2-16-13893/6

TA R T U M AA K O H U S KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi ja hagi ese Viljandi kohtumaja

1. november 2016 nr 2-16-13893 R.L. e hagi R.L. e vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena Hagihind 1935 eurot (9 x 215) Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja R.L. (isikukood xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, e-post: xxx) Kostja R.L. (isikukood xxx, aadress xxx, xxx, xxx, xxx) RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista R.L. R.L. kasuks elatis 215 (kakssada viisteist) eurot igakuiselt alates 01.12.2016 kuni tema keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni.
3. Välja mõista R.L. R.L. kasuks elatis ühekordse summana perioodi 01.06.2016 kuni 30.11.2016 eest summas 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot.
4. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s. o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele 6.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s.o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud; 6.2 TsMS § 6.3 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 6.3 Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42); 1 6.4 TsMS § 448 lg 41 kohaselt ei pea apellatsioonkaebuse esitamise soovi põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 6.5 TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 6.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ning faktilised asjaolud Hagiavalduse kohaselt on kostja täisealise hageja isa. Hageja soovib lõpliku nõudena kostjalt alates 01.06.2016 elatist miinimumsummas, s.o summas 215 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja kulutused toidule kuus 150 eurot, eluasemekulud 35 eurot, kulud transpordile 100 eurot, sidekulud 27 eurot, tervishoiukulutused 10 eurot, kulutused hügieenile 10 eurot ja kulutused riietele ning jalanõudele 100 eurot. Kokku on kulutusi kuus summas 432 eurot. Hageja õpib xxx päevases õppes ning kooli kõrvalt tööl käia ei jõua. Kostja vastuväited Kostja 17.10.2016 vastuses avaldab kostja, et hageja pole kordagi teavitanud mitte ühegi sidekanali abil kostjat elatise mitte maksmisest. Lisaks on kostja arvates tõendamata väide, et hageja on kostjaga üritanud kokkulepet saavutada. Kostja väidab, et kokkuleppe sõlmimiseks pole hageja tema poole pöördunud. Kostja väidab, et oleks elatist juunikuust 2016 edasi maksnud, kui ta oleks teadnud hageja staatust: kas hageja õpib edasi, on kooli lõpetanud või eksmatrikuleeritud. Vastavat infot kostjal polnud, kuna hageja pole püüdnud kordagi ühelgi viisil kostjaga kontakti saada. Samas möönab kostja, et on nõus tagantjärgi küsitud kogusumma 215 eurot välja maksma. Kohtu põhjendused Kuulanud kirjalikult ära mõlemad menetlusosalised, pidas kohus võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täielikult, põhjendades seda alljärgnevalt. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on elatise saamiseks õigustatud mh laps, kes täisealisena omandab keskharidust või kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagiavaldusele lisatud tõendi kohaselt on hageja omandamas autotehnika eriala Järvamaa Kutsehariduskeskuses (tl 3). Seega on eeldus elatise nõudmiseks täidetud. Hageja vastab seaduses täisealisena elatist saama õigustatud isiku nõuetele – ta õpib ning omandab eelduslikult lõpptulemusena keskhariduse. Riigikohus on 19.10.2015 lahendis nr 3-2-1-119-15 ülalnimetatud paragrahvi tõlgendades nentinud, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ei saa kohaldada täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes ning andnud juhise, et täisealiseks saanud 2 2 laps peab miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Samas lahendis toob Riigikohus välja, et üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb kostja ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuna kostja ei vaidle elatise nõudele vastu ja nõus maksma täisealisele lapsele elatist 215 eurot kuus alates 01.06.2016, siis ei hakka kohus täiendavaid tõendeid nõudma. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kohus nõustub, et hagejal on faktilisi asjaolusid arvestades keeruline end kooli kõrvalt elatada, seega on põhjendatud vanemate tugi elatise maksmise näol kuni tema keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses. Kohus märgib, et ka hagejal endal lasub tulevikus abivajavate vanemate ülalpidamiskohustus. Eelduslikult peaksid mõlemad vanemad panustama lapse, sh täisealise, ülalpidamiseks rahalisi vahendeid võrdselt. Kuna kostja on elatise tasumisega nõus, tuleb kostjalt hageja kasuks alates 01.12.2016 kuni hageja keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni, välja mõista 215 eurot kuus. Otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
7. mai 2011 lahend nr 3-2-1-37-11). Kuna hageja nõudis kostjalt elatist alates 01.06.2016, tuleb kostjalt hageja kasuks perioodi eest 01.06.2016 kuni 30.11.2016 välja mõista ühekordne elatis summas 1075 eurot (5 x 215). Hagihind on TsMS § 129 lg 2 kohaselt 1935 eurot (9 x 215), s.o nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi. Pooled ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mistõttu eelduslikult menetluskulusid ei tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste Kohtunik 3 3