Obsah (11)

§ 424§ 320§ 64§ 74§ 75§ 50§ 66§ 15§ 16§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5318 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja

) § 424, § 320 lg 2 järgi üldmenetluses Süüdistatav MARGO VÄLI (isikukood 37803175215), xxxx, kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras korduvalt karistatud. Tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 05.03.2016. Vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg Kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 306, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada MARGO VÄLI

§ 424järgi süüdi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada MARGO VÄLI

§ 320

lg 2 järgi süüdi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. 1 Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 74

lg 1 ja 3 alusel täitmisele, kui Margo Väli ei pane kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid. Määrata Margo Väli Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Margo Väli käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Margo Välilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Margo Väli kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Katseaja alguseks lugeda 26.05.2016. TÕKEND pole kohaldatud. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel mõista Margo Välilt välja menetluskuluna riigituludesse järgmiselt: - sundraha 645,00 (kuussada nelikümmend viis) eurot, -ekspertiisikulu 144,00 (ükssada nelikümmend neli) eurot; - tunnistajatasu 17,08 (seitseteist eurot, 08 senti) eurot. Margo Välil tasuda menetluskulud summas 806,08 (kaheksasada kuus eurot, 08 senti) eurot KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700039324 ning selgitus: nimi, nr 1-15-5318 menetluskulud. Ositi maksmisega on isik kohustatud tasuma kuus vähemalt 67,17 eurot, viimases kuus 67,21 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 15.06.2016. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 30.06.2016 a. SÜÜDISTUS -tema, olles hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, andis 12.03.2013 ja 07.11.2013 Rakvere politseijaoskonnas asukohaga Rakvere Kreutzwaldi 5a kriminaalasja nr 13240100791 kohtueelse menetluse käigus tunnistajana teadvalt valeütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta, kinnitades, et 21.02.2013 kella 22.00 paiku sõitis ta koos oma tööandja J M töölt koju ning nägi veidi hiljem eemalt, kõndides kodu poole, kuidas kaks isikut tungisid Rakvere vallas Lepna alevikus J M tema maja juures kallale ning lõid teda korduvalt kätega. Kohtueelse uurimise käigus tuvastati aga, et Margo Väli ei viibinud sellel ajal Rakvere vallas Lepna alevikus, vaid oli Tallinnas ning politseis andis ta ütlusi nii, nagu J M tal rääkida käskis ning teda juhendas. Seega Margo Väli, andes kohtueelse menetluse käigus tunnistajana teadvalt valeütlusi, millega rikkus õigusemõistmise põhimõtteid ja millega kaasnes tõendi kunstlik loomine, pani toime

§ 320lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

- tema, 26.03.2014 kella 16.50 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Taaravainu külas Rakvere-Veadla maanteel juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, kaotas sõiduki üle kontrolli, mille tagajärjel sõitis teelt välja kraavi ja paiskus katusele, põhjustades liiklusõnnetuse. Margo Välil tuvastati vereproovi uuringuga etanoolisisaldus veres 1,94 +/- 0,06 mg/g kohta, lõplik tulemus 1,88 mg/g kohta. Margo Väli rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 69 lg 4 p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega Margo Väli, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritud kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Margo Välile esitatud süüdistus mõlemas episoodis on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Margo Väli tunnistas end süüdi

§ 320

lg 2 järgi esitatud süüdistuses, kuid mitte

§ 424järgi esitatud süüdistuses.

Süüdistatav Margo Väli vaidlustas kohtuistungil endal alkoholijoobe tuvastamise politsei- ja piirivalveseaduse alusel (PPVS) ning vaidlustas sel alusel sõiduauto juhtimise alkoholijoobe seisundis. 2. Esitatud süüdistuse kohaselt

§ 424

järgi on Margo Välile inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. 3

§ 424

objektiivne koosseis näeb ette, et isik, kes juhib mootorsõidukit peab olema joobeseisundis, seega on

§ 424

näol tegemist blanketse normiga, mille osategude sisustamiseks tuleb pöörduda haruseaduste, konkreetsel juhul teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse poole. Teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 2 p 40 defineerib mootorsõiduki kui mootori jõul liikuva sõiduki. Sama paragrahvi punkt 41 defineerib mootorsõiduki juhtimise kui isiku igasuguse tegevuse mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Teiseks koosseisuliseks elemendiks on juhi poolt alkoholijoobes olek sõitmise momendil. Alkoholijoove, ja selle tuvastamise kord on sätestatud teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse §

