← Eesti

2-15-14284/22

Obsah (7)§ 661§ 430§ 428§ 173§ 168§ 386§ 150

2-15-14284 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 19. august 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-14284 Tsiviilasi XXXXOÜ hagi OÜ XX

) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled loobuvad

§ 661lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna Harju Maakohtu 07.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15379 on jõustunud 07.07.2016, siis on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud ning kohus uuendab menetluse.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. 2

(3)2-15-14284 Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt

§-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab

§ 430

lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab

§ 430

lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on loobunud menetluse lõpetamist kinnitava kohtumääruse edasikaebamisest.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Pooled on kompromissilepingu esitamisel taotlenud 28.09.2015 hagi tagamise tühistamist. Kohus tühistab seoses kompromissi kinnitamisega ja menetluse lõpetamisega 28.09.2015 määrusega seatud hagi tagamise, millega kohus määras keelata OÜ-l XXXX, XXXX, Tallinn asuvas hoones, äripinnal nr 12, XXXXOÜ-le kuuluva ja 10.09.2015.a inventuurituriaktis toodud vallasvara müük ja mistahes tehingute tegemine seoses 10.09.2015.a inventuuriaktis toodud vallasvaraga kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-15-14284 ning kohustada OÜ-t XXXX andma määruse p 2. märgitud vallasvara vastavalt 10.09.2015.a inventuuriaktis toodud nimekirjale kohtutäiturile hoiule vallasvara hoiustamiseks, XXXX, Tallinn, äripinnal nr 12, OÜ-le XXXX kuuluvas ruumis.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud 25.09.2015 Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu hagiavalduse esitamise eest summas 250 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-15-14284 tasutud riigilõivust, so 125 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele tagastada Amantese Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr EE862200221017605361. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Viktor Brügel 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.