← Eesti

3-16-2140/9

Obsah (7)§ 1361§ 40§ 96§ 136§ 122§ 98§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2

§ 1361lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 25.10.2016 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel taotluse (ja 28.10.2016 täpsustuse) loa saamiseks seada AH omandis olevale ½ kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) kohtulik hüpoteek summas 24 960 eurot, ning AH omandis olevale ½ kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga YYY (registriosa nr YYYYYYYY) kohtulik hüpoteek summas 18 553 eurot. Maksuhalduri menetluses on M UÜ (registrikood CCCCCCCC; endine ärinimi M OÜ) maksuvõlgade sissenõudmine. M UÜ põhivõlg koosneb tasumata töötuskindlustusmaksest, sotsiaalmaksust, käibemaksust, kogumispensioni maksest, tulumaksust ja intressist summas 26 824 eurot perioodi september 2014 ‒ oktoober 2015 eest. Deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste suhtes on maksuhalduril õigus nõuda intressi 0,06% päevas (maksukorralduse seaduse (

) § 117 lg 1). 25.10.2016 seisuga oli arvestusliku intressi 3-16-2140 suurus nimetatud perioodi eest 9667,84 eurot. Äriühingu juhatuse liikmeks oli perioodil 25.10.2012‒30.10.2015 AH. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et AH on teadlikult ja tahtlikult rikkunud

§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

M UÜ deklareeritud, kuid tasumata maksukohustused tekkisid AH äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal. Äriühingu arvelduskonto väljavõttelt on näha, et perioodil 15.04.2014‒01.09.2014 on võetud välja sularaha summas 28 400 eurot, misjärel puudusid arvelduskontol liikumised. Lisaks sellele on äriühing tasunud 5000 eurot S OÜ-le, mis oli AH-ga seotud äriühing. M UÜ oli registreeritud käibemaksukohustuslaste registris perioodil 24.03.2011‒08.01.2016 ning äriühing deklareeris tööjõumakse kuni oktoobrini

  1. Kuigi äriühing deklareeris tööjõumakse, siis viimati kanti töötasu üle 15.08.2014, viimane töösuhe lõpetati 30.09.
  2. Sealjuures ei deklareerinud äriühing käivet. Viimati deklareeriti käivet
  3. a septembris ja oktoobris vastavalt 1170 ja 1000 eurot. Viimane laekumine äriühingu arvelduskontole toimus AS-lt T 23.09.2014 summas 360 eurot. Muu hulgas on äriühing deklareerinud töötasu ja tööjõumakse KK-le, kelle kaudu viidi äriühingust välja sularaha. Maksuhalduri andmete kohaselt oli KK-l volitus tegutseda äriühingu raamatupidajana. Äriühingust raha väljaviimine seotud isiku kaudu on otseses põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Võttes arvesse äriühingu varasemat käitumist ning käibe mahtu, ei ole äriühingu arvelduskontolt sularaha väljavõtmine, käibe puudumine ning tööjõumaksude deklareerimine reaalselt tegutseva äriühingu tunnuseks. Vastutusotsusega sissenõutav maksusumma koosneb põhivõlast summas 26 824 eurot ning arvestuslikust intressist summas 9667,84 eurot perioodi 09.2014‒10.2015 eest. Kokku on AH-le määratav maksukohustus 36 491,84 eurot.

§ 96

lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: M UÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse käigus nõuab maksuhaldur AH-lt sisse M UÜ poolt deklareeritud, kuid tasumata maksusummad perioodil september 2014 ‒ september

  1. Varaseim maksudeklaratsiooni esitamise kuupäev oli 10.08.
  2. Rakendades kolmeaastast aegumistähtaega, aegub varaseim sissenõutav maksusumma 10.08.
  3. Kui vastutusmenetluse raames tuvastatakse, et maksuvõlgnevus on tekkinud raskest hooletusest või tahtlusest, aegub varaseim sissenõutav maksusumma 10.08.
  4. Maksuhaldur on viinud läbi omapoolseid täitetoiminguid M UÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks, mille tulemusena on selgunud, et äriühingul ei ole pangakontodel maksukohustuse katteks piisavalt vahendeid. Maksuhaldur on tuvastanud, et äriühingul puudub registervara. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse tegemist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. AH-l puudub sissetulek, kuid isik on seotud kolme äriühinguga. Maksuhaldur on seisukohal, et AH võib varjata oma tulu, mis iseloomustab isiku käitumist ja suhtumist maksukohustustesse. Kui isikul puudub sissetulek ning isik varjab tegelikku tulu, siis on ilmne, et ka pärast rahalise kohustuse määramist jätkub senine olukord ning ei ole eluliselt usutav, et pärast maksukohustuse määramist hakkaks AH näitama enda sissetulekut või tasuma endale dividende. Tulenevalt sellest oleks AH rahaliste vahendite arvelt sundtäitmine võimatu. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et AH viis teadlikult ja tahtlikult äriühingust välja rahalisi vahendeid. Äriühingust rahaliste vahendite väljaviimine ning maksuvõla tekitamine saab olla ainult süüline käitumine. Selline käitumisviis iseloomustab AH suhtumist 2

(7)3-16-2140 avalik-õiguslikesse nõuetesse. Maksuhaldur ei ole M UÜ suhtes läbi viinud kontrollimenetlust. Sellest tulenevalt ei ole maksuhaldur küsinud M UÜ endiselt juhatuse liikmelt ei teavet ega dokumente äriühingu maksuvõla väljaselgitamiseks. Maksuhaldur alustas 25.10.2016 taotluse edastamisega Tallinna Halduskohtusse M UÜ endise juhatuse liikme AH suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. MTA ülesandeks on maksumenetluse käigus koguda tõendeid. Kogutud tõendite analüüsimisel selgub, kas maksuhalduril on alus koostada M UÜ endisele juhatuse liikmele AH-le vastutusotsus või mitte. AH-le kuulub 4 kinnisasja: ½ kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga XXXXXXXX, ½ kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga YYYYYYYY, ½ kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga WWWWW ja ½ kaasomandi osa kinnisasjast registriosa numbriga OOOOOO. Kõikidel kinnisasjadel puuduvad koormatised. Maksuhaldur on analüüsinud kinnisvaraportaalides müüdavaid kinnistuid ning on hinnanud kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXX ligikaudseks väärtuseks 163 640 eurot (AH kaasomandi osa väärtus 81 920 eurot), kinnistu registriosa numbriga YYYYYYYY väärtuseks ligikaudu 49 920 eurot (AH kaasomandi osa väärtus 24 960 eurot), kinnistu registriosa numbriga OOOOOO ligikaudseks väärtuseks 87 262,83 eurot (AH kaasomandi osa väärtus 43 631,41 eurot) ja kinnistu registriosa numbriga WWWWW ligikaudseks väärtuseks 5148 eurot (AH kaasomandi osa väärtus 2574 eurot). Maa-ameti andemete kohaselt oli
  1. a 1 ha haritava maa mediaanhinnaks Pärnumaal 2222 eurot, mistõttu oleks Maa-ameti andmete kohaselt kinnistu nr XXXXXXXX ligikaudseks vääruseks 28 441,60 eurot ning kinnistu nr YYYYYYYY väärtuseks 8665,80 eurot, mis teeks AH osaväärtuseks vastavalt 14 220,80 eurot ja 4332,90 eurot, kokku 18 553,70 eurot. Seega ei kataks Maa-ameti hinnastatistika järgi kinnistute nr YYYYYYYY ja nr XXXXXXXX müügist saadav tulu maksuhalduri nõuet, rääkimata täitemenetluse kuludest. Kuivõrd kinnisvaraportaalide ja Maaameti hinnakäärid on maatulundusmaa osas sedavõrd suured, siis puudub maksuhalduril informatsioon kinnistute tegeliku väärtuse kohta. Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt kuulub AH-le sõiduauto Audi S8 (
  2. a, registreerimismärk XXXXXX) ja sõiduauto Audi A6 (
  3. a, registreerimismärk 203AVD). Maksuhaldur peab otstarbekaks ja põhjendatuks kohtuliku hüpoteegi seadmist AH-le kuuluvate kinnisasjade mõttelistele osadele nr XXXXXXXX summas 24 960 eurot ja nr YYYYYYYY summas 18 553 eurot. Maksuhaldur peab Maa-ameti hinnastatistikat usaldusväärsemaks kui kinnisvara müügiportaalide jooksvate müügikuulutuste hinnaanalüüsi. Nimetatud kinnisasjade hüpoteekide seadmine on proportsionaalne äriühingu maksuvõlgnevusega ja eeldatavate täitekuludega. Samuti on nimetatud kinnistutele hüpoteekide seadmine kõige vähem koormavam, sest kinnistule nr OOOOOO on seatud eluaegne isiklik kasutusõigus, mis võib tunduvalt vähendada kinnistu väärtust ning raskendada vara müüki. Kuna kinnistu on koormatud kasutusõigusega, eeldab maksuhaldur, et tegemist on püsiva elukohaga.

