← Eesti

2-15-19077/20

Obsah (9)§ 84§ 94§ 86§ 95§ 97§ 101§ 102§ 106§ 96

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev Kohtuasja number 30.juuni 2016 2-15-19077 Kohtuasi XXXX vs XXXX põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Menetlusosalised Hageja:

) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

§ 84

lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on ta eostanud.

§ 84

lg 1 p 3 kohaselt loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus.

§ 94

lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui

§ 84

lõike 1 p 1 või p 2 või

§ 86kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud.

Käesoleval juhul ei ole sünnitunnistusele ja rahvastikuregistrisse XXXX isana ühtegi meest kantud. Lähtudes eeltoodust saab kohus

§ 94

lg 1 kohaselt isaduse tuvastada.

§ 94

lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

§ 95

kohaselt isaduse tuvastamise otsustab kohus muuhulgas lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et ta nõustub ekspertiisiaktiga. Seega, kostja isadus hageja suhtes ei ole välistatud ning kostja saab väga suure tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. Kõige olulisem ja kaalukaim tõend, mis seda vastuvaidlematult kinnitab, on DNA ekspertiisi tulemus – eksperdiarvamus. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Käesolevas menetluses on pooled isiklikult ära kuulatud. Kohus leiab, et kohtu käsutuses on küllaldaste ja kaalukate tõendite kogum, mille alusel on võimalik veenvalt järeldada, et hageja bioloogiliseks isaks saab olla kostja. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi. Elatise nõue Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni. Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Kostja vaidles kohtus ärakuulamisel elatise nõudele vastu. Kostja väitel on tema ainuke sissetulek invaliidsuspension, ~100 eurot, alates 2014 jaanuarist. Kostjal on keskmine puue ja tema töövõimetuse protsent on 60%. Kostja töötas XXXX-s kauba väljapanijana, tema tööleping on lõpetatud 03.05.2016, kuna tal oli jalaoperatsioon ja ta oli neli kuud haiguslehel. Kostja avaldas, et tal on ajukasvaja, mida arstid ei taha puutuda. Kostja sai ajukasvajast teada juhuslikult pärast mikroinsulti tehtud magnetuuringust. Kui tööandja kuuleb, et kostjal on ajukasvaja, siis vastatakse automaatselt, et kahjuks ei saa kostjat tööle võtta. Rasket füüsilist tööd arstide sõnul kostja teha ei tohi ja ta tarvitab igapäevaselt ravimeid. Kostja töötas Stockmannis poolteist aastat nii, et keegi ei saanud haigusest teada. Kostja tundis, et tervis halvenes ja ei olnud suuteline seal rohkem olema. Järgmine meditsiiniline läbivaatus on novembris. Kostjal on veel üks alaealine tütar (sünd.2005), kellele on elatis kohtu poolt välja mõistetud. Kostjal ei ole võimalik elatist maksta, sest tal ei ole raha. Pensionist peab osa kinni kohtutäitur võlgnevuse eest, kostja arvele jõuab ~95 eurot. Kostjal puudub vara. 3 2-15-19077 Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi on elatise nõudes põhjendatud, kuid tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama.

§ 97

p 1 ja 2 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg 1 nimetatud olukorras (s.t. ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist), peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et perekonnaseaduse järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

4 2-15-19077 Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-164-10 selgitanud, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Hageja seaduslik esindaja on hagejale ülalpidamist andnud alates hageja sünnist ja teeb seda ka käesoleval ajal. Kohtule on esitatud kostja pensionitunnistuse ärakiri, mille kohaselt on kostjale määratud alates 28.11.2013 rahvapension töövõimetuse alusel. Kohtule on esitatud XXXXAS 03.05.2016 ettepanek kostjale töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel alates 04.05.2016, millest nähtub, et kostja on süstemaatiliselt olnud haige, millest tulenevalt on tal olnud takistatud tööülesannete täitmine tööandjat rahuldavas ulatuses. Kohus tegi päringu Sotsiaalkindlustusametile kostja töövõimetuse kohta. Sotsiaalkindlustusameti 30.05.2016 kirja nr XXXX kohaselt on kostja arvel rahvapensioni 60% töövõimetuse alusel ja keskmise puudega inimese sotsiaaltoetuse saajana. Määratud pensioni suurus on alates 01.04.2016 100,44 eurot kuus, millest arvatakse maha kohtutäitur Mati Roodese ettekirjutuse alusel kinnipidamine 16,74 eurot kuus. Määratud ja välja makstav sotsiaaltoetuse suurus on 35,54 eurot kuus. Töövõimetuse määramise aluseks on märgitud üldhaigestumine, delikaatsetele isikuandmetele (haiguslood ja diagnoosid) Sotsiaalkindlustusametil juurdepääs puudub. Kohus tegi TsMS § 230 lg 3 alusel elektrooniliselt päringud Maksu- ja Tolliametisse, äriregistrisse, kinnistusraamatusse, liiklusregistrisse ja Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Registriandmete kohaselt ei ole kostjal isiklikku kinnisvara, sõidukeid, väärtpabereid ja osalust äriühingutes. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale tehtud tööandja poolt viimane väljamakse 2016 mais. Kohus on seisukohal, et kostja on tõendanud, et ta on osaliselt töövõimetu ning et tema sissetulekust 119,24 eurot (100,44+35,54-16,74) ei piisa lapsele elatise maksmiseks, kuna elatise väljamõistmine olenemata summa suurusest oleks kostjale kui elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ja paneks kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kohus ei pea usutavaks, et kostjal oleks võimalik oma tervislikust seisundist tulenevalt asuda lähiajal tööle ja saada sissetulekut, millest piisaks tema enda ülalpidamiseks ja hagejale elatise maksmiseks. Pärnu Maakohtu 10.09.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-11459 on kostjalt välja mõistetud elatis miinimumsummas tütre XXXXkasuks, millest tulenevalt on hagejal veelgi väiksem võimalus saada tegelikult kätte temale ülalpidamiseks ette nähtud elatis. Samuti ei ole kostjal vara, mille arvel oleks kostjal võimalik hagejale elatist maksta. 5 2-15-19077 Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi elatise nõudes rahuldamata.

§ 106

lg 2 kohaselt, ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik

§ 96ja 106 lg 2 alusel esitada hagi elatise nõudes kostja vanemate vastu. Menetluskulud Ts

MS § 164 lg 1¹ kohaselt, põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus rahuldab hagi ja jätab põlvnemise nõudes menetluskulud kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 3 kohaselt, riigilõivu ei võeta põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamise eest, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Tsiviilasja toimiku andmetel ei olnud pooltel põlvnemise nõudes hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Kohus on menetluses tasunud riigieelarvest DNA ekspertiisi kulu 171 eurot, mis tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades kostja majandusliku ja tervisliku seisundiga, leiab kohus, et kostja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust jätab kohus elatise nõudes menetluskulud hageja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole pooltel elatise nõudes hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.