1. Nimetatud paragrahvi lg 4 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht juhul kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 6 kohaselt tuvastatakse mootorsõidukijuhi joobeseisund politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 9 kohaselt joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamine toimub politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korras. Liiklusseaduse § 69 lg 10 kohaselt vereproovi uuringu tulemus vormistatakse politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korras. Liiklusseadus § 69 lg 8 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud isiku toimetamisel vältimatu arstiabi saamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde on tervishoiuteenuse osutaja, kellel on vereproovi võtmise õigus, kohustatud politsei nõudmisel isikult võtma joobeseisundi tuvastamise eesmärgil vereproovi.
2. Margo Väli kohtus antud ütluste kohaselt oli ta 26.03.2014 kodus ja remontis autot, jõi 6 purki 0,5 l. õlut. Siis sai ta auto valmis ja tahtis minna Lepnal asuvasse ülevaatuspunkti kanali peale autot kontrollima. Enne seda auto roolisüsteemil midagi juhtus ja ta pani teelt välja üle katuse. Tuli teadvusele tänu sellele, et bensiini talle näkku tilkus. Ronis autost välja ja jäi sinna auto kõrvale maha, sest edasi ta ei jaksanud liikuda. Kiirabiautos sai korraks pildi ette, mäletab, et paigaldati kanüül, tehti valuvaigistav süst. Siis viidi Rakvere haiglasse, kus protseduuritoas tuli uuesti teadvusele. Ja kui ta teadvusele tuli, siis olid 2 politseiniku seal, see kes kohtus ütlusi andis ja paarimees. Tal olid puusas tugevad valud ja kõik vasak pool valutas. Alguses ta ei soovinud puhuda indikaatorvahendisse ja siis politseinik ütles, et kui ta ei puhu, siis võtavad vägisi vere, siis ta ütles, et okei puhun ära ja puhuski. Vahetult enne seda, see politseinik, kes kohtus tunnistusi andis, aitas teda tualetti, sest uriiniproovi oli vaja saada. Uriiniproovi tegi ära, see anti haiglatöötajate kätte ja läks vist laborisse. Aidati teda uuesti protseduurituppa ja siis tõmmati teda rihmadega kinni, ta ei tea, mis asjaoludel ja siis võeti talt see vereproov ja see sama politseinik oli vereproovi võtmise juures. Kuulis väga täpselt, kui politseinikud küsisid arsti käest, kes seal oli, kes temaga seal toimetas, et kas on võimalik transportida teda tõendusliku alkomeetri juurde politseisse. Arst ütles, et ei ole võimalik. Veri võetigi peale seda, kui politseinikud rääkisid nende meditsiinitöötajatega seal ukse peal, oli juttu tema transportimisest ja siis võeti veri, enne seda ei olnud tarvidust, sest väliselt tal kuskilt verd ei jooksnud peale avariid, tal ei olnud pindmisi lõikehaavu. Ta ütles, et ei ole võimeline allkirja kirjutama, kuna ta on vasakukäeline ja ta ei olnud suuteline oma vasakust õlast allapoole kätt liigutama. Talle ei selgitatud, miks verd võeti. Nad ei lugenud talle ette ega andnud lugeda, küsiti lihtsalt, kas paned allkirja alla, ta ütles, et ei ole võimeline alla kirjutama. Veri võeti talt ära, mingi pisike topsik oli, see pandi tavalisse resti ja kohe viidi veri sealt minema. Mingeid allkirju talt ei võetud. Peale seda, kui vereproov võetud sai, lahkusid politseinikud. Siis tal tehti rihmad lahti, kuskil 10-15 minutit hiljem. Ta keeldus ravist 4 Rakvere Haiglas, kutsus endale takso ja läks koju. Hommikul läks politseijaoskonda oma asjadele järgi.
3. Tunnistaja A A andis kohtus ütlusi, et ta töötab Ida Politseiprefektuuris patrullpolitseinikuna ja on Margo Väliga kohtunud tööalaselt. 26.03.2014 oli patrullis koos R K. Vahetus algas hommikul kell 07.00 ja lõppes õhtul kell 19.
4. Seoses Margo Väli juhtumiga sai väljakutse õhtupoole. Välja kutsuti seoses sellega, et auto on katuse peal, et avarii on teinud. Avariiauto oli neil ära ja siis saadeti neid koha peale. Avarii oli toimunud Lepna teel, Rakvere poolt Lepna poole, selline kurv 300 meetrit umbes või
5. Nemad pidid tagama sündmuskoha nii kaua kui avariipolitseinik ise koha peale tuleb. Kohapeal nägid, et auto on üle katuse käinud, kurvist välja sõitnud, jupid olid laiali auto ümber. Kui nemad kohale jõudsid, siis kiirabi sama ajal sõitis inimesega ära, päästeamet oli seal kohal, rohkem kedagi seal ei olnud. Päästeametnik ütles neile, kui nad kohale jõudsid ja küsisid, et palju seal inimesi autos oli või kes olid, et üks inimene oli ja see viidi kiirabiga ära. Kes see isik oli, kelle kiirabi ära viis, seda nad alguses ei teadnud. Siis kui avariiauto sinna koha peale jõudis, siis saadeti neid haiglasse isikut tuvastama. Kui haiglasse kohale jõudsid, siis läksid Rakvere traumapunkti. EMOs oli see sama isik, kes kohtusaalis. Neid nähes isik ärritus, et mida teie siin veel teete, vandus seal ja saatis pikalt kõiki. Margo Väli oli seal traumapunkti vastuvõtu ruumis patsientide voodi peal rihmadega kinni, lärmakas, agressiivne, ei lasknud midagi teha. Arvab, et haigla töötaja pani ta kinni. Traumapunktis on spetsiaalsed rihmad, kui väga lärmakas või hull on, et ei lase midagi teha, siis pannakse kinni. Margo Väli ei lasknud endaga tegeleda ega midagi teha. Nemad tuvastasid ta isiku ja tahtsid, et ta puhuks indikaatorvahendisse. Alguses ei olnud nendega nõus midagi praktiliselt rääkima, nad palusid ja siis ta lõpuks ikkagi puhus, et oleks rahu majas. Keeldus alguses ja siis oli variant, et võetakse vägisi see proov haiglatöötajate poolt, sunniga nii öelda. Peab silmas vereproovi ja uriiniproovi, see näitab täpsemalt. Siis ta leebus, puhus ära indikaatorvahendisse. Puhumist teostas R K. Iga kord, kui on joobes juht, siis täidetakse materjal, kus on peal indikaatorvahendi andmed, kellaajad, kõik on fikseeritud. Kui inimene puhub, on näiduga nõus, on näinud, paneb oma allkirjad sinna. Miks läks seekord just vereproovi võtmiseks, mitte tõendusliku alkomeetri kasutamiseks, seda ta ei tea. Nende asi oli isik tuvastada ja esmane joove indikaatorvahendiga tuvastada. Joobes juhid peavad nii kui nii teistkordselt puhuma tõenduslikku alkomeetrisse. Aga, mis edasi sai ja miks verd võeti, seda ta ei tea. Avariipolitseinik pidi sinna järgi tulema sündmuskohalt, tema pidi otseselt Margo Väliga edasi tegelema. Mäletab, et Margo Väli ei olnud nõus kuhugi allkirja kirjutama. Miks ta nõus ei olnud, ta ei tea, eks see alkoholijoobe on selline, et inimesed käituvad vastavalt, pretensioonikalt, ei soovi kirjutada midagi alla. Ta ei mäleta, mil moel fikseeriti keeldumine aga R siis vast kirjutas, et isik keeldus. Tavaliselt nii kirjutavad, kui isik keeldub allkirjastamast. See, kes indikaatorvahendi protokolli täidab, see peaks kirjutama ja siis oma allkirjaga kinnitama. Kui Margo Väli keeldus alla kirjutamast, sai protokoll ära tehtud ja siis nemad läksid ära. Ei mäleta, kas jõudsid Margo Väliga sellest sündmusest vestelda. Joovet Margo Väli nägi, kui ta puhus, nägi ta indikaatorvahendit ka, palju seal oli. Oli kohe näha, kui sinna traumapunkti läksid, et inimene on alkoholijoobes, alkoholi lõhnad olid ka seal ruumis. Silmad ja nägu oli üldse selline imelik, et kui inimesele peale vaatad, siis on näha, et inimene on joobes. Uriiniproovi võtmist tema ei tea, ei tule ette küll, et oleks teinud. Ei mäleta, kas ja millised olid Margo Väli vigastused. Kui ta alguses ei puhunud, ei soovinud puhuda, siis ütlesid, et teine variant on see, et sunniga võetakse proov, kui see lause oli öeldud, siis Väli nagu leebus, siis ta oli nõus ja puhus ilusti ära. Tema joobe tuvastamisega edasi ei tegelenud. Ta arvab, et kui keegi tegeles, siis avariipolitseinik. Tõenduslik alkomeeter on neil politsei osakonnas ja üks on kindlasti 5 avariibussis. Mis hiljem toimus seda ta ei tea, kas puhus tõendusliku alkomeetriga või võeti vereproovi, tema ei tea. Nemad ei ähvardanud, tavaliselt on, et kui inimesed keelduvad, siis on vaja see asjaolu tuvastada, täidetakse paberid ja võetakse sunni viisiga. Sellest, kas R K selle vere võtmise juures oli või mitte, tema ei tea. Ta ei mäleta ja ei saa kinnitada, mida täpselt tegi R K. R võis jääda EMOsse temast kauemaks ajaks ja kui tema sai asjad tehtud, ootas ta tõenäoliselt eesruumis, sest nad olid ühe autoga ja läksid koos ära.
6. Tunnistaja M P andis kohtus ütlusi, et tema Margo Välit ei tunne. Märtsis 2014 töötas ta xxxx ja tema tööülesannete hulka kuulus ka joobe tuvastamiseks vere võtmine. Ta hakkas neid ekspertiise tegema siis, kui oli kooli lõpetatud ja sai Terviseameti registreeringu, et võib sellist tegevust teostada ja võisid seda teha vastava haridusega inimesed. Enne seda, kui ta sai verevõtmise õiguse, töötas ta ka haiglas abiõena. Hetkel ta enam haiglas ei tööta aga verd võtta jõudis ta kusagil aasta, kordi on vähemalt kümme. Kuna ta Margo Välit ei mäleta, siis ta konkreetset verevõtmist ei mäleta. Ühel juhul on patrull isiku kinni pidanud, tuuakse joovet tuvastama isik ja teisel juhul on isik avarii läbi teinud. Otsest protseduuri vahet, silmas pidades vere võtmist, ei ole, lihtsalt, kui on avariis kannatanu, siis ta nii palju ei saa osaleda selles protseduuris, ta ei näe seda ise nii palju aga sisulist vahet ei ole, täpselt samad paberid, täpselt sama protseduur, sama tehnika. Kõik korrad, kui ta on verd võtnud, on kõik olnud ühesugused, silmas pidades just veerevõtmise protseduuri. Isiku toob tavaliselt EMO-sse politsei, kes täidab ka ära vastava osa saatekirjast ja tema täidab ära oma osa. Proovi identifitseerimise markeeringu kood, mis siia saatekirja peale käib, see number peaks tulema turvaümbriku pealt, mis neil on ladustatud kapis. Ta võttis turvaümbriku ja nii öelda pani selle saatekirja ja turvaümbriku omavahel kokku. Igal turvaümbrikul on oma unikaalne kood. Kui ta verd hakkas võtma, siis kõigepealt vaatas välja sobiva koha, kus seda verd võtta saab, kas on veenid kättesaadavad, kuhu ei ole eelnevalt ühtegi ravimit süstitud ehk see veri oleks kvaliteetne, et sealt oleks võimalik vereproovi teha, sellisel juhul pani škuti, tekitas veeni paisu, võttis vere spetsiaalsesse katsutisse, kuhu kirjutatakse nimi peale. Enne puhastas seda kohta veega, puhta veega, mitte kraaniveega. Osakonda oli toodud EKEI poolt väljastatud katsutid eraldi etanooli määramiseks, ekspertiisi tarbeks. Spetsnõelad, spets puhastusvahendid, katsutid ja need turvaümbrikud olid kõik ühes kohas ja teistest eraldi, igapäevaselt need neil nina all ei olnud. Kui on vaakumkatsuti, siis see imeb ennast sealt veenist ise täis niipalju, kui palju vaja on. Kui ta õigesti mäletab, siis see ekspertiisikatsuti on natuke suurem ehk teda oli võimalik eristada tavalistest katsutitest. Kui ta oli selle vere katsutisse ära võtnud, siis ta täitis enda lahtrid seal saatekirja peal, mis politsei käest sai, pani enda nime, mis sinna oli vaja panna, kirjutas katsuti peale nii öelda patsiendi nime ja pani turvaümbrikusse pärast verevõtmist koos saatekirjaga ja siis läks see turvaümbrik kinni. Seda, et see katsuti vahepeal kuskil seisis lihtsalt või lausa vedeles, olla ei saanud. Sellega oli alati nii, et kui see veri võeti, siis pandi kohe sinna turvaümbrikusse, liimiti kinni ja see kuskile vedelema kindlasti ei jäänud. Saatekiri läks ka kohe sinna ümbriku sisse. Ümbrik on ühekordselt suletav, ei saa korduvalt ilma vigastamata avada. Saab täiesti kindlalt väita, et ta mitte kunagi ei teinud teistmoodi, et alati pani vere kohe sinna turvaümbrikusse ja sulges, sest see on isiklik hoolsus, et alati asi saaks korralikult tehtud. Ta on ühe korra kohtus tunnistajana ütlusi andmas käinud ja sai teada, millised vead olid tookord Rakvere Haiglas tehtud ning ta tegi omad järeldused sellest ning üritas neid vigu edaspidi vältida. Kui ta alustas selle verevõtmisega, siis tegi selle konkreetse ekspertiisi verevõtu ära, pani sinna ümbrikusse ja kontrollis üle, kas kõik on korralikult täidetud, et mitte vigu tekitada. Üldiselt pandi, kui ta õigesti mäletab, turvaümbriku peale ka allkiri, et on nähtud, et see katsuti on sinna turvaümbrikusse läinud ja äkki paberi peale läks ka allkiri, selle saatekirja peale, kellelt ekspertiis telliti. Pakendamine toimus, kui võimalus selleks oli, isiku enda nähes, kellelt verd 6 võeti. Avarii patsiendi käsitluse juures ei ole võimalik väga seda nii teha, kuna ta on pikalt fikseeritud asendis üldiselt, et ta ei tekitaks endale vigastusi juurde. Alkoholi ekspertiisi tegemiseks teda kuskile liigutama hakata ei ole võimalik, et edasisi vigastusi vältida. Auto avarii puhul alguses ei tea kunagi, mis vigastused võivad olla ja sellisel juhul nad kindlasti enne, kui teada ei ole saadud, mis vigastused on, teda liigutada ei tohi. Selliseid isikuid kindlasti tooliga seina äärde EMO-sse istuma ei panda. Vormistamise ja pakendamise teevad nad EMO-s oma laua ääres ja voodid, kus need patsiendid pikali on, kes on vigastatud, asuvad sellises kohas, kus pakkimise protseduuri ei näe. Kui neilt samadelt isikutelt on vaja ka uriini võtta, siis sõltub nendest vigastuste astmest, kuidas seda võetakse. Kui isikul on võimalik seal samas voodi peal, kus ta on, see proov anda, siis ta seda ka annab ja kui ei ole, siis on võimalik kateteriseerida teda. Kui ta on nüüd pannud selle saatekirja koos katsutiga turvaümbrikusse ja ümbriku sulgenud, siis see turvaümbrik läheb kohe laborisse või siis kogutakse mingi hulk neid analüüse kokku ja hooldaja viib ühe korraga ära. Laboris laborant võttis vastu ja tavaliselt pani külmkappi, see toimus ka allkirja vastu, et see on kätte saadud, et labor on vastu võtnud. Sealt edasi siis juba läks turvaümbrik EKEI-sse. On olnud juhtumeid, kui tekkis verevõtmisega probleeme, kus on hakatud lolli mängima ja ei taheta anda verd. Politseinikud vahest tulid sisse, vahel ootasid eesruumis. Vahest toodi saatekiri, toodi patsient sinna sisse, pandi sinna istuma, kes oli nõus, sellelt võeti kohe ära ja sellega oli asi lõppenud ja läks üle ukse politsei juurde. Tavaliselt tulid politseinikud kahe kaupa. Selle konkreetse torkamise juures nad ei pruukinud viibida aga nad ootasid ikka ära selle inimese, kelle nad sinna tõid. Kui isik keeldus allkirja kirjutamast, siis ta tavaliselt kirjutas saatekirja peale, et ei ole nõus allkirja andma. EMO-s on rihmadega inimesi kinni pandud on küll, kui nad on personalile või endale ohtlikud. Tunnistajale näidati käesoleva kriminaalasjaga seotud joobeseisundi tuvastamise saatekirja. Kinnitab, et on ise kirjutanud enda nime, kuupäeva, allkirja. Tema nime all olev number N12416 ongi tema Terviseameti registreeringu number, mis on ainult tema oma ja tõendab seda, et tal on õigus verd võtta. Veel on tema kirjutatud proovi identifitseerimis markeeringu kood 023519 ning teksti „Patsient ei olnud nõus allkirja andma! Pt oli fikseeritud rihmadega traumaaluse külge ning oli agressiivne“ ja allkiri on ka tema oma. Ülemine osa on vist politsei poolt kirjutatud ja see osa, mida on soovitud, mis ekspertiisi, kas alkoholi või narkootilise aine. Proovivõtmise kellaaja 17:40 on pannud politseinik ja täitnud ka isikuandmed. See, et märkmete esimene lause on kuidagi heledalt kirjutatud ja teine osa, mis puudutab seda, et patsient oli fikseeritud rihmadega traumaaluse külge ning oli agressiivne, on juba tugevama kirjutusvahendiga ja teist värvi, võis olla puhtalt sellepärast, et üks pastakas hakkas tühjaks saama või ei kirjutanud hästi ja ta kasutas järgmist pastakat. EMOs laua peal vedeles palju erinevad pastakaid ja ta kasutas neid, mis seal laua peal olid, kogu aeg. Ta arvab, et siin ajalist vahet ei olnud, kuna ta tahtis alati selle asja ära teha, sest EMO-s on kiire. See, et allkiri on esimese lause järel, võis olla puhtalt sellest, et kuna tal on eelnevalt olnud halbu kogemusi selle täitmisel, siis ta lihtsalt otsustas minut-kaks hiljem täiendada seda igaks juhuks, et see patsient oli sinna rihmadega fikseeritud ja ta oli agressiivne. Võttis vere, täitis saatekirja ära ja pani kohe ümbrikusse ning siis pidid olema juba mõlemad laused seal peal, sest kui ümbrik suletakse, siis pärast ei saanud neid juurde kirjutada. Kui ta mõtles, et peaks juurde kirjutama, siis kirjutas kohe juurde. Pastakas võis selline olla, sest ta kirjutas lihtsalt alla järgmisele reale ja teise pastakaga. Jääb kindlalt selle juurde, et kuigi ta konkreetset sündmust ei mäleta, siis kõik on tehtud õigesti ja toimus nii nagu dokumendis kirjas on. Kohtus avaldatud kirjalikud tõendid: 7
7. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 26.03.2014 – Sellest nähtub, et protokolli koostamise koht on Rakvere Haigla AS. Indikaatorvahendi kasutamise koht: L-Viru Rakvere Lõuna põik. Kontrollija patrullpolitseinik R K tuvastas 26.03.2014 kell 17.33 indikaatorvahendit Alcoquant 6020 nr A102505 (kalibreeritud kuni 05.06.2014) kasutades Margo Välil alkoholijoobe 0,79 mg/l kohta. Nimetatud protokollist nähtub veel märge kohaldatud seaduse alusel isiku õiguste selgitamisele (politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 724 lg 2 ja lg
8. Joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigused: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest või tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest; 3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga; 5) õigus esitada vaie asutuse juhile või kaebus halduskohtule, on allkirjastamata ja seal on kirjas, et „isik keeldub allkirja kirjutamisest“. Nimetatud protokollil, teise lehe allosas on kirjas, et kontrollile allutatud isik: „Isik keeldub allkirja kirjutamast.“ Alla on kirjutanud kontrollija Rainis Kaljuvee ja tunnistaja A A. Teisel lehel on fikseeritud kontrollile allutatud isikul esinevad joobele viitavad tunnused: silmade punetus, silma pupillid suured, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne segane, teadvusel, koordinatsioon väga häiritud, rahutus. Tõenduslikku alkomeetrit puudutav osa on tühi.
9. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri - uuringu akt ja selle koopia – Originaalil on kirjas alljärgnev: Tellija asutuse nimetus: Ida prefektuur; Proovi võtva asutuse nimetus: Rakvere Haigla AS; Proovi võtja, Nimi: M P N12416 /Allkiri/, Kuupäev: 26.03.2014; Proovi identifitseerimise markeeringu kood: 023519; Proovi võtmise kellaaeg 17:40; Prooviandja nimi: Margo Väli; Isikukood või sünniaeg: 37803175215; Isiku tuvastamine (dokumendi nimetus, nr ja väljaandmise kuupäev) ID kaart xxxx 06.12.2015; Täidetakse proovi võtmise käigus: Patsient ei olnud nõus allkirja andma! /allkiri/ Pt oli fikseeritud rihmadega traumaaluse külge ning oli agressiivne. Analüüsiks võetud: Veri, Uriin; Tellitavad uuringud: Etanoolisisaldus, Narkootilise või psühhotroopse aine sisaldus; Täidetakse pärast katsuti või uriinitopsi sulgemist. Materjali saatja nimi, allkiri, kuupäev ja telefon, R. Kaljuvee /allkiri/ 26.03.2014
10. Täidab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut pärast uuringu tegemist: Uuringuakti nr: 854T; Proovimaterjali vastuvõtmise kuupäev: 27.03.2014; Metoodika ET2.1; Etanoolisisaldus (mg/g) või tuvastatud aine; etanooli veres (1,94 +/- 0,06) k=2; Maksumus 14 eurot; Kuupäev 24.08.11; Metoodika ERI 5.1; Uriinist nark/psühhotr. aineid ei leitud; Maksumus 35 eurot; Kuupäev 08.04.14; Eksperdi nimi Barndõk /allkiri/. Osakonnajuhataja/talitusejuhataja kinnitus; Allkiri ja kuupäev /allkiri/ 9.04.
11. Koopia on identne, täitmata on ainult EKEI poolt pärast uuringu tegemist täidetav osa.
12. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse akti, skeemi ja fototabelitegatõendavad sündmuskoha tehiolusid, sealhulgas liiklusõnnetuse aega ja kohta, liiklusõnnetuses osalenud sõiduki asendit ja asukohta õnnetusejärgselt, sõidukil esinevaid vigastusi, rehvide seisukorda, jälgi sündmuskohal, sõidutee seisundit, ilmastikutingimusi, teemärgistust, sündmuskohal tehtud mõõtmiste tulemusi ja muid sündmuskoha andmeid, samuti liiklusõnnetuses osalenud isiku andmeid.
13. Teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest Rakvere haiglasse 26.03.2014 – Liiklusõnnetuse toimumise aeg: 26.03.14 16:50; Liiklusõnnetuse toimumise koht: LääneVirumaa, Lepna Rakvere-Jõepere mnt 2,1 km. Kannatanu Margo Väli. Kannatanu seisund: Pindmine Õla- ja õlavarrevigastus, õla- ja õlavarrekontusioon. Pindmine küünarvarrevigastus, 8 küünarnukikontusioon (põrutus). Ravi määratlus: Keeldus ravist. Lahkus omavoliliselt, ilma arsti vastust ootamata.
14. Isiku läbivaatuse protokoll – nähtub, et 27.06.2014 kell 09:55 teostatud Margo Väli läbivaatust. Isiku pikkus 181 cm, kehakaal 78 kg.
15. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 14E-LÕX0065, 16.07.2014 –nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise ajal 26.03.2014 kell 16.50 oli Margo Väli vere etanooli kontsentratsioon 2,04-2,19 mg/g vahemikus (vastab 0,87-0,95 mg/l väljahingatavas õhus). 12.Kaitsja taotlus 05.06.2014 ja kaitseakt 23.11.2015 – nähtub, et kaitsja ei ole eelnevalt menetluse käigus seadnud kahtluse alla vereproovi võtmise asjaolusid. Kaitsja on ainult väitnud, et politsei poolt rikuti kohustust selgitada Margo Välile tema õigusi ja kohustusi ning rikuti politsei- ja piirivalveseaduses sätestatud alkoholijoobe tuvastamise korda. Samuti seda, et joobeseisundi tuvastamise saatekirja näol ei ole tegemist tõendiga ning teave tuleks vormistada ekspertiisiaktina.
16. AS Rakvere Haigla poolt esitatud väljavõtte Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti suunatavatest uuringutest, mille 12-s käsikirjaline rida on alljärgnev: Uuringu laborisse toomise kuupäev 2014.a. 26.03; Kellaaeg 18.46; Ekspertiisiakti number 023519; Uuringu laborisse tooja nimi loetavalt S R; Uuringu laborisse tooja allkiri; Uuringu laboris vastuvõtja nimi loetavalt I T; Uuringu laboris vastuvõtja allkiri; Uuringu edasitoimetajale üleandja nimi loetavalt M K; Uuringu üleandja allkiri; Uuringu kohtuekspertiisi toimetaja nimi loetavalt ja kuupäev E. L; Uuringu kohtuekspertiisi toimetaja allkiri.
17. Koopia EKEIs väljaspool kohtumenetlust tehtavate toksikoloogiauuringute raamatust, mille kaheksas käsikirjaline sissekanne on alljärgnev: Uuringu nr 854T; Tellija saatedokument Ida P. Rakvere haigla; Proovi võtmine 26.03.14 17.40; Laborisse saabumine 27.03.2014; Proovi kirjeldus VÄLI Margo U03491, V0987/TK023519, uriin ~39 ml, veri ~ 3 ml; Märkused narko, alko; Proovi tooja nimi ja allkiri /allkiri/; Vastuvõtja allkiri /allkiri/; Uuringu algus ja lõpp 01.04.14-01.04.14 ja 02.04.14-08.04.14; Leitud ained veres etanooli (1,94+-0,06) mg/g, k=2; Metoodika nr ET 2.1, ERI 5.1; Eksperdi allkiri /allkiri/; Väljaandmise kuupäev 10.04; Vastuvõtja nimi ja allkiri a.t.
18. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Margo Väli on varem kriminaalkorras karistamata, kuid tal on viis kehtivat väärteokaristust, sealhulgas väärteokaristus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest.
19. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et Margo Välil oli olemas juhtimisõigus kuriteo toimepanemise ajal.
20. Kriminaalasjas eelpool nimetatud tõendite alusel on tuvastatud, et Margo Väli pani toime talle inkrimineeritud süüteo

