4-16-7104/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-7104 (2740,16,001188) Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Julia Katškovskaja, Orvi Tali Sekretär Kea Lemming Väärteoasi Aivar Puna väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
2. novembri 2016 otsus Kohtuistungi toimumise aeg
3. november 2016 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Aivar Puna (ik: 38902065725), apellatsioon RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu
4. novembri 2016 otsus väärteoasjas nr 4-16-7104 jätta muutmata ja menetlusaluse isiku Aivar Puna apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Pärnu Maakohtu
6. novembri 2016 otsusega tunnistati Aivar Puna süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja karistati arestiga 28 päeva. Maakohus kohustas A. Puna asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 31.12.
7. Maakohus lisas, et karistuse kandmisele vabatahtliku mitteilmumise korral hiljemalt 31.12.2016 teostatakse A. Puna suhtes karistuse kandmisele sundtoomist. 1.
8. 09.09.2016 koostatud väärteoprotokolli alusel süüdistatakse A. Puna selles, et tema 09.09.2016 kella 21:16 ajal Saare maakonnas Lääne-Saare vallas Kuressaare-Võhma-Panga mnt
9. km-l Dolomiidi ja Soo tn vahel liikudes Soo tn suunas juhtis mootorsõidukit Audi 100 reg nr 865TEC omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid ja pannes seega toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 1 1.
10. Maakohus leidis, et A. Puna süü LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 09.09.2016 on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt 09.09.2016 antud ütlustega väärteoprotokollis, millest nähtuvalt juhtis A. Puna sõiduautot (865TEC) ilma juhtimisõiguseta 09.09.2016 Aste alevikus. A. Puna teadis, et ta ei oleks tohtinud autot juhtida ja kahetseb oma teguviisi. Lisaks nähtub 09.09.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna vanempiirivalvur Ellar Ellik kõrvaldas 09.09.2016 A. Puna sõiduki Audi 100 (865TEC) juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna A. Punal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. A. Puna kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. 14.02.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Eli Viielo kõrvaldas 14.02.2015 A. Puna sõiduki Hyundai Santa FE (137BHB) juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna A. Punal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. A. Puna on juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. A. Puna suhtes väljastatud karistusregistri õiendist nähtub, et menetlusalust isikut on varem liiklusalaste väärtegude eest karistatud LS § 201 lg 2 alusel neli korda: 1) Tartu Maakohtu 19.12.2013 otsusega 10 päeva pikkuse arestiga, mis asendati 20 tunni üldkasuliku tööga; 2) Tartu Maakohtu 20.12.2013 otsusega 19 päeva pikkuse arestiga; 3) PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse 12.02.2015 otsusega mõisteti karistuseks rahatrahv 500 eurot; 4) PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna 12.03.2015 otsusega mõisteti karistuseks rahatrahv 1000 eurot. Maakohus asus seisukohale, et A. Punale inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti – kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 09.09.2016 puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus – viimati kõrvaldati menetlusalune isik mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel 14.02.2015 vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seega puudus A. Punal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega pani A. Puna 09.09.2016 kell 21:16 Saare maakonnas Lääne-Saare vallas KuressaareVõhma-Panga mnt
11. km-l Dolomiidi ja Soo tn vahel toime LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keelu rikkumise. Eeltoodu tõttu leidis maakohus, et A. Puna on selliselt käitudes pannud toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo. 1.
12. Maakohtu hinnangul pani A. Puna LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toime tahtlikult, kuna A. Puna oli teadlik, et tal puudub sõiduki juhtimise õigus, olles eelnevalt ka samalaadse rikkumise tõttu sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Vaatamata eeltoodule asus A. Puna mootorsõidukit juhtima. Maakohtus märkis, et antud väärteoasjas ei tuvastatud A. Puna käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. 1.
13. A. Punale karistuse mõistmisel märkis maakohus, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et A. Puna on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest LS § 201 lg 2 järgi karistatud nii rahatrahvide kui arestiga, viimati PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna 12.03.2015 otsusega mõisteti karistuseks rahatrahv 1000 eurot ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo, asus maakohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni A. Puna loobuma väärtegude 2 toimepanemisest. Eeltoodu näitab maakohutu hinnangul ilmekalt, et A. Puna ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Kuivõrd A. Puna rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondlikesse elunormidesse, on välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning maakohus, arvestades A. Puna seniste rikkumiste arvu, leidis, et tema suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega – arestiga, mis sunniks A. Puna hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Maakohus märkis, et A. Punal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid vaatamata sellele osaleb ta liikluses mootorsõiduki juhina, kujutades selliselt ohtu liikluses. Kirjeldatud käitumine on objektiivselt ühiskonnas taunitav. A. Puna on maakohtu hinnangul pannud väärteo toime teadlikult ja tahtlikult. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et isiku süü on suur. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik kujutab endast liikluses jätkuvalt suurt ohtu ning see peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Maakohus märkis, et A. Punal on neli kehtivat liiklusalast väärteokaristust LS § 201 lg 2 järgi, viimati karistati teda LS § 201 lg 2 alusel 12.03.2015 rahatrahviga 1000 eurot, eelnevalt 12.02.2015 rahatrahviga 500 eurot, eelnevalt 19.12.2013 arestiga 10 päeva ja 20.12.2013 arestiga 19 päeva. Maakohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 28 päeva, kuivõrd iga järgnev karistus peab olema eelmisest rangem. Maakohus määras, et A. Puna peab asuma kandma aresti hiljemalt
14. detsembril
15. Apellatsioon
16. 14.11.2016 esitas A. Puna apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas ning mõista karistuseks rahatrahv või pikk katseaeg kuni juhilubade saamiseni. Menetlusalune isik märgib, et tal on perekond ja töökoht. Töökoha kaotamist ei saa A. Puna endale lubada, sest perekond vajab temapoolset toetust. A. Puna lisab, et pere juures saab ta olla niigi vähe, ca 3 – 10 päeva ühe kuu jooksul. Tööpäevad on A. Puna kohaselt pikad 12,5 – 15,5 tundi päevas. A. Puna tunnistab, et oli enne pere tekkimist tõepoolest natukene liiga ükskõikne, mis on talle nüüdseks korralikult kätte maksnud. A. Puna selgitab, et ta on nüüdseks oma mõlemad autod maha müünud ning ei kavatse enam ilma juhtimisõiguse olemasoluta sõidukit juhtida. A. Puna ei leia, et ta peaks karistusest täielikult vabanema, kuid soovib kuni lubade saamiseni katseaja määramist või karistuseks rahatrahvi mõistmist. Menetlusalune isik rõhutab veelkord, et kahetseb oma varasemat käitumist ning lisab, et ta on olnud rumal ja liiga ükskõikne. A. Puna taotleb apellatsiooni arutamist kohtuistungil, kaitsjat ei soovi. Kohtuvälise menetleja kirjalikud seisukohad
17. 25.11.2016 esitas kohtuväline menetleja apellatsiooni osas kirjalikud seisukohad. Kohtuväline menetleja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et maakohus on väärteoasja arutanud täies ulatuses ning nii kohtuvälises menetluses, kui kohtumenetluses on tõendamist leidnud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Maakohus on piisava põhjalikkusega kohtuotsuses märkinud, millele tuginedes on süüküsimuses ja karistuse mõistmises seesugustele järeldustele jõudnud. 3 Menetlusalune isik on põhjendanud oma taotlust karistuse asendamiseks rahatrahvi või pikaajalise katseajaga, et ta ei saa hetkel lubada töölt ära tulemist, kuna tema naine ja laps vajavad tema toetust. Samasisulise kirjaliku selgituse saatis A. Puna ka maakohtule vastuseks kutsele ning ta ei ilmunud kohtuistungile. Samuti on A. Puna avaldanud kahetsust ka maakohtule. Kahetsust kergendava asjaoluna ei ole põhjust arvestada kahel korral, asja arutamisel maa- ja ringkonnakohtus. Menetlusalune isik oli teadlik oma teo tagajärgedest, olles varem samalaadiliste tegude eest karistatud. Samuti on talle varasemalt mõistetud arest, mis andis menetlusalusele isikule teada, et iga järgnev karistus on eelmisest raskem. Samuti oli A. Puna varasemalt teadlik, et tal on pere, kelle eest ta hoolitseb, kes on tema hoolt vajanud ka eelmiste karistuste kandmise ajal. Kohtuväline menetleja leiab, et A. Puna enda nimetatud ükskõikse suhtumise muutust võib täheldada maakohtule viidatust, et autokool on läbitud ja loodetavasti saab ta juhtimisõiguse. Kuid tänaseks ei ole A. Puna esitanud ühtegi tõendit oma sõnade kinnituseks. Töökaotuse vältimiseks on võimalik KarS § 66 lg 1 kohaselt süüdlase tööalast seisundit arvestades mõista aresti kandmine ositi, kusjuures korraga ära kantava aresti kestuse suuruse määrab kohus ja järjest ära kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Seega on võimalik menetlusalusele isikule määrata aresti kandmine ositi nt nädalavahetustel, nii, et see tema töötaja staatust ei ohustaks. Karistuse osalise kandmisega on kohtuväline menetleja nõus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooniga leiab, et maakohtu otsus väärteoasjas on seaduslik ja põhjendatud ning otsuse tühistamiseks ja karistuse muutmiseks apellatsioonis toodud asjaoludel alust ei ole. Kuivõrd VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires ning menetlusaluse isiku apellatsioonist lähtuvalt vaidlustab A. Puna maakohtu otsust mõistetud karistuse osas, siis piirdub ringkonnakohus apellatsioonis vaidlustatuga.
19. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuse esitaja leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus (28 päeva aresti) on liiga raske ning taotleb selle asendamist rahatrahvi ja/või pika katseajaga kuni A. Puna saab mootorsõiduki juhtimisõiguse. 5.
20. Karistuse eesmärgi püstitamisel on maakohus arvestanud sellega, et A. Puna on LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest karistatud neljal korral – esmalt 10 päeva pikkuse arestiga (asendati üldkasuliku töö tundidega), 19 päeva pikkuse arestiga, rahatrahviga 500 eurot ja viimati rahatrahviga 1000 eurot. Eeltoodust nähtub, et A. Punale on varasemalt mõistetud 10-päevane arest, mis asendati üldkasuliku töö tundidega, järgnevalt 19päevane reaalne arest, mis ei ole samuti A. Punale mõju avaldanud ega motiveerinud teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Samuti on A. Puna kahel korral karistatud rahatrahviga esmalt summas 500 eurot ning viimati summas 1000 eurot. Seega on maakohus põhjendatult märkinud, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end A. Puna suhtes ammendanud. Ringkonnakohus lisab, et ka reaalse aresti mõistmine keskmises määras või keskmist määra ületavas määras (karistatud varasemalt 10 päeva pikkuse ja 19 päeva pikkuse arestiga) ei ole taganud menetlusaluse isiku õiguskuulekat käitumist. Seega on maakohtu poolt mõistetud 28-päevane reaalne arest eesmärgipärane. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei ole käesoleval juhul võimalik karistada A. Puna rahatrahviga või arestiga väiksemas määras, mistõttu tuleb A. Punal arest ära kanda reaalselt. 4 Ringkonnakohus leiab samuti, et järgnev karistus peab olema eelmisest rangem, mistõttu on põhjendatud karistuse mõistmine ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Võttes arvesse, et A. Puna on varasemalt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest süüdi mõistetud kokku neljal korral, kahel korral karistatud arestiga, millest ühel korral mõistetud 19-päevase aresti kandis isik ära reaalselt, leiab ringkonnakohus, et keskmist määra ületavas määras aresti mõistmine on A. Puna puhul vältimatu. 5.
21. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis märgib A. Puna aresti asemel rahatrahvi mõistmise vajalikkuse põhjuseks asjaolu, et ta perekond vajab teda ning A. Puna peab käima tööl. Eelnimetatud põhjendused ei ole kohtukolleegiumi hinnangul aluseks mõistetud karistuse muutmiseks. Lisaks on A. Puna taotlenud aresti asemel pika katseaja määramist kuni mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni. Ringkonnakohus selgitab, et seadus ei näe karistusena väärteoasjades ette katseaja määramist. KarS § 3 lg 4 kohaselt on väärtegu karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Aresti tingimisi täitmisele pööramata jätmist ning katseaja kohaldamist kehtiv seadusandlus ette ei näe, mistõttu jääb A. Puna taotlus pika katseaja määramise osas tagajärjetuks. Kuivõrd A. Puna pani väärteo toime kavatsetult (seda apellatsioonis ei vaidlustata), pidi ta teadma, et tema rikkumistele järgnevad sanktsioonid. Seega käitus ta ise hoolimatult temal lasuvasse pere ülalpidamise ning töölkäimise kohustustesse. Kuivõrd varasemalt on A. Punale mõistetud karistuseks kahel korral arest (ühel korral asendatud üldkasuliku töö tundidega) ja kahel korral rahatrahv ning võttes arvesse menetlusaluse isiku süü suurust, ei tohiks karistus samasuguse teo eest olla leebem ega kolmandal korral aresti määrates ka varasemalt mõistetud arestist ajaliselt lühem. 5.
22. Kohtuväline menetleja kirjalikes seisukohtades aresti KarS § 66 lg 1 alusel ositi kandmisega nõustumise osas kolleegium leiab, et nimetatud taotlust pole A.Puna oma apellatsioonis esitanud. Materjalidest ja apellatsioonist tulenevalt töötab A. Puna Soomes, tööpäevad on pikad ja Eestis pere juures on võimalik käia küllaltki harva. Ringkonnakohus selgitab, et antud olukorras aresti ositi kandmisele määramisel, mille pikkus peab olema korraga vähemalt kaks päeva, tuleb hinnata, kas menetlusalune isik on aresti osatamiseks sobiv. Antud juhul kolleegium leiab, et isikuga seotud asjaolud võivad raskendada karistuse reaalset täitmist, mistõttu aresti ositi kandmise võimalust kohtukolleegium A. Puna puhul ei näe. Seega on igati põhjendatud maakohtu otsus mõista A. Punale LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistus 28 päeva aresti. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et A. Punale mõistetud karistus vastab tema süü suurusele, isikut iseloomustavatele andmetele, toimepandud väärteole ja on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
23. Eelnevast lähtudes ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5