1-16-7344/13

1 Kriminaalasi nr 1-16-7344 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7344 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Ossipovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSANDR OSSIPOV, isikukood 38301302252, kodakondsuseta, haridus 5 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 26.04.2016 ja lõpp 23.05.2017 RESOLUTSIOON Jätta ALEKSANDR OSSIPOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Ossipovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Ossipov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 30.08.2016 kohtuotsusega nr 1-16-7344 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 11.03.2016 kuni 13.03.2016, s.o 3 päeva, karistusaja 2 hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates Aleksandr Ossipovi vahistamisest, s.o alates 26.04.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 13 korral, neist kehtivaid karistusi on 3, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Varasemalt on isik toime pannud ühe röövimise. Kõik kuriteod on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Isik on avaldanud soovi õppida riigikeelt, uued grupid alustavad tööd 2017.a jaanuarikuus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda elukaaslasele kuuluvasse 3-toalisesse korterisse, milles on elektroonilise valve paigaldamise võimalus ja elanike luba selleks. Korteris elavad ka elukaaslase 3 alaealist last ja vanaema L S. Kinnipeetaval on haridust 5 klassi. Põhiharidust ega eriala ta omandada ei soovi, eelistades töötamist. Riigikeele tase on A
3. Kinnipeetaval ei ole ametlikku töökogemust. Mitteametlikult on ta töötanud lühiajaliselt saeveskis ja ehitustel. Sissetulekuks enne vangistust olid töövõimetuspension ning kuritegelikul teel saadud vara. Toimetulekut mõjutavad võlad (umbes 9100 eurot) ja sõltuvusainete tarvitamine. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta, töökogemused on vähesed. Lähedased on nõus kinnipeetavat vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Rahvastikuregistri järgi on Aleksandr Ossipov vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Lähedasteks on ema I T ja võõrasisa A U, elukaaslane A N (kriminaalkorras karistatud). Suhted lähedastega on head ja toetavad. Karistuse kandmise ajal suhtleb kinnipeetav oma lähedastega lühiajalistel kokkusaamistel ja telefonitsi. Isik on lähedaste poolt koju oodatud. Ema ei tea kinnipeetava suhtlusringi. Arvestades Aleksandr Ossipovi korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Lähtuvalt karistustest võib tema elustiili pidada hoolimatuks ja riskeerivaks. Kinnipeetava sõnul ei ole alkoholi tarvitamine tema jaoks probleeme põhjustanud. Vastupidine info vanglal puudub. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus ning ta tunnistab ka ise probleemi. Ta alustas alaealisena laki nuusutamisega. Narkootikumide tarvitamist alustas isik
4. aastal kanepiga, seejärel tarvitas amfetamiini ja heroiini. Viimast tarvitas ta igapäevaselt 2 korda päevas. Isik on olnud metadoonravil ja sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Probleeme püüab kinnipeetav oma sõnul lahendada verbaalselt, samas arvestades varasemat röövimist, ei ole vägivalla kasutamine alati välistatud. Kuritegusid toime pannes käitub isik impulsiivselt, tagajärgedega arvestamata (korduvad vargused), sest ei suuda varasematest kogemustest õppida. Probleemide äratundmisvõime on kehv. Isik ei tunnista endale, et vähene haridus on probleemiks. Kinnipeetav väldib probleemidega tegelemist narkootikume tarvitades. Tuleviku eesmärgid puuduvad. Kuritegelikule teele asus kinnipeetav noorukieas. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on kuritegude toimepanemine olnud tema elustiil. Isikule on varem korduvalt antud võimalusi oma käitumist muuta, kuid ta ei ole soovinud karistustest mingeid järeldusi teha ega õiguskuulekat elu elada. Ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, sooritades kuriteo katseajal. Korduv karistatus viitab negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Motivatsioon muutusteks on nõrk. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kinnipeetav kroonilist haigust. Varasemalt on talle määratud töövõimetus. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vangla hinnangul 80%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 29%. Arvestades eeltoodut 3 ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Aleksandr Ossipovi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve alla. Kui kohus otsustab Aleksandr Ossipovi vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, siis teeb vangla ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistuse lõpuni, s.o kuni 23.05.
5. Uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 2 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Aleksandr Ossipov on vabaabielulises suhtes A N. Kinnipeetav on taotlenud vabastamist elukohta aadressil xxxx oma elukaaslase juurde, kus ta elas ka enne vangistust. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andsid kinnipeetava elukaaslane A N ja elukaaslase vanaema L S, kellele on selgitatud elektroonilise valve olemust. A N on lapsehoolduspuhkusel, ema I T töövõimetuspensionär ning võõrasisa A U töötab xxxx. Kinnipeetava ema I T sõnul on Aleksandr Ossipovil võimalus taastada töövõimetuspension, kuna enne vangistust oli temale määratud töövõimekaotus. Karistusregistri andmetel on Aleksandr Ossipovi korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on viibinud korduvalt kinnipidamisasutuses. Eeltoodust võib järeldada, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldusele kahel korral allutamine ei ole tema puhul täitnud eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Käesoleval ajal on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta täielikult ettenähtud korrale alluda. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksandr Ossipovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Aleksandr Ossipovile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 23.05.
6. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksandr Ossipovile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud. Aleksandr Ossipov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabaduses ta loobub narkootikumide tarbimisest. Praegu tal on, mille poole püüelda, sest ta tahab elukaaslase naiseks võtta ja kindlasti tööle minna. Tegelikult sobib talle igasugune töö, mis talle pakutakse. Varem on ta siseviimistlust teinud, korterit remontinud, ehitusel ja saeveskis töötanud. Ta tahaks ennetähtaegselt vabaneda, panna oma võimed proovile ning tahaks endale mingit valvet, sest nii oleks kergem. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksandr Ossipovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 04.11.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla A. Ossipovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. A. Ossipovi isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on kriminaalkorras 13 korral karistatud, kehtivaid kriminaalkaristusi on kolm. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. A. Ossipov on n-ö „professionaalne“ varas. Tal ei ole ametlikku töökogemust, sissetulekuks on tal olnud töövõimetuspension ning kuritegelikul teel saadud vara. A. Ossipovi puhul on uue kuriteo toimepanemise risk väga kõrge - 80%, teda peetakse ohtlikuks avalikkusele, tal on diagnoositud narkosõltuvus, vabanedes ei ole A. Ossipovil kindlat töökohta. A. Ossipovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Loetletud asjaoludest tulenevalt ei ole prokuratuuril tekkinud veendumust, et A. Ossipov ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks peab prokurör vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval juhul ei pea 4 prokuratuur õigeks kohaldada süüdlase suhtes erandlikku meedet, st teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamist. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Aleksandr Ossipovi vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Ossipov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 13 korral, millest 3 karistust on kehtivad, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vabanemisel puudub isikul töökoht ning tal ei ole ka ametlikku töökogemust. Tema majanduslikku toimetulekut vabaduses raskendavad võlad, milliseid tal on ligikaudu 9100 eurot. Arvestades seda, et kuriteod on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Viru Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 80%, millise näol on tegemist kõrge riskiga. Kuivõrd isik on ka varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid pani katseajal toime uue kuriteo, siis puudub kohtul kindlus, et katseaeg ja käitumiskontroll on sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Aleksandr Ossipovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on avaldanud soovi õppida riigikeelt. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht ning toetavad lähedased. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik