← Eesti

2-15-123355/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-123355 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi XXXXvastu võla nõudes Tsiviilasja hind 1197 eurot 90 senti Menetlusosalised esindajad Asja läbivaatamine ja nende Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: jurist@julianus.ee) Kostja XXXX(isikukood XXXX, registreeritud elukoht XXXX; tegelik elukoht kohtule teadmata) Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
  3. Mõista XXXX välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 474 eurot 69 senti ja
  4. oktoobri 2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 52 eurot 33 senti.
  5. Mõista XXXX välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (474 eurot 69 senti) alates
  6. oktoobrist 2015 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, kuid mitte enam kui 152 euro 43 sendi ulatuses.
  7. Jätta hagi rahuldamata 124 euro 26 sendi suuruse põhivõlgnevuse ja 394 euro 19 sendi suuruse viivise nõuetes.
  8. Menetluskulud jätta 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda.
  9. Mõista XXXX Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu kokku 275 eurot 76 senti. XXXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (275 eurot 76 senti) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  11. Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 2-15-123355 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Osaühing Aktiva Finants nõuab
  12. jaanuaril 2016 esitatud hagis XXXXvastu 598 euro 95 sendi suuruse põhivõlgnevuse ja 446 euro 52 sendi suuruse viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja XXXXAS vahel
  13. oktoobril 2013 ja
  14. oktoobril 2013 sõlmitud liitumislepingutest, mõlema numbrid XXXX. Kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult
  15. mail
  16. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Põhivõlgnevuse nõue 2

(4)2-15-123355 Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse 124 euro 26 sendi suuruse sissenõudmise kulu nõudes (arve nr 42747634). Hagiavalduse kohaselt oli AS XXXX ja kostja vahel sõlmitud lepingud, millega kostja kohustus tasuma ASle XXXX osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et võlgnevuse sissenõudmiskulude tasumise kohustus ja suurus tuleneb kostja ja XXXXAS vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevast hinnakirjast, mille alusel on võla sissenõudmise kulude suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40%. Hageja on loetlenud ka toiminguid, mida võlgnevuse sissenõudmise kulud endas sisaldavad. Kohtu hinnangul tuleb lugeda AS XXXXpoolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi AS-l XXXXon õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, kusjuures sissenõudmiskulu suurus on (koos käibemaksuga) 26,40% võlgnevuse suurusest ning suurus ei sõltu tegelikult teostatud toimingutest, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus rahuldab hageja põhinõude seega (598,95-124,26) 474 euro 69 sendi ulatuses. Viivise nõue Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega seonduvalt selgitab kohus järgimist. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist liitumislepingute alusel 598 euro 95 sendi suuruselt põhivõlgnevuselt määraga 0,15% päevas. Hageja on tuginenud viivise 0,15% päevas nõudel XXXXAS lepingute lahutamatuks lisaks olevate teenuste kasutamise üldtingimustele. Kohus leiab, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu
  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Üldtingimuste (s.o Tele2 teenuste kasutamise tingimuste) p-s 6.13.
  5. sätestatud viivise määr 0,15% põhivõlalt päevas ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui kuus korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab, et tühist tüüptingimust ei muuda kehtivaks ka see, kui hageja ei nõua põhisummat ületava viivise tasumist. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures ka selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu
  6. juuni
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja
  8. mai
  9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgses suuruses viivis. 3
(4)2-15-123355 Kohus leiab, et kuivõrd kohus on pidanud põhjendatuks hageja põhinõuet summas 474 eurot 69 senti, on põhjendatud arvestada hageja viivisenõuet ka selles suuruses põhinõudelt. Põhinõudelt 474 eurot 69 senti on viivis seadusjärgses määras ajavahemiku
  1. juuni 2014 kuni
  2. oktoobri 2015 eest 52 eurot 33 senti. Kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud viivisenõude seega 52 euro 33 sendi ulatuses. Ülejäänud (s.o 446,52-52,33) 394 euro 19 sendi osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata. Tulenevalt eeltoodust kuulub ka TsMS § 367 kohase viivise nõue rahuldamisele seadusjärgses määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas põhinõude ja viiviste nõude summas 1045 eurot 47 senti, mille kohus rahuldas 527 euro 2 sendi ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud on riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 351 eurot 51 senti. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 275 eurot 76 senti. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.