1-08-12818/591

(6)oskuste treeningu, osalenud tööhõives majandustöödel xxx, käesoleval ajal töötab Eesti Vanglatööstus xxx. Vabanedes soovib elama asuda aadressile xxx linn xxx. Tegemist on neljatoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Korter on väga heas seisukorras ja sinna on võimalik paigaldada elektroonilise jäerelevalve seadme. Nimetatud aadressil elavad kinnipeetava abikaasa ja nende 2 last. Süüdimõistetul on keskharidus. Omab xxx, vanglas on omandanud riigikeele xxxtaseme ja xxx eriala. Enne vangistust on kinnipeetav töötanud erinevate ettevõtete xxx omab aktsepteeritavat ametniku töökogemust juhi tasandil. Vabanemise korral on olemas garanteeritud töökoht xxxametikohal. Abikaasa on valmis isikut enne tööle asumist majanduslikult toetama. 29.09.2016 seisuga rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis on hoiustatud 1300 eurot. Perekonna moodustavad ema, isa, abikaasa, 2 last, vend ja 2 õde. Ema ja üks õde elavad xxx, kuid käivad xxx külas. Suhted lähedastega on head ja toetavad, toimuvad regulaarsed kokkusaamised vanglas. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus. Roman Vaštšenko pani toime narkokuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isik kuulus ühendusse, mille tegevus oli ühiskonnale ohtlik. Oht seisnes narkootiliste ainete leviku soodustamises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 7%. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuuluvad Roman Vaštšenko perekonda ema, isa, abikaasa, 2 last, vend ja 2 õde. Ema ja üks õde elavad xxxl, kuid käivad sageli xx. Omavahelised suhted on head ja toetavad, suheldakse nii telefoni, kirja kui kokkusaamiste teel. Vabanedes soovib Roman Vaštšenko elama asuda aadressile xxx. Isik on taotlenud ka elektroonilise järelevalve kohaldamist. Nimetatud korter on neljatoaline, väga heas seisukorras ja sinna on võimalik paigalada elektroonilise valveseadme. Selles korteris elavad kinnipeetava abikaasa ja 2 last. Nii ema kui abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Roman Vaštšenkol on vabanedes olemas garanteeritud töökoht xxx. Abikaasa arvab, et isegi kui Roman Vaštšenko ei hakkaks tööle nimetatud ettevõttes, saaksid nad majanduslikult hakkama ning abikaasa leiaks temale tööd enda firmas – reisibüroos. Kinnipeetavale kuulub maja xxx, kuhu ta on sise kirjutatud. Seega on kinnipeetav igati majanduslikult kindlustatud. Prokurör kirjalikus seisukohas leiab, et KarS § 76 lg 4 nimetatud üldpreventiivsetel kaalutlustel ei ole Roman Vaštšenko vabastamine käesoleval ajahetkel põhjendatud. Viru Vangla on hinnanud, et Roman Vaštšenko on kõrgohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas. Oht seisneb narkootiliste ainete leviku soodustamises. Prokuratuur leiab, et Roman Vaštšenko poolt toimepandud kuritegu on sellise raskusega, mille põhjal on alust arvata, et temast tulenev oht on ka tänasel päeval reaalne. Nimelt osales ta grupiviisilises piiriülestes kuritegudes, mille esemeks oli ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120 kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg. Roman Vaštšenko oli kõigil kordadel narkootikumide salakaubaveo korraldaja, see tähendab olulist panust omav isik ja sellest kasusaaja. Kuriteo toimepanemiseks puudus Roman Vaštšenko tegelik vajadus, sest tal oli kindel sissetulek, kuid narkokuriteost tulenev kasu sai määravaks. Roman Vaštšenko perekondlik taust oleks võinud panna teda hoiduma raske narkokuriteo toimepanemisest, kuid tulemus oli eeldusest erinev. Seetõttu võib kahelda, miks need asjaolud peaksid tänasel päeval tähendust omama, kui tekib võimalus uuest narkokuriteost kasu saada. Samuti tuleb rõhutada, et kuigi Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on Roman Vaštšenko tunnistanud oma kuriteo toimepanemist, ei vasta see tema käitumisele kohtumenetluse käigus, kui Roman Vaštšenko eitas oma süüd raske narkokuriteo korraldamises. Eeltoodust tulenevalt on endiselt olemas riskid ning prokuratuur ei ole veendunud, et R. Vaštšenko on ka tegelikult aru saanud oma teo raskusest ning suudab hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Roman Vaštšenko kannab karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, sest karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub 2

(6)pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Roman Vaštšenko ja tema kaasosaliste poolt ühiselt toimepandud kuriteod ohustasid paljude inimeste elu ja tervist. Roman Vaštšenko ennetähtaegseks vabastamiseks peab KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus sellest, et isik suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. R. Vaštšenko puhul ei ole tema ennetähtaegne vabastamine tema poolt toimepandud raske I astme rahvatervisevastase kuriteo asjaolusid ja ärakantud karistuse pikkust arvestades veel põhjendatud. Vabastades ennetähtaegselt isiku, keda on karistatud grupiviisilises korduvas piiriüleses rahvatervisevastases kuriteos – s.o kokku 126 kg narkootilise aine salakaubaveo korraldamises ning arvestades Roman Vaštšenko panust kuritegude toimepanemisse, saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri arvates ei esine selliseid vaieldamatuid erandlikke asjaolusid, mis peaksid kaasa tooma Roman Vaštšenko ennetähtaegse vabastamise. Eeltoodust tulenevalt ei ole Roman Vaštšenko vabastamine ligikaudu 3 aastat enne määratud tähtaega põhjendatud ega eesmärgipärane ning seetõttu on prokuratuur vastu Roman Vaštšenko ennetähtaegsele vabastamisele. Roman Vaštšenko selgitas, et vabaduses on tal abikaasa, lapsed ja sugulused, kes teda toetavad. Töökoht on leitud ja ta on kindel, et edasine elu võib olla ainult seadusekuulekas. Kaitsja juhtis kohtu tähelepabu asjaolule, et isik on esimest korda karistatud ja vangistuses viibib samuti esimest korda. Ta töötab vanglas alates 2012 aastast ehk viimase nelja aastal jooksul. Vangla administratsiooni poolt ei ole talle ühtki etteheidet. Analüüsides tema viibimist vanglas on võimalik jõuda järeldusele, et karistuse eesmärk on täidetud, sest isik on oma käitumisega näidanud, et ta on sotsiaalselt adekvaatne. Ei ole ühtki alust pidada isikut jätkuvalt vangistuses. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Roman Vaštšenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud ja seda isegi elektroonilise järelevalve kohaldamisega (täiendav garantii). KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on vangistuse jooksul osalenud B1 taseme riigikeele õppes, omandanud puidupingitöölise eriala kutsehariduse, läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu, osalenud tööhõives majandustöödel koristajana ning käesoleval ajal töötab Eesti Vanglatööstus xxx. Süüdimõistetul on xxx Enne vangistust on kinnipeetav töötanud erinevate ettevõtete xxx. Vabanemise korral on olemas garanteeritud töökoht xxx ametikohal. 3

(6)Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja kehtivaid kriminaalkaristusi on

1. Vanglakaristust kannab
2. korda. Käesolevat karistust kannab narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest grupis ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest grupis, toimetades ajavahemikul
3. august kuni detsember ebaseaduslikult Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120 kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg. Roman Vaštšenko osa kuriteos seisnes selles, et ta oli kõigil kordadel narkootikumide salakaubaveo korraldaja. Kokku sai Roman Vaštšenko narkootikumide salakaubaveo korraldamise eest tasuks 7333 eurot. 10 inimese narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g. Marihuaanast või 10 g hašišist, seega oli nii 6 kg marihuaana kui 120 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega. Väärteokorras on isikut karistatud 9-l korral, käesoleval ajal kehtivad väärteokaristused puuduvad. Kohus loeb positiivseks, et Roman Vaštšenko on vangistuse jooksul osalenud riigikeele B1 taseme õppes, omandanud puidupingitöölise eriala kutsehariduse, läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu, osalenud tööhõives majandustöödel koristajana ning käesoleval ajal töötab Eesti Vanglatööstus xxx. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab isikule positiivset mõju. Viru Vangla andmetel omab kinnipeetav elamisloakaarti, mis kehtib kuni 19.10.
4. Vabanemise korral soovib Roman Vaštšenko elama asuda xxx linn Harjumaa. Tegemist on neljatoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Korter on väga heas seisukorras ja sinna on võimalik paigaldada elektroonilise jäerelevalve seadme. Nimetatud aadressil elavad kinnipeetava abikaasa ja nende 2 last. Nii ema kui abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks nimetatud aadressile. Süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne töökoht xxx ametikohal. Isiku lähedasteks on ema, isa, abikaasa ja 2 last ning vend ja 2 õde. Suhted on head ja toetavad. Suheldakse nii telefoni, kirja kui kokkusaamiste teel. Ema elab koos ühe õega Venemaal, kuid käib tihti Eestis külas. Kohus loeb positiivseks asjaolusid, et süüdimõistetul on olemas toetav lähivõrgustik, vabanemisjärgne elukoht ning garanteeritud töökoht, mis maandavad mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul Roman Vaštšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Süüdimõistetu riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab kuriteo laad ja eesmärk – suures koguses narkootilise aine organiseerimine Eestisse majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohus leiab, et isiku varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid hinnates peab kohtul tekkima nii veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Roman Vaštšenko on kandnud temale karistuseks mõistetud 9 aastasest vangistusest ära natuke üle poole. Vabastades ennetähtaegselt isiku, keda on karistatud grupiviisilises korduvas piiriüleses rahvatervisevastases kuriteos – s.o kokku 126 kg narkootilise aine salakaubaveo korraldamises ning avestades Roman Vaštšenko panust kuritegude toimepanemisse, saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu küll tunnistab oma süüd, kuid leiab, et narkootikumide ostmine on vabatahtlik ning seetõttu ei saa isik aru oma süüst ühiskonna eest. Nimetatu alusel teeb kohus 4

(6)järelduse, et Roman Vaštšenko ei ole tegelikult aru saanud oma teo keelatusest, mistõttu ei ole kohus veendunud, et karistus on oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 18.10.2019, ärakandmiseni on veel peaaegu 3 aastat aega, mis on piisavalt pikk aeg. Järelejäänud vangistuse jooksul on kinnipeetaval võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses elektroonilise valve alla. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindla elukoha ja töökoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Isik olles kohtilikult karistamata, pani toime raske rahvusvahelise iseloomuga narkokuriteo, olles ise ahelas teo korraldaja. Seega tema hea käitumine vanglas ei ole kohtu jaoks ainuke kaalukas argument, mille alusel otsustaks kohus isikut vabastada. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Roman Vaštšenko temale Harju Maakohtu 31.03.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 5

(6)/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6