Obsah (6)

§ 371§ 477§ 372§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 03.08.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-10346 Tsiviilasi XXXXaval

§ 371

lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liik asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Seega puudub avaldajal käesoleval juhul võimalus esitada kohtusse kaebust kohtutäituri tegevuse peale. 5. Juhindudes

§ 477

lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldaja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tuginedes

§ 477

lgle 1 ja

§ 371

lg 2 p-le 2, kuna avaldaja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluste ajatamist, võimalik saavutada.

1. TMS §45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 rakendamise eelduseks on tulenevalt Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-2-1-79-12 (p 11) üksnes erandlikud asjaolud, mis on ajutise iseloomuga. Selliseks asjaoluks pole võlgniku üldine halb majanduslik olukord või asjaolu, et arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara (erandlikuks asjaoluks ei ole ka üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb), vaid sellised asjaolud, mille puhul oleks täitemenetluse jätkamine sedavõrd ebaõiglane, et see kaalub üles sissenõudja huvid oma nõude võimalikult kiirele rahuldamisele (nt ootamatu haigus või töökohakaotus, mis toob kaasa tagajärjed võlgniku ülalpeetavatele, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud). Seejuures on võimalik täitemenetlust peatada või ajatada üldjuhul üksnes kuudepikkuseks ajavahemikuks, mis kinnitab veelgi seda, et selle aluseks olevad asjaolud peavad olema ajutised, st et pärast seda peab võlgnik olema taas võimeline täitemenetluses sissenõutavat võlgnevust tasuma.
2. Avaldaja on kohtuni toonud üksnes asjaolud, et tema majanduslik olukord on raske. Ülalviidatud Riigikohtu lahendist tuleneb selgelt, et üksnes raske majanduslik olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse ajatada. Avaldaja ei ole kohtuni toonud, kuidas on ta võimeline pärast täitemenetluse ajatamist taas täitemenetluses sundtäidetavaid nõudeid rahuldama. Avaldaja avalduse eesmärk oli vältida eluruumi vabastamise kohustust, kuid avaldaja on kohtule telefonitsi teatanud, et eluruumi valdus on temalt juba ära võetud. Seega ei annaks täitemenetluse peatamine avaldaja õiguste kaitsele enam midagi juurde. Avaldaja ei ole toonud kohtuni teisi erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse täitemenetluse ajatamiseks. Seega on kohus seisukohal, et avaldaja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluse ajatamist, võimalik saavutada. Kohus keeldub avaldust menetlemast.
3. Riigikohus on oma 31.01.2008.a. lahendis nr. 3-2-1-134-07 leidnud, et

§ 371

lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. 9. Kohus selgitab, et maksegraafiku sõlmimiseks peab võlgnik siiski jõudma kokkuleppele sissenõudjaga, kuna kohtutäitur sissenõudja nõusolekuta maksegraafikut sõlmida ei tohi. Kui võlgnik on sissenõudjaga maksegraafiku sõlminud, tuleb see esitada kohtutäiturile ning kohtutäitur lähtub sellest edasisel võla sissenõudmisel. Kui võlgnik ja sissenõudja maksegraafiku osas kokkuleppele ei jõua, jätkab kohtutäitur täitemenetlust tarvitades täitedokumendi täitmiseks kõiki seadusega lubatud abinõusid. 10.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 168

lg-st 1 kannab hageja (avaldaja) menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik