KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-12557 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2016.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi M. P. hagi A. J. vastu mittevaralise

§ 134lg 3.

21.10.2011.a surnud V. P. oli hageja lapselaps (pojapoeg). Hageja poeg (V. P. isa emigreerus 1993.a kui poeg V. oli 3 aastane, Ameerika Ühendriikidesse ja elab seal tänaseni). Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-870/2001 võeti V. P. emalt T. M. (Vološtšukilt) vanema õigused poja suhtes. V. P. eestkostjaks sai tema vanaema M. P. (hageja). Hageja kasvatas V. üles, koolitas, andis endast kõik, et tema elu oleks mitkekesine ja huvitav. Kuni V. surmani olid hageja ja tema abikaasa kõige lähedasemad inimesed. V. alaline elukoht oli hageja juures. V. enneaegne surm tööandja ettevaatamatuse tõttu tekitas V. P. lähedastele hingelisi kannatusi ja üleelamisi. Hageja mõistab, et ükski kohtuotsus ei asenda lähedaste hingevalu ja kannatusi, mis noore inimese kannatused haiglas ja hilisem surm ning lein põhjustasid. Lapselapse kaotus põhjustas hagejale pikaajalise heaolu languse, tema töövõime on senini päristud, meeleolu langenud. V. surmaga kaotas hageja usu tulevikku. Hageja hindab oma mittevaralise kahju suuruseks 35 000 eurot ja leiab, et see on mõistlikus ulatusess võrreldes sellega, mida põhjustab inimelu kaotus ja surm lähedastele. Eriti küüniliseks peab 2 hageja aga tööandja käitumist pärast õnnetust: temalt ei kuulnud hageja juhtunust vaid oma tuttvatae käest, kes olid juhtunust raadiost kuulnud. Kostja ei suvatsenud isegi kaastunnet avaldada. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 35 000 eurot ning alternatiivselt: kui kohus leiab, et taotletud ulatuses ei ole nõue põhjendatud, määrata õiglane hüvitos kohtu ärnägemisel. KOSTJA VASTUS

1. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hageja nõue on aegunud. Kostja viitab TsÜS § 153 lg 1 sätestatud kolmeaastasele aegumistähtajale (so ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama). Kostja märgib, et hageja teada saamine ega teada saama pidamine ei ole seotud Harju Maakohtu 17.06.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-4053, millega kostja süüdi tunnistati. Kostja lisab hageja 05.03.2012.a ülekuulamise protokolli, milles hageja nimetab üheselt, et juhtunust sai teada 17.10.
2. Seega on TsÜS § 153 lg 1 kolmeastane tähtaeg mööda lastud. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja väide nagu oleks ta kriminaalasja raames 05.03.2012.a esitanud tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei vasta tegelikkusele ning hageja ei ole oma väidet tõendanud. Harju Maakohtu 17.06.2014.a kohtuotsuse resolutsioonist tulenevalt on läbi vaatamata jäetud A. P. mittevaralise kahju hüitamise nõue summas 35 000 eurot. Kokkuleppemenetluseks antis kriminaalmenetluses nõusoleku A. P., mitte hageja.
3. Kostja on seisukohal, et puudub alus temalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudmiseks (

§ 134

lg 3 eeldused täidetud ei ole).

§ 134

lg 3 näol on seadusandja näinud ette iseseisva mittevaralise kahju hüvitamise nõude võimaluse surmasaanu lähedastele, kuid sätestanud ka lisaeelduse – kui seda õigustavad erandlikud asjaolud. Õiguskirjanduses on viidatud, et erandlikuks aasjaoluks on näiteks lähedase inimese surma pealtnägemine ning erandlike asjaolude esinemist peab tõendama hageja. Kostja viitab ka Riigikohtu seeisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-9-08 p 17, et

§ 134

lg 3 mõtts ei ole erandlikuks asjaoluks surma põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema täiendavaid asjaolusid. Lein ja kaotusvalu kui selline kaasneb paratamatult iga lähedase isiku surmaga, kuid ei ole erandlikuks asjaoluks

§ 134lg 3 mõttes.

Ka elukvaliteedi langus ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks. Kostja on sisukohal, et hageja ei ole hagis välja toonud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist kostjalt. 6. Kostja märgib, et juhuks, kui kohus leiab, et siiski esinevad

§ 134

lg 3 mõttes erandlikud asjaolud, esitab kostja vastuväited kahjuhüvitise summale 35 000 eurot. Riigikohtu praktikast tulenevalt peavad mittevaralise kahju hüvtised vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ja olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrredavad. Kostja leiab, et 35 000 euro nõue on ülepaisutatud. Kostja tunnistati süüdi KarS § 13 - § 197 lg 2 järgi. Kostja ei ole nö aktiivse tegevusega kedagi vigastanud, kostja ei soovinud töötajatele vähimalgi määral halba. Veel vähem soovis ta kellegi surma. 17.06.2014.a kohruotsuse näol on tegemist kokkuleppemenetluses tehtud lahendiga. Kokkuleopemenetluses ei toimu tõendite hindamist ning kohus ei anna traditsioonilises mõttes hinnangut süüdistatava teole. Kokkuleppemenetlus ei eelda enda süüdi tunnistamist, vaid süüdistatav valib määramatu aja 3 kestva üldmenetluse asemel kokkuleppemenetluse, et õigusrahu saabuks kiiremini. Kriminalasjas nr 1-14-4053 olnud tõendid ei läbinud kohtulikku kontrolli. Kostja leiab et

§ 139

lg test 1, 2, 3 tulenevalt lasus ka kolmel töötajal endal vähemalt osaliselt vastutus juhtunud eest, millest tulnevalt palub kostja khjuhüvitist vähendada. Kostja palub arvestada muuhulgas ka asjaoludega, et kostja majanduslik olukord ei võimalda tasuda kahjuhüvitist 35 000 eurot, sest tema igakuine sissetulek on 625 eurot ning pea on perre sündimas laps. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus on seisukohal, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: - 14.11.2011.a sai hageja pojapoeg V. P. Kiili katlamaja kütusemahutite puhastamisel kemikaalimürgistuse, mille tagajärjel Vasili P. 21.10.2011.a suri (tl 19); - Harju Maakohtu 17.06.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4053 tunnistati kostja A. J. süüdi KarS § 13 lg 1 - § 197 lg 2 järgi (tl 13-17) Kannatanu/tsiviilhageja A. P. tsiviilhagi 5 924, 68 euro varalise kahju hüvitamiseks rahuldati

§ 10443, § 1045 lg 1 p 5 ja Kr

MS § 310 lg 1 alusel; A. P. mittevaralise kahju 35 000 euro hüvitamise nõude jättis kohus läbi vaatamata. 9. Käesolevas tsiviilasja on mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitanud M. P. tuginedes võlaõigusseaduse (

) § 134 lg 3.

§ 134

lg 3 järgi võivad isiku surma põhjustamise või talle raske tervisekahjustuse või kehavigstuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. 10. Kostja vaidleb M. P. hagile vastu, leides, et: - hageja nõue on aegunud; -

§ 134

lg 3 eeldused ei ole täidetud; - mittevaralise kahju suurus on ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja arvates tuleb muuhulgas lähtuvalt

§ 139lg 1, 2 ja 3 arvestada ka vähemalt osaliselt töötajate sh V.

P. osa juhtunus ja vähendada kahjuhüvitist.

1. Esmalt käsitleb kohus vastuväidet haginõude aegumise kohta. Kostja on seisukohal, et tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 lg 1 sätestatust on mööda lastud viidatud õigusnormis sätestatud kolmeaastane nõude esitamise tähtaeg. Kostja viitab hageja M. P. 05.03.2012.a. ülekuulamise protokollile kriminaalasjas, milles hageja märgib, et 17.10.2011 helistas hagejale Avotermi jurist, kellele hageja teavitas, et tööandja esindaja, kes töötajad sellisesse olukorda pani/jättis, peab tulema ja vähemalt vabandama. Järgmisel päeval tuli hageja juurde koju A. J., kes maksis ära V. P. töötasu. Kostja järeldab, et juba 17.10.2011 pidas hageja kostjat vastutavaks isikuks, mistõttu on käesolevas tsiviilasjas hagi esitamise ajaks (25.08.2015 .a.) kolm aastat möödunud. 4 Kostja viitab ka asjaolule, et kuigi hageja väitel esitas ta tsiviilhagi kriminaalasjas mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kohus jättis selle läbi vaatamata, siis tegelikkuseks oli kriminaalasjas kannatanuks / tsiviilhagejaks A. P. (hageja noorem poeg, V. P. onu). Samuti oli A. P. see, kes nõustus
2. 06.2014.a. kokkuleppemenetlusega kriminaalasjas 11230114693 (tl 18).
3. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel Seega ei või TsÜS § 143 järgi kohus kohaldada aegumist omal algatusel (vt nt Riigikohtu 24.10.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12, p 15, 18.03.2015.a. 3-2-1-180-14), kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus esitatud asjaolude alusel kindlaks, tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele sätetele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kui kostja on taotlenud aegunise kohaldamist ja tuvastatud on asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vaja nõude olemasolu tuvastada ka siis kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid (nt 3-2-1-131-07, p 12) Aegumisele tuginev kostja peab tõendama aegumistähtaja algust ja möödumist ning kui aegumise algus on seotud hageja teadmise või teadma pidamisega, siis ka seda (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-62-09 p 13). Hageja peab aga tõendama aegumise peatumist või katkemist.
5. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Asjaolu, et rikkumine tuvastatakse kohtuotsusega hiljem, ei mõjuta õigustatud isiku teadasaamist kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Vastavalt TsÜS § 153 lg 1 on surma põhjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust või kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 153 on erinorm TsÜS § 150 (kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg) suhtes.
6. Hageja nõude aluseks on

§ 134lg 3.

Üldjuhul on mittevaralise kahju nõudeõigus kahjustatud isikul endal, kuid viidatud säte annab iseseisva mittevaralise kahju hüvitamise nõude ka kannatanu või surma saanud isiku lähedastele isikutele. Vastava nõude eelduseks on kahju õigusvastane tekitamine, kahju tekitaja vastutus selle eest ning § 134 lg 3 nimetatud erieelduste olemasolu. Hageja on hagiavalduses märkinud nõude alusena sellised asjaolud nagu hingeliste ja vaimsete kannatuste põhjustamine lähedastele, kaotusvalu ja lein. Lähedase kaotus tekitas hagejale hingelisi kannatusi, mida nad ei suuda unustada ega sellest üle olla. Lapselapse kaotus põhjustas hagejale pikaaegse heaolu languse, töövõime kaotuse, kadus usk tulevikku. Eeltoodust tulenevalt on väidetav mittevaraline kahju hagejal seotud lapselapse kaotuse /surmaga, mistõttu tuleb kohtu arvates TsÜS § 153 lg 1 aegumistähtaega hakata lugema mitte Harju Maakohtu kriminaalasjas tehtud lahendi jõustumisest ega mitte V. P.ga juhtunu toimumisest sega sellest teadasaamisest so 17.10.2011, vaid V. P. surmast so 21.10.2011.a 5

1. M. P. mittevaralise kahju hüvitamise nõue on maakohtule esitatud 25.08.2015.a. Hageja märgib, et esitas kriminaalasjas tsiviilhagi varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, varaline kahju mõisteti kostjalt välja, kuid mittevaralise kahju osas jäeti nõue läbi vaatamata. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks Lisaks hagi esitamisele tsiviilkohtumenetluses, peatub aegumine ka nõude esitamisega kriminaalmenetluses. Vastavalt KrMS § 38 lg 1 p 2 võib kannatanu esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõppemist maakohtus, muuhulgas juba kohtueelses menetluses. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatuks lugemiseks aegumise peatumise mõttes oluline, et hageja esitatud avalduses oleks nimetatud isik või isikud, kelle vastu nõue esitatakse. Kostja osundab õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et M. P. oleks esitanud tsiviilhagi kriminaalmenetluses. Küll aga tuleneb Harju Maakohtu lahendist selgelt, et menetluses on kannatanu/tsiviilhagejana nõude esitanud A. P.. A. P. ei ole hagejaks käesolevas tsiviilasjas. Seega ei saanud A. P. hagi esitamine peatada M. P. nõude aegumist. Eeltoodust tulenevalt on maakohus seisukohal, et M. P. esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on aegunud. Hageja esindaja viited M. P. ja A. P. otsejoones sugulussuhtele ei ole siin kohal asjakohased.
2. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu, ei ole vajadust käsitleda

§ 134lg 3 eelduste olemasolu/puudumist ja nõude suuruse põhjendatust.

Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et lähedaste isikute ring, kellel on õigus

§ 134

lg 3 tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõuet esitada, ei ole seadusega kindlaks määratud, kuid eelduslikult on nendeks kannatanu lapsed, abikaasa ja vanemad. Arvestades asjaolu, et M. P. kasvatas V. P. lapseeast, on hageja näol vaieldamatult tegemist hukkunu lähedasega. Lähedasena võib olenevalt asjaoludest käsitleda ka A. P.. Nõude esitamise õigus on lähedastel aga siiski ainult erandlike asjaolude esinemisel, mis õigustavad hüvitise maksmist. Riigikohus on märkinud otsesõnu, et

§ 134

lg 3 mõttes ei ole „erandlikuks asjaoluks“ surm kui selline, vaid sellega peavad kaasnema täiendavad asjaolud, mis õigustavad mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist. Lähedase inimese kaotus ning sellega kaasnev lein ja kaotusvalu kui selline ei ole erandlikuks asjaoluks, sest need kaasnevad paratamatult iga inimese surmaga (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 p 15-17). Õigustatuks on peetud lähedase kahju hüvitamise nõuet

§ 134

lg 3 kohaselt seoses esmajoones lähedase isiku ruumilise lähedusega hukkunuga kahju tekitamise ajal, õnnetuse või selle tagajärgede vahetut pealt nägemist. 17. Kohus mõistab M. P. üleelamisi ja kaotusvalu ning taunib tööandja ükskõikset käitumist pärast juhtunut, kuid on seisukohal, et hagiavalduses ei ole välja toodud erandlikke asjaolusid 6

§ 134

lg 3 mõttes, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist viidatud sätte alusel. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 18. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kulude jaotamisel TsMS 162 lg 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt , kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Käesoleva hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid arvesse võttes on kohtu hinnangul ebaõiglane ja põhjendamatu jätta kostja menetluskulusid hageja kanda, kuigi kohus teeb lahendi hageja kahjuks. 21.10.2015.a määrusega rahuldas kohus M. P. menetlusabitaotluse osaliselt ja vabastas ta osaliselt (1/2 osas) riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Vabastatud osas jäävad menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7