§ 424järgi.

Asjaolu, et Margo Väli oli mootorsõidukit juhtides põhjustanud liiklusõnnetuse kinnitavad lisaks tema enda ütlustele, tunnistaja A A ja M P ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokoll, koos fototabeliga. Asjaolu, et Margo Väli oli 26.03.2014 kell 16.50 ajal mootorsõidukit juhtides alkoholi tarvitanud, kinnitab lisaks tema enda ütlustele, indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri 854T, mille kohaselt oli vereproovi uuringuga Margo Väli veres etanoolisisalduseks 1,94 +/- 0,06 mg/g kohta, lõplik tulemus 1,88 mg/g kohta. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 14E-LÕX0065 kinnitab veelkord, et 9 liiklusõnnetuse toimumise ajal 26.03.2014 kell 16.50 oli Margo Väli vere etanooli kontsentratsioon 2,04-2,19 mg/g vahemikus (vastab 0,87-0,95 mg/l väljahingatavas õhus). Teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseadus § 69 lg 4 p 1 sätestas, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht juhul kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega kinnitavad uuritud tõendid, et Margo Väli oli 26.03.2014 kell 16.50 mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, mille eest on ettenähtud kriminaalkaristus.

1. Kaitsja arvates on Margo Väli alkoholijoove tuvastatud PPVS § 724 – § 726 sätestatud korda rikkudes, mistõttu ei saa seaduses sätestatud korda rikkudes kogutud tõendid olla Margo Väli süüdi tunnistamise aluseks. Margo Välile ei tutvustatud tema õigusi, vereproovi võtmise uuring on lubatud ainult seoses isiku nõusolekuga. Seega vereproovi võtmise rikuti oluliselt PPVS nõudeid. Süüdistatav ja tema kaitsja väidavad, et menetleja on rikkunud PPVS § 724 sätestatud joobeseisundi tuvastamise korda sellega, et Margo Välile ei selgitatud tema õigusi. Ühelt poolt on Margo Väli ütlused, et talle ei tutvustatud üldse õigusi ega kohustusi aga samas ta tunnistab, et talle selgitati, et kui ta puhuma nõus ei ole, siis võetakse proov sundi kasutades ja siis ta puhus aga keeldus alla kirjutamast. Teiselt poolt on politseitöötaja ütlused, et õigusi ja kohustusi tutvustati enne indikaatorvahendisse puhumist. Lisaks kinnitas politseitöötaja, et Margo Väli oli neid nähes agressiivne ja alguses ei olnud nõus nendega midagi rääkima. Kuna Margo Väli käitus agressiivselt, siis olid haigla töötajad sunnitud kasutama rihmadega fikseerimist ja joobe tuvastamiseks tuli võtta verd, sest isiku seisund ei võimaldanud teda viia tõendusliku alkomeetri juurde. Politseiniku ütlusi kinnitab ka Rakvere Haigla töötaja M P poolt joobeseisundi tuvastamise saatekirjas fikseeritu, et isik oli agressiivne, tuli fikseerida rihmadega traumaaluse külge ja ei olnud nõus allkirja andma. Ka on Margo Väli enda ütlused uriiniproovi võtmise kohta vastuolus. Ta on väitnud, et teda abistati ja ta käis proovi võtmas ise haigla WC, hiljem vastates kohtu küsimusele, kinnitas, et ka uriiniproov temalt võeti. Samas ei kinnitanud politseinik, et tema oleks Margo Väli aidanud uriiniproovi andmiseks haigla WC-sse. Seega on Margo Väli ütlused selle kohta, et talle alkoholijoobe tuvastamisel õigusi ja kohustusi ei selgitatud ning et ta uriiniproovi võtmist ise toimetas, ebausutavad ning ennast õigustavad ja neid ei kinnita ükski teine tõend.
2. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda antud asjas asjaoluga, et Margo Väli oli isikuks, kes toimetati liiklusõnnetusega seonduvalt kannatanuna haiglasse. Teo toimepanemise ajal kehtinud PPVS § 725 lg 2 kohaselt võib isiku toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse vereproovi võtmiseks, et tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga, kui isik ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või alkomeetri kasutamise protseduuri. Uuritud tõendite kohaselt keeldus Margo Väli allkirjastamast indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, oli agressiivne ning tunnistaja Mehis Paju sõnul ei saanud liiklusõnnetuses kannatada saanud isikut toimetada teise kohta, et tuvastada alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga. Margo Väli puhul oli vajalik tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga.
3. Margo Väli kaitsja vaidlustas joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja leidis, et tegemist ei ole lubatud tõendiga KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Kohus selle kaitsja väitega ei nõustu. Kohtupraktika tähenduses on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. (Riigikohtu lahend 3-1-1-1-15 p 9) 10
4. Kohtupraktikas on jäädud seisukoha juurde, et KrMS ei näe ette asjaolusid, mille tõendamine oleks võimalik üksnes eksperdi arvamuse alusel. KrMS § 105 sätestab, et ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. Korra § 17 lg 1 sätestab, et uuringu tegemisel kasutatakse riikliku ekspertiisiasutuse vastavat liiki kohtuekspertiisi meetodeid ja kinnitatud metoodikat. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnitamata metoodika kasutamise korral protokollitakse analüüsi käik saatekirja või ekspertiisiakti lisas. Ka antud juhul on joobeseisund tõendatud riiklikus ekspertiisiasutuses eksperdi poolt koostatud uuringuaktis, mis oli vormistatud selleks ette nähtud korras joobeseisundi tuvastamise saatekirjal. Nimetatud dokument vastab igati KrMS § 63 ja § 123 sätestatud dokumendile kui tõendile esitatavatele nõuetele. Riigikohus on oma lahendites korduvalt aktsepteerinud olukorda, kus eriteadmistele rajanevaid vajalikke andmeid esitatakse kohtumenetluses dokumentaalse tõendina ekspertiisi korraldamata (lahendid 3-1-1-96-11; 3-1-1-97-12; 3-1-1-67-10). 22.Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 6 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi joobeseisund või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 9 sätestab, et joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamine toimub politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korras. Liiklusseaduse § 69 lg 10 sätestab, et ka vereproovi uuringu tulemus vormistatakse politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korras. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 5 kohaselt Vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 7 kohaselt Vereproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestab justiitsminister määrusega. Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 5 nimetatud kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2009.a määrusega nr 204 „Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord“ (edaspidi Kord). Vere-ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise Kord § 5 lg 5 kohaselt Korra § 5 lõigete 1 ja 3 nõudeid ei kohaldata, kui prooviandja on liiklusõnnetuses osalenud isik, kes on toimetatud tervishoiuteenuse osutaja juurde vältimatu arstiabi saamiseks ( lg 1 –õigus istuda 15 minutit ja lg 3 – katsuti peab olema proovile andjale nähtav vereproovi võtmisest kuni postipakendisse sulgemiseni ). Korra § 17 lg 1 sätestab, et uuringu tegemisel kasutatakse riikliku ekspertiisiasutuse vastavat liiki kohtuekspertiisi meetodeid ja kinnitatud metoodikat. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnitamata metoodika kasutamise korral protokollitakse analüüsi käik saatekirja või ekspertiisiakti lisas. Korra § 18 lg 2 sätestab, et uuringu tulemused vormistab uuringu tegija saatekirja vastavas osas. Ekspertiisi tegemise korral vormistatakse uuringu tulemused ekspertiisiaktiga. Ülaltoodust nähtub, et kui Liiklusseadus nimetab kahte politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korda (LS § 69 lg 9 nimetatud joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamist puudutav kord ja LS § 69 lg 10 nimetatud vereproovi uuringu tulemuste vormistamist 11 puudutav kord) siis tegelikkuses on Vabariigi Valitsuse 17.12.2009.a määrusega nr 204 kehtestatud üks kord, mis reguleerib kõiki ülalnimetatud küsimusi. Nimetatud Korra § 18 sätestab ühemõtteliselt, et uuringu tulemusi võib vormistada nii saatekirjas kui ekspertiisiaktis, samale võimalusele viitab ka Korra § 17 lg
5. Asjaolu, et Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 7 kohaselt vereproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestab justiitsminister määrusega ning et Justiitsministri 27.05.2009.a. määrusega nr 18 ekspertiisiakti vorm ka kehtestati, ei tähenda ekspertiisiakti kohustuslikkust vereproovi uuringu vormistamisel. Justiitsministeerium lihtsalt töötas välja ekspertiisi akti vormi juhuks kui Korra § 18 lg 2 alusel otsustatakse ekspertiisi määramine.
6. Eeltoodu alusel on tõendatud, et vereproovi on võtnud, selleks volitatud isik, kes on järginud kõiki vastava Korraga sätestatud nõudeid nii proovi võtmise, sulgemise kui ka märgistamise kohta ja kasutanud selleks vastavaid vahendeid, arvestades sealjuures sellega, et tegemist oli isikuga, kes oli toimetatud tervishoiuteenuse osutaja juurde vältimatu arstiabi saamiseks. Mingit alust ega põhjust kahelda vormistatud dokumentide ja tunnistajate ütluste õigsuses ei ole. Selles osas, mis puudutab saatekirja täitmist erinevate kirjutusvahenditega, on tunnistaja andnud väga loogilise ja usutava selgituse ning seega ei saa rääkida mingist nn juurde kirjutamisest või võltsimisest, vaid tegemist oli tavalise dokumendi täitmisega.
7. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-116-09 kohaselt alates
8. juulist 2009 tuvastatakse joobeseisund süüteomenetluses tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Isikul on võimalik loobuda joobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, kuid vereproovi andmisest keelduda ei saa. Vereproovi võtmiseks tervishoiuteenuse osutaja juures või riiklikus ekspertiisiasutuses on politseiametnikel õigus kasutada sellele allutatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Seadus ei näe ette joobeseisundi tuvastamist läbivaatuse käigus, samuti ei võimalda see keelduda vereproovi võtmisest. KrMS § 7 lg 3 mõttes tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks üksnes sellised kõrvaldamata kahtlused, mis puudutavad tema süüdiolekut. Eeltoodu alusel on usaldusväärselt tõendatud, et Margo Väli oli liiklusõnnetuse toimumise ajal, 26.03.2014 kell 16.50 paiku kriminaalses alkoholijoobes ja ta on toime pannud talle süüks arvatud teo. 25.

