tuvastatud töö mahule. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud 100 eurot, kokku 175 eurot. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik