← Eesti

1-16-2561/19

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2016 Kohtuasja number 1-16-2561 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Ma

§ 424järgi karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ja karistati J. Antipovit vangistusega 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamine karistusaja hulka ning mõisteti lõplikult ärakandmisele 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1,3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte täitmisele pöörata ja J.

Antipovile määrati katseajaks 3 aastat. Katseaja kestel pidi J. Antipov täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6, lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti J.

Antipovilt lisakaristusena 1 aastaks sõiduki juhtimise õigus.

  2. juuni 2016 saabus Viru Maakohtusse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, ettepanekuga määrata J. Antipovile täiendav kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis,kuna ta rikub kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.
  3. Viru Maakohtu
  4. juuli 2016 kohtumäärusega pandi J. Antipovile täiendav kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“ tähtajaks
  5. jaanuar
  6. 1 1

(3)
  2. oktoobril 2016 saabus Viru Maakohtu kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata J. Antipovile mõistetud karistus täitmisele. Nimelt kontrollis
  3. septembril 2016 kell 09:35 Viru Vangla Sillamäe esinduse kriminaalhooldusametnik registreerimise käigus Sillamäel, aadressil Pavlovi 4, hooldusaluse J. Antipov alkoholijoovet. Kontrolli käigus tuvastati alkoholijoove 0,761 mg/L.
  4. Viru Maakohtu
  5. oktoobri 2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati J. Antipovile Viru Maakohtu
  6. mai 2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 7 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. Kohus märkis, et katseaja algusjärgus,
  7. juunil 2016, juba esitati kohtule erakorraline ettekanne, kuna J. Antipov rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus määras J. Antipovile lisakohustuse läbida sotsiaalprogramm „Eluviistreening“ tähtajaga
  8. jaanuar
  9. Katseajal on J. Antipoviga toimunud põhjalikud vestlused alkoholi tarvitamise võimalikest mõjudest ja negatiivsetest tagajärgedest. Vestluste ajal on J.Antipov kinnitanud, et ei tarvita alkoholi ja mõistab tarvitamise tagajärgi. Vaatamata sellele oli ta 30.09.2016 alkoholijoobes. Maakohus leidis, et J. Antipovi suhtumine katseaja nõuetesse on mitterahuldav. Ta näitab oma käitumisega, et ei ole valmis oma elustiili muutma. Tingimisi karistuse kohaldamine ei ole J. Antipovi puhul otstarbekas, süüd ta ei tunnista. Maakohus pidas positiivseks, et karistusregistri andmetel ei ole J. Antipov katseajal toime pannud ühtegi uut väärtegu. MÄÄRUSKAEBUS
  10. Viru Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Antipovi kaitsja L. Tšeussova, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist ja J. Antipovile ühiskondliku töö tegemise määramist. 6.1 Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusametniku süül ei saanud J. Antipov enne
  11. septembrit 2016 osaleda talle kohtu poolt
  12. juulil 2016 määratud sotsiaalabiprogrammis. Oma ükskõikse ja vastutustundetu suhtumisega on kriminaalhooldusametnik tinginud J. Antipovi poolt kontrollnõuete – katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi - korduva rikkumise. 6.2 Määruskaebuse kohaselt ei saanud maakohus teha järeldust, et vaatamata lisakohustusele osaleda sotsiaalprogrammis, rikkus J. Antipov veelkord kohustust mitte tarvitada alkoholi, sest ta ei olnud programmiga veel algust teinud. Kaitsja sõnul J. Antipov soovis ja oli valmis programmis osalema, et spetsialistide-psühholoogide abil omandada uued prioriteedid ja motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobumiseks. J. Antipov palus leida võimaluse suunata ta sellesse programmi võimalikult kiiresti, kuid talle vastati, et grupp on juba täis ja kohta tema jaoks selles hetkel ei ole. 6.3 Kaitsja sõnul kannatab J. Antipov tugevate peavalude all ning tarvitab seetõttu kanget alkoholi veresoonte spasmide leevendamiseks. Tervise tõttu on tal praktiliselt võimatu tööd leida ning tööhõive puudumine on tinginud tema motivatsiooni puudumise tervisliku eluviisi suhtes. 6.4 Kaitse peab otstarbekaks asendada määratud vangistus ühiskondlikult kasuliku töö vastu, kuna see motiveerib J. Antipovit aktiivsele ja positiivsele eluviisile. Kaebusele on lisatud pensionitõend ja perearstitõendid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  13. Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu
  14. oktoobri 2016 määrusega ja esitatud määruskaebusega, asub seisukohale, et maakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Seetõttu võtab apellatsioonikohus seisukoha üksnes määruskaebuses esitatud väidete osas. 2 2
(3)8.

§ 74

lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

  1. Väide, nagu A. Antipov ei saanud osaleda kriminaalhooldusametniku süül enne
  2. septembrit 2016 talle kohtu poolt
  3. juulil 2016 määratud sotsiaalabiprogrammis, on asjakohatu. Viru Maakohtu
  4. juuli 2016 kohtumäärusega määrati Juri Antipovile täiendav kohustus - osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“ tähtajaga
  5. jaanuar
  6. Nii
  7. oktoobri erakorralisest ettekandest kui ka määruskaebusest selgub, et grupp oli täis ja vastava lisakohustuse täitmisega oli planeeritud alustada oktoobri lõpus
  8. a. Seega puuduvad asjaolud, mis viitaks antud juhul sellele, et kriminaalhooldaja poolne tööülesannete mittekohane täitmine oleks kuidagi tinginud J. Antipovi kontrollnõuete rikkumise. Ka isikul endal on võimalus oma sõltuvuskäitumisega tegeleda, nt lasta suunata end eriarsti vastuvõtule. Liiatigi ei ole karistuse täitmisele pööramise aluseks mitte sotsiaalabiprogrammi läbimata jätmine, vaid alkoholikeelu korduv rikkumine.
  9. Kohustus mitte tarvitada alkoholi on

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõue, mille järgimise kohustuse J.

Antipovile määras Viru Maakohus

  1. mai 2016 kohtuotsusega. Esimest korda tuvastas kriminaalhooldusametnik alkoholijoobe ja seega kontrollnõude rikkumise
  2. juunil
  3. Teist korda
  4. septembril
  5. Seega on korrektne maakohtu seisukoht, et vaatamata täiendava kohustuse määramisele on J. Antipov rikkunud veel kord kontrollnõuet mitte tarvitada alkoholi.
  6. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 74

lg 4 loetleb kolm alternatiivset võimalust, kuidas kohus saab reageerida süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või kohustuste täitmata jätmisele. Nendeks on täiendavate kohustuste määramine vastavalt § 75 lg-s 2 sätestatule, katseaja pikendamine kuni ühe aasta võrra või karistuse täitmisele pööramine. Karistuse asendamist üldkasuliku tööga

§ 74lg 4 ette ei näe.

Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on põhjendatult J. Antopovi poolt käitumiskontrolli tingimuste rikkumise õigusliku tagajärjena võimalike meetmete hulgast kohaldanud just karistuse täitmisele pööramist. Põhjendatuks ei pea ringkonnakohus ka täiendavate kohustuste panemist. J. Antipovit karistati nii Viru Maakohtu 30. mai 2016 kohtuotsusega, kui ka Viru Maakohtu 23. novembri 2012 otsusega

§ 424järgi.

Seega on J. Antipovil olnud alkoholiga probleeme juba vähemalt

  1. aastast alates. Vaatamata talle korduvalt antud võimalustele on J. Antipov pigem eitanud alkoholiprobleemi ning õigustanud oma käitumist määruskaebuses sellega, et kriminaalhooldaja ei saatnud teda osalema sotsiaalprogrammi ning et tööhõive puudumine on tinginud tema motivatsiooni puudumise tervisliku eluviisi suhtes. Täiendava lisakohustuse panemine ei ole mõttekas selgi põhjusel, et J. Antipov ei ole valmis oma probleeme tunnistama. Nagu määruskaebusest nähtub, tarvitab J. Antipov mõnikord peavalude all kannatades kanget alkoholi veresoonte spasmide leevendamiseks. Seega ei hoiaks ringkonnakohtu hinnangul ka täiendava lisakohustuse panemine süüdlast eemal alkoholi tarvitamisest. Apellatsioonikohus leiab, et J. Antipovi rikkumised on rasked, talle on juba antud võimalus tegeleda probleemkäitumisega, ent ta jättis kontrollkohustuse täitmata mõjuva põhjuseta. Põhjendatuks ei saa pidada ka katseaja pikendamist, sest J. Antipovile määratud katseaega on 3 aastat, s.o maksimaalne võimalik katseaeg, kontrollkohustusi rikkus ta aga katseaja alguses.
  2. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 3 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.