§ 15

lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui

-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Tahtluse olemasoluks on nõutav, et isik oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Margo Väli ütlustest nähtub, et ta istus sõiduauto rooli olles ära joonud 6 pudelit õlut, seega oli ta oma alkoholijoobest teadlik. Seega sai Margo Väli aru, et ta teostab süüteokoosseisule vastava teo ja soovis seda. Teo tehioludest nähtuvalt pani Margo Väli mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime otsese tahtlusega. Seega on tõendamist leidnud, et Margo Väli pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

26. Margo Välile on esitatud süüdistus

§ 320lg 2 järgi.

Margo Välile inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks on süüteomenetluses menetlustoimingutele allutatud kannatanu või tunnistaja poolt valeütluste andmine, samuti tsiviil- ja halduskohtumenetluses menetlusosalise poolt valeütluse või vande all vale seletuse andmise või vara, sissetuleku või kulude arvestuse kohta valede andmete esitamises. Süüteokoosseisu tunnuseks ei ole enam eelnev hoiatamine karistusest valeütluste andmise eest. Mitteteadmine valeütluste andmise 12 karistatavusest tuleb lahendada süü tasandil (RKKK 3-1-1-130-13 p 11). Süüteokoosseisu objektiivse küljega on hõlmatud valeütluste andmine kõigis kohtumenetlustes, k.a kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja väärteoasja kohtuvälises menetluses. KrMS § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. KrMS § 66 lg 3 sätestab, et tunnistaja on kohustatud andma ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus KrMS §-de 71-73 järgi. Ütlusi andes on tunnistaja kohustatud rääkima tõtt. Tulenevalt KrMS § 62 peegeldavad tõendamiseseme asjaolud valdavalt kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo kui minevikusündmuse tunnuseid. Lõikes 2 sisaldub valeütluse ja valevande andmise kvalifitseeritud koosseis, mis eeldab valeütluse, vale seletuse või valevande andmisega kaasnes täiendavalt tõendite kunstlik loomine.

1. Margo Väli on tunnistanud ennast selles episoodis täielikult süüdi ja selgitas kohtus, et andis valeütlusi, kuna J M konkreetselt mõjutas teda, ta oli J M alluvuses tööl ja J M tegi talle ettemaksu ja sundis teda ning ta oli kohustatud andma valeütlusi. Kahetseb, et järgi andis.
2. Tunnistaja E A ütluste kohaselt tekkis J M, tema mehe E A ja poja E A vahel tüli 21.02.13 nende elukoha juures õues. Seda ta ei näinud, mis seal enne toimus, kui tema kui läks akna peale, siis ta kuulis, kui J M helistas kellelegi M nagu tema aru sai ja rääkis, et sa pead praegu siin olema aga no, mis siis, et sa praegu siin ei ole. M rääkis, et A peksavad teda ja M peab seda tunnistama ja olema praegu siin. Sellel hetkel tema mingit peksmist ei näinud. Nüüd teab, et J M juhendas telefonis Margo Välit. Kõne Margoga kestis 4-5 minutit. Seejärel helistas M politseile. Politseile rääkis, et A peksid teda ja politsei tuli kohale. Seda Margot seal kohapeal ei olnud ja ta ei tulnud ka hiljem sinna. Siis helistas J oma advokaadile, rääkis, et teda julmalt peksti ja tahtis, et politseinikud räägiks ka tema advokaadiga. J M oli rõõmus, et nii juhtus. Probleem hakkas sellest, et J M peksis tema 9 aastat poega ja neil oli eelnevalt kohus. Kohtust olid möödas mõned päevad ja tema ähvardas 9 aastast last kogu aeg, et ei tohtinud enam seal majade vahel liikuda ega käia, et annab talle peksa. Kohtuotsus oli paar päeva enne seda sündmust. Tema poeg ja mees ei jäänud süüdi selles J M ründamises ja peksmises, asi lõpetati.
3. Tunnistaja E A ei tule Margo Väli tuttav ette. 21.02.13 läks kõigepealt isa välja. Probleem oli selles, et M pidevalt ähvardas tema väiksemat venda. Isa läks alla ja siis, kui isa oli alla jõudnud, siis läks tema alla. Janek võttis isast kinni, sai ta seal lahti, siis võttis temast kinni, siis isa võttis ta tema küljest ära. Minuti jooksul J M võttis telefoni, pani kõlari peale, helistas niinimetatud Margole, küsis, kas Margo saaks tunnistama tulla, et A peksid ta vereloiku. Telefoni teel Margo ütles, et on poolel teel Rakvere, täpselt ei tea, kus ta oli, kuid seal teda koha peal ei olnud. Koha peal ühtegi isikut ei olnud ja peksmine üldse aset ei leidnudki. Siis J M helistas oma advokaadile ja siis tükk aega hiljem tuli kohale politsei. Tema milleski süüdi ei jäänud, leiti, et ei ole kuritegu toime pannud.
4. Tunnistaja E A Margo Välit ei tunne, nägi teda kohtus esimest korda. 21.02.13 tekkis neil konflikt J Mä. J M läks kunagi enne tema lapsele kallale ja ta jäi kohtus süüdi tema poja peksmises. Mõned päevad enne seda sündmust sai J M kätte kohtuotsuse. J M terroriseeris tema last. Sel päeval ta läks ütles J M, et mis on probleem, et miks sa terroriseerid last. Seal tekkis tõuklemine ja rabelemine. Ühtegi tunnistajat juures ei olnud. J M helistas kellelegi Margole ja seejärel advokaadile. Rääkis Margole, et näed, et ma olen siin pikali maas ja A peksavad mind käte ja jalgadega. J M ütles Margole, et sa pead tunnistama, et nägid pealt, et A läksid talle kallale. Margo ütles, et on ise kuskil Loksa kandis. J M ei lamanud kusagil maas 13 ja mingeid olulisi vigastusi tal ei olnud. Tema väidetavas peksmises süüdi ei jäänud, kriminaalasi lõpetati ära. Kohtus avaldatud kirjalikud tõendid:
5. Kahtlustatava Margo Väli poolt tunnistajana kriminaalasjas nr 13240100791 12.03.13 ja 17.11.13 antud ütlused – tõendavad tema poolt antud ütluste sisu.
6. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kriminaalasjas nr 13240100791 – tõendab, et Margo Väli ei saanud pealt näha sündmusi, mille kohta ta politseis oli ütlusi andnud.
7. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 13240100791 – tõendab, et kriminaalasjas nr 13240100791 lõpetati menetlus ja selle üheks põhjuseks oli muuhulgas ka Margo Väli poolt valeütluste andmine.
8. Kriminaalasjas eelpool nimetatud tõendite alusel on tuvastatud, et Margo Väli pani toime talle inkrimineeritud süüteo. Margo Väli, andis 12.03.2013 ja 07.11.2013 Rakvere politseijaoskonnas asukohaga Rakvere Kreutzwaldi 5a kriminaalasjas nr 13240100791 tunnistajana valeütlusi selle kohta, et 21.02.2013 kella 22.00 paiku sõitis ta koos oma tööandja J M töölt koju ning nägi veidi hiljem eemalt, kuidas kaks isikut tungisid Rakvere vallas Lepna alevikus J M tema maja juures kallale ning lõid teda korduvalt kätega. Tema ütlused vormistati tunnistaja ülekuulamise protokollis. Kohtueelse uurimise käigus tuvastati aga, et Margo Väli viibis sündmuste toimumise ajal hoopis Tallinnas ja ei saanud toimuvat pealt näha. Kriminaalasja menetlus väidetavate peksjate süüdistuses lõpetati. 35.

§ 15

lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui

-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Tahtluse olemasoluks on nõutav, et isik oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Margo Väli ütlustest nähtub, et ta andis valeütlusi kriminaalasja kohtueelses menetluses, kuna J M mõjutas teda ütlusi andma. Kohtus leidis tõendamist, et tema ütlused vormistati tunnistaja ülekuulamise protokollis. Seega sai Margo Väli aru, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja soovis seda, pannes teo toime otsese tahtlusega. Seega on tõendamist leidnud, et Margo Väli pani toime

§ 320lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KARISTUS 36.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 424

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 50

lg 1p 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.

§ 50

lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

§ 320

lg 2 näeb karistusena ette karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 37. Margo Väli tunnistas talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. Seega on esineb tema käitumises karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 alusel, süü osaline tunnistamine.

14 Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Eripreventiivses mõttes on Margo Väli varem kriminaalkorras karistamata isik. Väärteo korras on teda karistatud kuuel korral, sellest viiel korral liiklusalase süüteo toimepanemise eest ja sealhulgas ühel korral joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kohtu hinnangul on võimalik, arvestades Margo Väli isikuomadusi ja süü suurust, teda mõjutada hoidumast süütegusid toime panemast tingimusliku vangistusega ning tema allutamisega käitumiskontrollile kaheks aastaks. Käitumiskontrollile allutamine Margo Väli suhtes on vajalik järelevalve kindlustamiseks süüdimõistetu käitumise üle. Kohtu hinnangul ei ole Margo Väli kriminaalne käitumine olnud juhuslik, vaid tingitud hoolimatusest täita ühiskonnas kehtestatud norme. Täiendav kohustus alkoholi tarvitamise keeld on vajalik mõjutamaks isiku hoiakuid mitte toime panna alkoholijoobes liiklusalaseid või muid süütegusid. 38. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohus arvestades karistust kergendava asjaoluna isiku süü osalist tunnistamist, leiab, et Margo Välile tuleb mõista karistus lähtudes

§ 424

sanktsiooni keskmisest määrast, kuna kohus luges

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse

§ 320

lg 2 alusel kaetuks raskema karistusega

§ 424järgi.

Kohus ei pea põhjendatuks mõista isikule rahalist karistust, kuna isik oma süüd

§ 424järgi ei tunnistanud ja rahaline karistus ei avaldaks isikule mingit mõju.

1. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Margo Väli suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis selle välistaksid. Tegemist ei ole isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades Margo Väli isikut, et tal on lisaks käesolevale kriminaalasjale üks kehtiv väärteokaristus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, peab kohus põhjendatuks kohaldada Margo Väli suhtes juhtimisõiguse äravõtmist kümneks kuuks. Kohtu hinnangul on see piisav aeg, et mõjutada teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. MENETLUSKULUD
2. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral välja mõista Margo Välilt menetluskuluna sundraha 645,00 eurot riigituludesse II astme kuriteo toimepanemise eest ning ekspertiisikulu 144,00 eurot ja tunnistajatasu 17,08 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66lg 3 alusel võimaldab kohus Margo Välil tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 14.09.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu
2. mai 2016 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
3. Margo Väli poolt nii maakohtu kui apellatsioonimenetluses kantud kaitsjatasud jätta tema enda kanda. 30.11.2016 Riigikohtu kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Margo Väli kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landbergi kassatsioon menetlusse võtmata. 26.05.2016 kohtuotsus 1-15-5318 jõustus 30.11.2016 Riigikohtu kohtumäärusega. 15 (allkirjastatud digitaalselt) Keili Rosar Referent 16