) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avaldusest nähtub, et Hiina kodanik XXXX(sünd. 20.01.1984. a, välisriigi passi nr XXXX), soovib Eesti Vabariigis sõlmida abielu Eesti kodakondsusega XXXX (isikukood XXXX). Avaldaja on kohtule esitanud 29.04.2016 notariaalselt kinnitatud tõendi oma vallalisuse kinnitamiseks ning Hiina Rahvastikuregistri väljavõtte (tl 16-21). Tõenditest nähtub, et Hiina kodanik XXXX(sünd. XXXX) kinnitab notariaalselt, et ta ei ole varem abielus olnud. Samuti nähtub Hiina Rahvastikuregistri väljavõttest, et avaldaja ei ole abielus. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel loa abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud.
lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.