§ 136

¹ lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui AH on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

). Kui AH soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 36 491,84 eurot. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.10.2016 määrusega MTA taotluse ning andis MTAle loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 24 960 eurot AH-le kuuluvale ½ kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga 3

(7)3-16-2140 XXX, registriosa numbriga XXXXXXXX; ning summas 18 553 eurot AH-le kuuluvale ½ kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga YYY, registriosa numbriga YYYYYYYY. MTA taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on sisse nõudmas M UÜ maksuvõlga. Maksuhaldur on vastutusmenetluse algatanud halduskohtule esitatud loataotlusega. Maksuhaldur leiab, et AH on M OÜ (nüüd UÜ) juhatuse liikmena rikkunud

§-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele. AH oli maksuvõla tekkimise ajal M OÜ (nüüd UÜ) juhatuse liige. Maksuhaldur on tuvastanud, et AH juhitud äriühingust on

  1. a-l välja võetud sularaha kokku summas 28 400 eurot ning tasutud 5000 eurot AH-ga seotud äriühingule. Samuti on äriühing deklareerinud tööjõumakse kuni oktoobrini 2015, kuid sealjuures käivet ei deklareerinud (viimati
  2. a septembris ja oktoobris). Selline tegevus viitab maksuhalduri hinnangul maksuvõla tekitamisele ja selle tasumisest hoidumisele. Seega on võimalik AH vastutus äriühingu maksuvõla eest ning täidetud on

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Samuti on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. AH eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab AH käitumine M OÜ juhatuse liikmena (maksuvõla tekitamine, selle tasumisest hoidumine ning äriühingust raha väljaviimine), mis näitab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. M UÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud. Äriühingul puudub registervara ning pangakontodel maksukohustuse katteks vahendeid ei ole. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 98

). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. M OÜ on ümber kujundatud usaldusühinguks. Valitud abinõu on põhjendatud. AH omab kaasomanikuna nelja kinnisasja ning maksuhaldur on hüpoteegisumma maksukohustuslase kahe kinnisasja vahel põhjendatult ära jaganud. Isikliku kasutusõigusega koormatud kinnisasjale hüpoteegi seadmine ei ole otstarbekas, kuivõrd see raskendab vara müüki ning maksukohustust saab edukalt tagada teiste maksukohustuslase kinnisasjade arvel. Maksuhalduri taotletud viisil täitetoimingu sooritamine koormab maksukohustuslast minimaalselt ning seeläbi on tagatud ka maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude täitmine. Hüpoteegi seadmine ei piira kinnisasjade käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude täitmise. Seega on taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks. 3. AH esitas halduskohtu määruse peale 17.11.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 22.11.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4

(7)3-16-2140
  1. AH palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja ei vaidle vastu, et M UÜ-l võib olla tasumata maksukohustus, mis on tekkinud määruskaebuse esitaja juhatuse liikmeks oleku perioodil. Samas ei tähenda see automaatselt, et kohustuse eest vastutab AH ning isiku käitumise tõttu on võimaliku maksukohustuse sissenõudmine oluliselt raskendatud või võimatu. Määruskaebuse esitaja ei ole oma kohustusi rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ega vastuta seetõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri hinnanguga, et tööjõumaksude deklareerimine
  2. a-l ilma äriühingu poolt käivet deklareerimata viitab maksuvõla tahtlikule tekitamisele ja selle tasumisest hoidumisele. Halduskohtu määruses puuduvad kaalutlused, miks peab kohus võimaliku nõude täitmist raskendatuks või võimatuks. Määruskaebuse esitaja ettevõtetel ei ole äriregistris ühtegi kehtivat märget (kõik aruandekohustused on nõuetekohaselt täidetud). Oluline on ettevõtte reaalne äritegevus, mitte asjaolu, kas ja millises ulatuses ettevõte maksab oma omanikele dividende. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et määruskaebuse esitaja omandatud kinnisasjadel ei ole kunagi olnud asjaõiguslikke koormatisi ja need on püsivalt olnud tema omandis. Enne maksuvõla sissenõudmist kolmandalt isikult peab olema maksuhalduril nurjunud maksuvõla sissenõudmise menetlus maksukohustuslase osas. Selleks peab olema väljastatud võlgnikule maksuotsus, kust tuleneb maksuvõla suurus ning läbi peavad olema viidud täitetoimingud. Praegusel juhul ei nähtu, et maksuhaldur oleks väljastanud maksuotsuse ja oleks toimunud maksusumma sissenõudmine.
  3. MTA vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Maksuvõlg saab tekkida deklareeritud, kuid tähtpäevaks tasumata maksusumma või maksuotsusega tuvastatud maksuvõla alusel. Maksukohustuslase poolt deklareeritud, kuid tasumata maksuvõla tekkimise korral puudub vaidlus maksuvõla olemasolus. Seega on ekslik määruskaebuse esitaja seisukoht, et kuna maksukohustuslasele maksuotsust tehtud ei ole, siis ei ole täidetud vastutusmenetluse eeldus kehtiva maksuvõla olemasolus. M UÜ deklareeris 2014‒2015 ise andmed, mille alusel tekkis maksukohustus, mis ei ole tähtaegselt ja täielikult tasutud. Seega ei saa olla vaidlust maksuvõla olemasolus. MTA on taotluses välja toonud, mida maksuhaldur on teinud maksuvõla sissenõudmiseks. Maksuhaldur on teinud kõik endast oleneva, et maksuvõlg maksukohustuslaselt sisse nõuda. Halduskohus ei ole lähtunud üksnes sellest, et maksuvõla tekkimise ajal oli määruskaebuse esitaja äriühingu juhatuse liige. Halduskohus on välja toonud määruskaebuse esitajale kui juhatuse liikmele võimaliku etteheidetava käitumisena maksuvõla tekitamise, selle tasumisest hoidumise ja raha äriühingust väljaviimise. Täidetud on ka eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid

§ 1361alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5

(7)3-16-2140
  1. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ega pea vajalikuks halduskohtu määruses toodud põhjendusi korrata vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le
  2. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 7.

§ 96

lg 6 nimetab alused, mil vastutusotsust ei tehta (maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud, maksuvõlg on kustutatud). Maksuhalduri taotlusest ja määruskaebusest ei nähtu vastutusotsuse tegemist välistavaid aluseid. 8. Maksuhaldur on taotluses välja toonud need asjaolud, mis annavad põhjust uskuda, et vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Vaidlust ei ole selles, et M UÜ deklareeritud, kuid tasumata maksuvõlgnevus on tekkinud ajal, mil AH oli M UÜ (endise ärinimega M OÜ) juhatuse liige. Äriühingu juhatuse liikmena ja seadusliku esindajana oli AH-l kohustus tagada äriühingu

§ 8

lg-st 1 tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Kui maksuhaldur tuvastab vastutusmenetluse käigus äriühingu juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse

§-s 8 nimetatud kohustuste täitmisel, vastutab ta tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (

§ 40lg 1; Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 9).

Asjaolu, kas äriühingu juhatuse liige toimis maksuvõla tekkides tahtlikult või raske hooletuse vormis või mitte, selgub lõplikult vastutusotsuse menetluse käigus. Maksuhaldurile

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmisel saab halduskohus hinnata üksnes eelnevalt märgitud asjaolu esinemise tõenäosust. Halduskohus on pidanud vastutusotsuse koostamist määruskaebuse esitajale põhjendatult tõenäoliseks, hinnates äriühingu juhatuse liikme varasemat käitumist äriühingu juhtimisel. 9.

§ 96

lg 1 sätestab, et maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Antud juhul on maksuvõla tekkimise aluseks maksukohustuslase poolt deklareeritud, kuid tähtpäevaks tasumata maksusumma. Seega ei saa olla vaidlust maksuvõla olemasolus. Alusetu on määruskaebuse esitaja etteheide, et asjas ei nähtu maksuhalduri toiminguid maksukohustuslaselt maksusumma sissenõudmisel. MTA 25.10.2016 taotluses on selgelt välja toodud, et maksuhaldur on arestinud M UÜ pangakontod alates 15.09.2014 taotluse lisas 2 toodud korralduste alusel ning maksuvõlga ei ole õnnestunud sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3 kuud. Maksuhaldur on kindlaks teinud, et maksukohustuslasel puudub registervara ning täitemenetluse perspektiivituse tõttu ei ole maksuhaldur esitanud kohtutäiturile avaldust M UÜ suhtes täitemenetluse alustamiseks. Seega ei saa pidada alusetuks maksuhalduri veendumust, et maksukohustuslane ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning vara puudumist arvestades on äriühingult võla edaspidise sissenõudmise võimalus ebatõenäoline. 10. Põhjendatud kahtluse olemasolu hindab kohus senises maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt ja teeb selles osas prognoosotsuse, kas koostatava vastutusotsuse hilisem sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tulemusena oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks (vt Riigikohtu määrused nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c; nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid

§ 1361alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks 6

(7)3-16-2140 (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus nr 3-14-516989). 11. Halduskohus leidis, et AH eelnev käitumine M UÜ juhatuse liikmena viitab sellele, et isik võib hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Maksuhaldur on taotluses toonud välja AH juhatuse liikmeks oleku ajal maksuvõla tekitamise, selle tasumisest hoidumise ning äriühingust raha väljaviimise, mis näitab isiku suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ja annab aluse kahtluseks, et määruskaebuse esitaja võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. AH poolt

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumist ja selle süülisust ning muid vastutusotsuse tegemisel tähtsust omavaid aspekte hinnatakse vastutusmenetluse käigus. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks halduskohtult loa taotlemise kontekstis ei ole nõutav vastutusotsuse aluseks olevate asjaolude lõplik tuvastamine, vaid vajalik on kontrollida üksnes vastutusotsuse tegemist ilmselgelt välistavate asjaolude puudumist. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus piisavalt põhjendanud kahtlust, et koostatava vastutusotsuse hilisem sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tulemusena oluliselt raskemaks või võimatuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.